Liigne söömine ja mure kehakaalu pärast 30.08.16 / Toitumine ja ülekaalulisus

Külastaja küsib:

Tere.

Minu probleemiks on see, et ma pidevalt mõtlen oma kehakaalule mis tekitab vajaduse koguaeg midagi süüa. Ma olen 159-160 pikk ja kaalun hetkel 57kg (2 aastaga juurde tulnud 6kg), see ei ole veel ülekaalulisus, aga ma olen täiesti stressis selle pärast, muretsen mida söön, vaatan kaloreid, piiran ennast siis jälle ei suuda vastu panna millelegi. Koguaeg otsin mida suhu pista. Ma ei tea enam kuhu pöörduda, ma ei tea millest see tuleneb, kehakaal ainult kõigub. Ma tunnen, et minu elus number 1 probleem on hetkel see, et ma tunnen ennast paksuna. Ma piiran ennast söömast valge jahu tooteid ja magusat, piiran ennast igasuguste rämpstoitudega, ma ei söö neid, pigem olen tervislikuma toidu sööja kui ebatervisliku. Ikka tuleb kaalu aina juurde, mis tekitab meeletult halva ensetunde ja stressi, mis omakorda tekitab suurema söögiisu. Isud on erinevad, vaheldumisi soolane ja magus. Kui aga magusat võtan siis seda sööma jään, hiljem olen jälle pahane enda peale. Lugesin ka vikipeediast kompulsiivse toitumishäire kohta, mille sümptomid viitasid täpselt selle, mida mina tunnen:

1.Rohke ülesöömine, kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane
2.Söömisel pidama mittesaamine, „kui läks trumm, mingu pulgad“ efekt
3.Nälg tekib ootamatult ning vajab kohest rahuldamist
4.Ootamatu nälg ei leevene kuni 15 min ootamisega ning jääb kummitama, kuni on rahuldatud
5.Ootamatu nälg ei ole ühekordne harv isu, vaid esineb sagedasti ja/või üha tihedamini
6.Süües suuremad portsonid, kui tavaliselt
7.Süües pidevalt teatud ahvatlevaid toite või nende peale ebatavalisest sagedam mõtlemine
8.Tahtmine süüa midagi eriti „ patust“ ning järele anda ebatervislikele toitudele (sageli toiduainele, millest on mingil perioodil teadlikult eemale hoitud (maiustused, šokolaad, sefiir, saiakesed)
9.Murdumisetunne, millele järgneb rohke õgimine ning mõne minuti möödudes sügav kahtsus ning ebamugavustunne ülesöömisest tingitud raskustunde näol
10.Häbist ja piinlikustundest tingitult üksi ja teistest eemal söömine, ka salaja söömine
11.Ülesöömise järgselt süümepiinade ja kahetsuse tundmine
12.Pidev mõtlemine kehakaalust, mis suurendab omakorda stressi ning võib viia uutele õgimishoogudele
13.Depressioon või tujude kõikumine
14Teadvustamine, et söömisharjumus on ebanormaalse talitusega
15.Nauditakse toidu koostist, lõhna, maitset, tekstuuri jms. suus olles ja söömise ajal
16.Kiire kaalutõus või järsk rasvumine
17.Sage kehakaalu kõikumine
18.Eemaldumine erinevatest tegevustest või nende ärajätmine, kas piinlikkustundest oma kehakaalu pärast või emotsionaalsest tahtmatusest
19.Sagedased varasemad rohked ebaõnnestunud dieedid
20.Vähene söömine avalikes kohtades teiste ees, säilitades siiski suurt kehakalu
21.Väga madal enesehinnang ning vajadus rohkemate ja rohkemate koguste järele


Need kõik eelnevad punktid kirjeldavad seda, mida tunnen iga päev. Ma ei oska mujale pöörduda, palun abi.

Tänades

Arst vastas:

dr Kristel Ehala-Aleksejev

Arst-toitumisterapeut

Tartu Ülikooli Kliinikum

Tere.
Lähtuvalt kirjast soovitaksin teil pidada nõu nii psühhooloogi kui toitumisnõustajaga. Tänaseks on päris häid tehnikaid toitumisprobleemidega tegelemiseks. Toitumisprobleemidega tegeletakse TÜK söömishäirete keskuses kui ka keskuses "Sensus" (http://www.sensus.ee/). Teie praeguse toitumise võiks aga mõne toitumisspetsialistiga koos üle vaadata, et veenduda, kas menüü vastab teie vajadustele. Tasakaalust väljas menüü ja erinevate toitainete sh vitamiinide ja mineraalainete puudus võib olla samuti pidevate isude põhjuseks.
Parimatega, dr. Ehala

Kas see arutelu oli kasulik?