MESAR 40MG

Toimeained: olmesartaanmedoksomiil

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 40mg 28TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on MESAR 40MG ja milleks seda kasutatakse

Mesar kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse angiotensiin II retseptori antagonistideks.
Need langetavad veresooni lõõgastades vererõhku.

Mesari kasutatakse kõrgvererõhutõve (tuntud ka kui “hüpertensioon”) raviks. Kõrge vererõhk
võib kahjustada selliste organite veresooni, nagu süda, neerud, aju ja silmad. Mõnedel
juhtudel võib see viia südameinfarktini, südame- või neerupuudulikkuseni, insuldini või
nägemise kaotuseni. Tavaliselt kõrgel vererõhul sümptomeid ei ole. Oluline on kahjustuste
ennetamiseks lasta oma vererõhku mõõta.

Kõrget vererõhku saab kontrolli all hoida selliste ravimitega, nagu Mesari tabletid.
Tõenäoliselt on teie arst soovitanud teil teha ka oma elustiilis muutusi, mis aitavad kaasa
vererõhu langetamisele (s.o langetada kehakaalu, loobuda suitsetamisest, vähendada tarbitava
alkoholi hulka, vähendada toiduga saadavat soola). Teie arst võib ka olla soovitanud teil
tegeleda regulaarse füüsilise treeninguga, nagu käimine või ujumine. Oluline on neid arsti
ettekirjutusi järgida.

2. Mida on vaja teada enne MESAR 40MG võtmist

Ärge võtke Mesari
kui olete olmesartaanmedoksomiili või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud
lõigus 6) suhtes allergiline;
kui olete kolm või enam kuud rase (samuti on parem vältida Mesari kasutamist raseduse
alguses -vt lõik "Rasedus");
kui teil esineb naha ja silmade kollasus (kollatõbi) või kui sapi sekretsioon on häiritud või
sapi vool sapipõiest on takistatud (nt sapikivide tõttu);
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku
langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Mesari võtmist pidage nõu oma arstiga.

Rääkige oma arstile enne tablettide võtmist, kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge
vererõhu raviks:
- AKE-inhibiitor (näiteks enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on suhkurtõvest
tingitud neeruprobleemid.
- aliskireen

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja
elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Mesari“.

Kui mingid alljärgnevad terviseprobleemid esinevad ka teil, rääkige sellest oma arstile enne
tablettide võtmist:
neeruprobleemid,
maksahaigus
südamepuudulikkus või südameklappide või südamelihase probleemid,
raskekujuline oksendamine, kõhulahtisus, uriinieritumist suurendavate ravimite
(diureetikumide) kasutamine suurtes annustes või vähese soolasisaldusega dieet,
vere kaaliumisisalduse suurenemine,
probleemid neerupealistega.

Rääkige oma arstile kui teil tekib raske kõhulahtisus, mis on püsiv ja põhjustab olulist
kehakaalulangust. Arst hindab sümptome ja otsustab kuidas teie vererõhu ravi jätkata.

Nagu iga vererõhku alandava ravimi puhul, võib liiga suur vererõhu langus põhjustada
südameinfarkti või insulti patsientidel, kellel on südame või ajuvereringe häired. Seetõttu
mõõdab teie arst regulaarselt teie vererõhku.

Te peate informeerima oma arsti, kui olete või arvate, et olete rase. Mesari kasutamine pole
soovitatav raseduse alguses ja seda ei tohi kasutada pärast kolmandat raseduskuud, kuna see
võib põhjustada teie lapsele tõsiseid kahjustusi (vt lõik “Rasedus”)

Lapsed ja noorukid
Alla 18-aastastele lastele ja noorukitele ei soovitata Mesari manustada.

Muud ravimid ja Mesar
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud järgmisi ravimeid:
- Teised vererõhku langetavad ravimid (hüpertooniavastased ravimid), sest Mesari
toime võib tugevneda.
Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:
Kui te võtate AKE-inhibiitorit või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Mesari“
ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).
kaaliumilisandid, kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, uriinieritust suurendavad ravimid
(diureetikumid) või hepariin (verevedeldaja). Nende ravimite ja Mesari samaaegne
kasutamine võib suurendada teie vere kaaliumisisaldust;
liitiumi (ravim, mida kasutatakse meeleolu kõikumise ja mõnede depressiooni vormide
korral) ja Mesari samaaegne kasutamine võib tugevdada liitiumi toksilisi toimeid. Kui te
võtate liitiumi, mõõdab arst liitiumisisaldust teie veres;
mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-de) (ravimid, mida kasutatakse valu,
tursete ja teiste põletikusümptomite, sh artriidi, leevendamiseks) ja Mesari samaaegne
kasutamine võib suurendada neerupuudulikkuse tekkeohtu ja MSPVA-d võivad Mesari
toimet nõrgendada;
kolesevelaamvesinikkloriid (ravim, mis langetab kolesterooli taset teie veres) võib
vähendada Mesari mõju. Arst võib soovitada teil võtta Mesari vähemalt 4 tundi enne
kolesevelaamvesinikkloriidi.teatud antatsiidid (seedehäirete puhul kasutatavad ravimid),
sest Mesari toime võib kergelt nõrgeneda.

Eakad patsiendid
Kui te olete üle 65-aastane ja teie arst otsustab teie olmesartaanmedoksomiili annust
suurendada 40 mg-ni ööpäevas, peab ta regulaarselt kontrollima teie vererõhku. Tuleb teha
kindlaks, et teie vererõhk ei ole üleliia madal.

Mustanahalised patsiendid
Nagu teiste sarnaste ravimite puhul, on ka Mesari vererõhku alandav toime mustanahalistele
patsientidele mõnevõrra nõrgem.

Mesar koos toidu, joogi ja alkoholiga
Mesari võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Rasedus
Kui te olete rase või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arstiga. Teie arst soovitab teil sel juhul tavaliselt Mesari kasutamine
lõpetada enne rasestumist või niipea kui olete oma rasedusest teadlik ja soovitab mõnda muud
ravimit Mesari asemel. Mesar pole soovitatav varase raseduse ajal ja seda ei tohi kasutada kui
olete enam kui 3 kuud rase, kuna Mesar võib, kasutatuna pärast kolmandat raseduskuud,
põhjustada teie lapsele tõsiseid tervisehäireid.

Imetamine
Rääkige oma arstile, kui te imetate last või kavatsete hakata imetama. Mesar pole imetavatele
emadele soovitatav ning teie arst võib valida mõne muu raviviisi, kui te soovite last imetada -eriti kui laps on vastsündinu või sündis enneaegselt.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Te võite tunda end unisena või võib tekkida pearinglus, kui teie kõrget vererõhku ravitakse.
Kui see juhtub, siis ärge juhtige autot ega kasutage masinaid nende sümptomite kadumiseni.
Küsige nõu oma arstilt.

Mesar sisaldab laktoosi.
See ravim sisaldab laktoosi (teatud tüüpi suhkrut). Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu
teatud suhkruid, peate enne ravimi kasutamist oma arstiga nõu pidama.

3. Kuidas MESAR 40MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav algannus on üks 10 mg tablett üks kord ööpäevas. Kui teie vererõhk ei ole
kontrolli all, võib teie arst suurendada annust 20 mg või 40 mg-ni üks kord ööpäevas või
kirjutada välja täiendavaid ravimeid.
Suurim annus kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni langusega patsientidele on 20 mg üks
kord ööpäevas.

Tablette võib võtta koos toiduga või ilma. Neelake tabletid alla koos piisava koguse veega (N.
üks klaas). Võimaluse korral tuleb ööpäevane annus võtta iga päev samal ajal, näiteks
hommikusöögi ajal.

Kui te võtate Mesari rohkem kui ette nähtud
Kui võtate rohkem tablette kui ette nähtud või kui tablette on kogemata võtnud laps, minge
kohe arsti juurde või lähimasse erakorralise meditsiini osakonda ja võtke oma ravimipakend
kaasa.

Kui te unustate Mesari võtta
Kui olete unustanud oma tavalise annuse võtta, võtke annus järgmisel päeval nagu tavaliselt.
Ärge võtke kahekordset annust unustatud annuse asemel.

Kui te lõpetate Mesari võtmise
On oluline, et jätkaksite Mesari võtmist seni, kuni arst on öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui
need tekivad on need tihti kerged ega nõua ravi katkestamist.

Kuigi neid ei teki paljudel kasutajatel, võivad järgmised kaks kõrvaltoimet tõsisteks osutuda.

Harvadel juhtudel (esineb vähem kui 1 inimesel 1000 patsiendi kohta) on täheldatud
järgnevaid allergilisi reaktsioone, mis võivad haarata kogu keha.
Ravi ajal Mesariga võivad esineda näo, suu ja/või kõri (hääleaparaadi) turse koos kihelemise
ja lööbega. Kui see juhtub, lõpetage Mesari kasutamine ja pöörduge otsekohe oma arsti
poole.

Harva (eakatel patsientidel pisut sagedamini) võib Mesar tundlikel kasutajatel või allergilise
reaktsiooni tulemusena põhjustada liiga suurt vererõhu langust. See võib põhjustada rasket
uimasust või minestamist. Kui see juhtub, lõpetage Mesari kasutamine, pöörduge
otsekohe oma arsti poole ja heitke pikali.

Need on teised seni teadaolevad Mesari
Sageli esinevad kõrvaltoimed (esineb vähem kui 1 inimesel 10 patsiendi kohta)
Pearinglus, peavalu, iiveldus, seedehäired, kõhulahtisus, kõhuvalu, mao- ja soolepõletik,
väsimus, kurguvalu, ninakinnisus või vesine nohu, bronhiit, gripitaolised sümptomid, köha,
valu, valu rinnus, seljas, luudes või liigestes, kuseteede infektsioon, pahkluupiirkondade,
jalalabade, jalgade, käelabade või käte turse, veri uriinis.

On täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi ja need hõlmavad järgmisi:
rasvasisalduse suurenemine veres (hüpertriglütserideemia), vere kusihappesisalduse
suurenemine (hüperurikeemia), uurea sisalduse tõus veres, maksa ja lihase funktsiooni
hindavate testide näitajate tõus.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esineb vähem kui 1 inimesel 100 patsiendi kohta)
Kiired allergilised reaktsioonid, mis võivad mõjutada kogu keha ja kutsuda esile nii
hingamisraskusi kui ka kiiret vererõhu langust ja viia minestamiseni (anafülaktilised
reaktsioonid), peapööritus, oksendamine, nõrkus, halb enesetunne, lihasvalu, nahalööve,
allergiline nahalööve, eksanteem (nahalööve), kublad nahal, stenokardia (valu või
ebamugavustunne rinnus).

Teatud tüüpi vererakkude (trombotsüütide) arvu vähenemist ehk trombotsütopeeniat on
täheldatud vereanalüüsil.

Harva esinevad kõrvaltoimed (esineb vähem kui 1 inimesel 1000 patsiendi kohta)

Energiapuudus, lihaskrambid, neerufunktsiooni kahjustus, neerupuudulikkus,

On täheldatud ka mõningaid vereanalüüside tulemuste muutusi. Nende hulka kuuluvad
kaaliumisisalduse suurenemine (hüperkaleemia) ja neerufunktsiooniga seotud ainete sisalduse
suurenemine.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada
rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas MESAR 40MG säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile ja
blisterpakendile. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas
visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Mesar sisaldab
Toimeaine on olmesartaanmedoksomiil.
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10mg, 20 mg, 40mg olmesartaanmedoksomiili.
Teised
koostisosad
on
mikrokristalliline
tselluloos,
laktoosmonohüdraat,
hüdroksüpropüültselluloos, väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos, magneesiumstearaat,
titaandioksiid (E171), talk ja hüpromelloos (vt lõik 2 „Mesar sisaldab laktoosi“).
Kuidas Mesar välja näeb ja pakendi sisu
Mesari 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused ja nende ühele
küljele on kirjutatud C 13.
Mesari 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ümmargused ja nende ühele
küljele on kirjutatud C 14.
Mesari 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid on valged, ovaalsed ja nende ühele küljele
on kirjutatud C 15.

Mesari õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval pakendites, mis sisaldavad 14, 28, 56
või 98 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja
Menarini International Operations Luxembourg S.A.
1 Avenue de La Gare
L-1611, Luxembourg
Luksemburg

Tootjad
Daiichi Sankyo Europe GmbH, Luitpoldstrasse 1, 85276 Pfaffenhofen, Saksamaa
Berlin-Chemie AG, Glienicker Weg 125, 12489 Berlin, Saksamaa
Laboratorios Menarini S.A., Alfonso XII 587, 08918 Badalona (Barcelona), Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku
esindaja poole.

OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti
Paldiski mnt. 27/29
10612 Tallinn
Eesti
Tel: 667 5001


Infoleht on viimati kooskõlastatud veebruaris 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

MESAR 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
MESAR 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
MESAR 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg olmesartaanmedoksomiili.
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg olmesartaanmedoksomiili.
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg olmesartaanmedoksomiili.
INN. Olmesartanum

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d):
MESAR 10 mg õhukese polümeerikattega tablett: iga tablett sisaldab 61,6 mg laktoosmonohüdraati
MESAR 20 mg õhukese polümeerikattega tablett: iga tablett sisaldab 123,2 mg laktoosmonohüdraati
MESAR 40 mg õhukese polümeerikattega tablett: iga tablett sisaldab 246,4 mg laktoosmonohüdraati

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

MESAR 10 mg ja 20 mg tabletid: valged ümmargused õhukese polümeerikattegatabletid, mille ühel
küljel on reljeeftrükis vastavalt C13 või C14.

MESAR 40 mg tabletid: valged ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on
reljeeftrükis C15.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud

Olmesartaanmedoksomiili soovitatav algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Patsientidel, kelle
vererõhule see annus piisavalt ei toimi, võib olmesartaanmedoksomiili annust tõsta optimaalse
annuseni - 20 mg üks kord ööpäevas. Kui vajalik on vererõhku veelgi langetada, võib
olmesartaanmedoksomiili annust tõsta maksimaalse annuseni - 40 mg ööpäevas, või lisada raviskeemi
hüdroklorotiasiidi.
Olmesartaanmedoksomiili antihüpertensiivne toime saabub 2 nädala jooksul alates ravi algusest saavutab maksimumi ligikaudu 8 nädalat pärast ravi alustamist. Seda tuleb arvestada patsiendi
ravirežiimi muutuste kavandamisel.


Eakad (üle 65-aastased)

Üldiselt ei ole annuse kohandamine eakatel vajalik (vt alltoodud annustamine neerukahjustusega
patsientidel). Vererõhu tähelepanelik jälgimine on vajalik juhul, kui annus tiitritakse maksimaalse
soovitatud annuseni - 40mg.

Neerukahjustus

Kerge ja mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 20...60 ml/min) patsientidel on maksimaalne
annus 20 mg olmesartaanmedoksomiili üks kord ööpäevas, sest puudub piisav kogemus suuremate
annuste kasutamiseks sellel patsientide grupil. Olmesartaanmedoksomiili ei ole soovitatav kasutada
raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <20 ml/min), sest puudub piisav kogemus
kasutamiseks sellel patsientide grupil (vt 4.4, 5.2).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsientidel pole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustuse
korral tuleb alustada 10 mg olmesartaanmedoksomiiliga 1 kord ööpäevas ja maksimaalne annus ei tohi
ületada 20 mg 1 kord ööpäevas.
Maksakahjustusega patsientidel, kes juba saavad diureetikume ja/või teisi kõrgvererõhutõve ravimeid,
on soovitatav kontrollida tähelepanelikult vererõhku ja neerufunktsiooni.
Kogemused raske maksakahjustuse korral puuduvad, seega pole kasutamine selles patsientide grupis
soovitatav (vt lõik 4.4 ja 5.2).
Olmesartaanmedoksomiili ei tohi kasutada patsientidel, kellel on sapiteede ummistus (vt lõik 4.3).

Lapsed ja noorukid

Olmesartaanmedoksomiili ohutust ja efektiivsust lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole uuritud.
Andmed ei ole kättesaadavad.


Ravi järgimise hõlbustamiseks on soovitatav võtta MESARi tablett iga päev enam-vähem samal ajal,
näiteks hommikusöögi ajal, koos toiduga või ilma. Tablett tuleb neelata koos piisava hulga vedelikuga
(nt klaasi veega). Tabletti ei tohi närida.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõik 4.4 ja 4.6).
Sapipais (vt lõik 5.2).
Mesari samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või
neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Veremahu langus:
Sümptomaatiline hüpotensioon võib tekkida (eriti esimese annuse järgselt) patsientidel, kellel on
veremaht ja/või naatriumisisaldus vähenenud jõulise diureetikumravi, toiduga saadava soola
vähenemise, kõhulahtisuse või oksendamise tõttu. Sellised seisundid tuleks kõrvaldada enne
olmesartaanmedoksomiili manustamist.

Muud seisundid, millega kaasneb reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi stimulatsioon:
Patsientidel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad põhiliselt reniin-angiotensiin-
aldosterooni süsteemi toimimisest (s.o südame paispuudulikkusega või neeruhaigusega, sh neeruarteri
stenoosiga patsiendid), on ravi teiste seda süsteemi mõjutavate ravimitega seostatud ägeda
hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria või harva ägeda neerupuudulikkuse tekkega. Sarnaste toimete
tekke võimalikkust ei saa välistada angiotensiin II retseptori antagonistidega.

Renovaskulaarne hüpertensioon:
Raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse risk on suurenenud kahepoolse neeruarterite stenoosiga või
ühte töötavat neeru varustava neeruarteri stenoosiga patsientidel, keda ravitakse reniin-angiotensiin-
aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimitega.

Neerukahjustus ja neeru transplantatsioon:
Olmesartaanmedoksomiili kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav
perioodiliselt jälgida kaaliumi ja kreatiniini tasemeid. Olmesartaanmedoksomiili ei ole soovitatav
kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <20 ml/min), (vt lõigud 4.2, 5.2).
Puuduvad kogemused olmesartaanmedoksomiili kasutamiseks hiljutise neerutransplantaadiga
patsientidel või lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel (s.o kreatiniini kliirensiga <12
ml/min).

Maksakahjustus:
Puuduvad kogemused raske maksakahjustusega patsientidega seetõttu ei ole soovitatav sellel
patsiendigrupil olmesartaanmedoksomiili kasutada (vt lõik 4.2 „Annustamine kerge ja mõõduka
maksakahjustusega patsientidel“).

Hüperkaleemia:
Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada
hüperkaleemiat.
Risk (mis võib osutuda surmavaks) on suurenenud eakate, neerupuudulikkusega patsientide, suhkurtõvega
patsientide ja nende puhul, kes kasutavad samal ajal teisi ravimeid, mis võivad suurendada
kaaliumisisaldust, ja/või kaasuvate haigustega patsientide puhul.
Enne reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegset kasutamist tuleb hinnata
kasu ja riski suhet ning kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi (vt „Reniin-angiotensiin-aldosteroon-
süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad“.
Peamised hüperkaleemia arvestatavad riskiteguriteks on:
- suhkurtõbi, neerukahjustus, kõrge iga (> 70 aastat);
- kombinatsioon ühe või mitme ravimiga, mis mõjutavad reniini-angiotensiini-aldosterooni
süsteemi ja/või kaaliumilisandite kasutamine. Mõned ravimid või ravimite klassid, mis võivad
indutseerida hüperkaleemia teket: kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumi säästvad
diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed
põletikuvastased ained (sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressiivsed ravimid
nagu tsüklosporiin või takrolimus, trimetoprim;
-
kaasuvad haigused, eelkõige dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon, metaboolne
atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerufunktsiooni järsk halvenemine (nt infektsioossed haigused),
rakkude hävinemine (nt jäseme akuutne isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).
Hoolikalt soovitatakse jälgida riskirühma patsientide seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad.
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda
neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.

Liitium:
Nagu ka teiste angiotensiin II antagonistide puhul, ei ole soovitatav kombineerida liitiumi ja
olmesartaanmedoksomiili (vt lõik 4.5).

Aordi- või mitraalklapi stenoos; obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia:
Nagu ka teiste vasodilataatorite puhul, on aordi- või mitraalklapi stenoosiga või obstruktiivse
hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientide puhul vajalik eriline ettevaatus.

Primaarne aldosteronism:
Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei reageeri sageli antihüpertensiivsetele ravimitele, mis
toimivad reniin-angiotensiin süsteemi inhibeerimise kaudu. Seetõttu ei ole soovitatav neil patsientidel
olmesartaanmedoksomiili kasutada.

Tsöliaakia-sarnane enteropaatia:
Väga harvadel juhtudel on teatatud pärast kuudepikkust kuni aastatepikkust olmesartaani kasutamist
raskest, kroonilisest kõhulahtisusest koos olulise kehakaalulangusega. Patsientide soole biopsia on
sageli näidanud hattude atroofiat. Kui ravi ajal olmesartaaniga tekivad patsiendil need sümptomid,
välistage teised etioloogiad. Kui teisi etioloogiaid ei esine, tuleb kaaluda Mesari kasutamise
lõpetamist.

Etnilised erinevused:
Nagu ka teiste angiotensiin II antagonistide puhul, on olmesartaanmedoksomiili toime mustanahalistel
patsientidel mõnevõrra väiksem kui valgetel. Põhjuseks on tõenäoliselt see, et madala reniinitaseme
levimus hüpertensiooniga mustanahaliste populatsioonis on suurem.

Rasedus:
Angiotensiin II antagonistide kasutamist ei tohiks raseduse ajal alustada. Juhul, kui ravi jätkamist
angiotensiin II antagonistidega peetakse hädavajalikuks, tuleb patsiendid, kes planeerivad rasestuda, üle
viia ravile teiste hüpertensioonivastaste ravimitega, mille raseduseaegse kasutamise ohutusprofiil on
kindlaks tehtud. Kui tuvastatakse rasedus, tuleb ravi angiotensiin II antagonistidega otsekohe lõpetada ja
sobivuse korral alustada alternatiivse raviga (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Muu:
Nagu ükskõik millise antihüpertensiivse ravimi puhul, võib vererõhu liigne langetamine südame
isheemiatõve või ajuveresoonkonna isheemilise haigusega patsientidel põhjustada müokardiinfarkti
või insulti.

See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,
laktaasi puudus või glükoos/galaktoosi imendumise häire, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbiviidud ainult täiskasvanutel.

Teiste ravimite toime olmesartaanmedoksomiilile:

Muud antihüpertensiivsed ravimid:
Olmesartaanmedoksomiili vererõhku alandavat toimet võib suurendada teiste antihüpertensiivsete
ravimite samaaegse manustamisega.

ACE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid või aliskireen
Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a
ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kaaliumilisandid ja kaaliumi säästvad diureetikumid:
Põhinedes kogemusel teiste reniin-angiotensiini süsteemi mõjutavate ravimitega, võib samaaegne
kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate ja seerumi kaaliumitaset tõsta võivate ravimite (nt hepariin) kasutamine viia seerumi kaaliumisisalduse
suurenemiseni (vt lõik 4.4). Seetõttu ei ole selline koosmanustamine soovitatav.


Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA):
MSPVA-d (kaasa arvatud atsetüülsalitsüülhape doosides >3 g/päevas ja COX-2 inhibiitorid) ja
angiotensiin
II
retseptori
antagonistid
võivad
toimida
sünergistlikult,
vähendades
glomerulaarfiltratsiooni. Samaaegsel MSPVA-de ja angiotensiin II retseptori antagonistide
kasutamisel on risk ägeda neerupuudulikkuse tekkeks. Soovitatav on neerufunktsiooni jälgimine ravi
alguses ja patsiendi regulaarne vedeliku asendamine. Lisaks võib samaaegne ravi vähendada
angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet, mis viib nende efektiivsuse osalise
kadumiseni.

Sapphapete sekvestrant kolesevelaam:
Sapphapete sekvestrandi kolesevelaamvesinikkloriidi samaaegne manustamine vähendab süsteemset
ekspositsiooni ja maksimaalset olmesartaani plasmakontsentratsiooni ja vähendab poolväärtusaega.
Olmesartaanmedoksomiili manustamine vähemalt 4 tundi enne kolesevelaamvesinikkloriidi vähendab
ravimite koostoime mõju. Tuleks kaaluda olmesartaanmedoksomiili manustamist vähemalt 4 tundi
enne kolesevelaamvesinikkloriidi (vt lõik 5.2).

Muud ravimid:
Pärast antatsiidi manustamist (alumiiniummagneesiumhüdroksiid), ilmnes olmesartaanmedoksomiili
biosaadavuse vähene langus. Varfariini ja digoksiini samaaegne manustamine olmesartaani
farmakokineetikat ei mõjutanud.

Olmesartaanmedoksomiili toime teistele ravimitele:

Liitium:
Teatatud on pöörduvast seerumi liitiumi kontsentratsiooni ja toksilisuse tõusust liitiumi ja
angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ja angiotensiin II antagonistide samaaegsel
kasutamisel. Seetõttu ei ole olmesartaanmedoksomiili ja liitiumi kombineeritud manustamine
soovitatav (vt lõik 4.4). Kui sellise kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav
hoolikalt jälgida liitiumi kontsentratsiooni seerumis.

Teised ravimid:
Spetsiifilistes kliinilistes uuringutes tervetel vabatahtlikel on uuritud selliseid ravimeid nagu varfariin,
digoksiin, antatsiid (magneesiumalumiiniumhüdroksiid), hüdroklorotiasiid ja pravastatiin. Kliiniliselt
olulisi vastastikuseid toimeid ei täheldatud ja olmesartaanmedoksomiil ise ei avaldanud olulist toimet
varfariini
farmakokineetilistele
ega
farmakodünaamilistele
omadustele
ega
digoksiini
farmakokineetilistele omadustele.

Olmesartaanil ei olnud in vitro kliiniliselt olulist inhibeerivat toimet inimese tsütokroom P450
ensüümidele 1A1/2, 2A6, 2C8/9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4, ning see ei avaldanud üldse või avaldas
minimaalset indutseerivat toimet roti tsütokroom P450 aktiivsusele. Seetõttu ei viidud läbi in vivo
koostoime uuringuid ensüüm tsütokroom P450 tuntud inhibiitorite ja indutseerijatega ning pole oodata
kliiniliselt olulisi koostoimeid olmesartaani ja ülalmainitud tsütokroom P450 ensüümide abil
metaboliseeruvate ravimite vahel.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Angiotensiin II antagoniste ei soovitata raseduse esimese trimestri ajal kasutada (vt lõik 4.4).
Angiotensiin II antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal
(vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid, mis puudutavad teratogeensuse riski pärast kokkupuudet AKE
inhibiitoriga raseduse esimesel trimestril, ei ole lõplikud; samas ei saa väikest riski välistada. Et
puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed angiotensiin II antagonistide kasutamise riskide
kohta, võivad sarnased ohud ilmneda ka teiste sama klassi ravimite kasutamisel. Välja arvatud juhul,
kui angiotensiini retseptori blokaatoritega tehtava ravi jätkamist peetakse hädavajalikuks, tuleb
patsiendid, kes planeerivad rasestuda, üle viia ravile teiste hüpertensioonivastaste ravimitega, mille
raseduseaegse kasutamise ohutusprofiil on kindlaks tehtud. Kui tuvastatakse rasedus, tuleb
angiotensiin II antagonistidega tehtav ravi otsekohe lõpetada ja sobivuse korral alustada alternatiivse
raviga.

Teadaolevalt on angiotensiin II antagonistide kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril
inimese jaoks fetotoksiline (põhjustab neerutalitluse häireid, oligohüdramnioni, pidurdab kolju
luustumist) ning põhjustab ka neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon,
hüperkaleemia) (vt ka lõik 5.3 „Prekliinilised ohutusandmed“).
Kui naine kasutas angiotensiin II antagonisti raseduse teisel trimestril, on soovitatav loote
neerutalitluse ja kolju ultraheliuuring.
Neid lapsi, kelle emad on kasutanud raseduse ajal angiotensiin II antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida
hüpotensiooni suhtes (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine
Olmesartaan eritub imetavate rottide piima, kuid pole teada kas olmesartaan eritub inimese rinnapiima.
Kuna informatsioon olmesartaani kasutamise kohta imetamise ajal puudub, pole MESARi kasutamine
soovitatav ja tuleks eelistada alternatiivseid ravivõimalusi ravimitega, mille ohutusprofiil imetamise
ajal on enam uuritud, eriti vastsündinute ja enneaegsete laste imetamisel.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

MESAR omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Üksikjuhtudel võib esineda pearinglust või väsimust nendel patsientidel, kes saavad
antihüpertensiivset ravi, mis võib halvendada reaktsioonivõimet.

4.8. Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed ravi ajal MESARiga on peavalu (7,7%), gripilaadsed
sümptomid (4,0%) ja pearinglus (3,7%).
Platseebokontrolliga monoteraapia uuringutes oli ainus ühemõtteliselt raviga seotud kõrvaltoime
pearinglus (2,5% olmesartaanmedoksomiili mõju ja 0,9% platseebo). Olmesartaanmedoksomiil
mõjutas võrreldes platseeboga rohkem ka hüpertriglütserideemia (2,0% versus 1,1%) esinemist ja
suurendas kreatiinfosfokinaasi sisaldust (1,3% versus 0,7%).

Kõrvaltoimete nimekirja koondtabel

MESARi kõrvaltoimed kliinilistest uuringutest, müügiloa andmise järgsetest ohutusuuringutest ja
spontaansetest teadetest on toodud alljärgnevas tabelis.

Kõrvaltoimete sageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgnevat terminoloogiat: väga sage (≥1/10),
sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10 000, <1/1000), väga harv (<1/10 000).

MedDRA
Kõrvaltoimed
Esinemissagedus
organsüsteem
Vere ja lümfisüsteemi häired
Trombotsütopeenia
Aeg-ajalt
Immuunsüsteemi häired
Anafülaktilised
Aeg-ajalt
reaktsioonid
Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpertriglütserideemia
Sage
Hüperurikeemia
Sage
Hüperkaleemia
Harv
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Sage
Peavalu
Sage
Kõrva ja labürindi kahjustused
Vertiigo
Aeg-ajalt
Südame häired
Stenokardia
Aeg-ajalt
Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon
Harv
Respiratoorsed,
rindkere
ja
Bronhiit
Sage
mediastiinumi häired
Farüngiit
Sage
Köha
Sage
Riniit
Sage
Seedetrakti häired
Gastroenteriit
Sage
Kõhulahtisus
Sage
Kõhuvalu
Sage
Iiveldus
Sage
Düspepsia
Sage
Oksendamine
Aeg-ajalt
Tsöliaakia-sarnane
Väga harv
enteropaatia
Naha
ja
nahaaluskoe
Eksanteem
Aeg-ajalt
kahjustused
Allergiline dermatiit
Aeg-ajalt
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Lööve
Aeg-ajalt
Sügelus
Aeg-ajalt
Angioödeem
Harv
Lihas-skeleti
ja
sidekoe
Artriit
Sage
kahjustused
Seljavalu
Sage
Luude-liigeste valu
Sage
Müalgia
Aeg-ajalt
Lihaskrambid
Harv
Neerude ja kuseteede häired
Hematuuria
Sage
Kuseteede põletik
Sage
Äge neerupuudulikkus
Harv
Neerupuudulikkus
Harv
Üldised
häired
ja
Valu
Sage
manustamiskoha reaktsioonid
Valu rindkeres
Sage
Perifeersed tursed
Sage
Gripilaadsed sümptomid
Sage
Väsimus
Sage
Näoturse
Aeg-ajalt
Asteenia
Aeg-ajalt
Halb enesetunne
Aeg-ajalt
Letargia
Harv
Uuringud
Maksaensüümide tõus
Sage
Vere
uureasisalduse
Sage
suurenemine
Vere kreatiinfosfokinaasi
Sage
sisalduse suurenemine
Vere
kreatiniinisisalduse
Harv
suurenemine

Üksikutel juhtudel on täheldatud rabdomüolüüsi, mis võis ajaliselt olla seotud angiotensiin II
antagonistide kasutamisega. Põhjuslikku seost ei ole aga kindlaks tehtud.

Lisateave spetsiifiliste patsiendipopulatsioonide kohta
Eakatel patsientidel on hüpotensiooni esinemissagedus kergelt suurenenud. „Harva” asemel on
esinemissageduseks „aeg-ajalt”.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu

4.9. Üleannustamine

Andmed üleannustamise kohta inimesel on piiratud. Kõige tõenäolisem üleannustamise tagajärg on
hüpotensioon. Üleannustamise korral tuleb patsienti hoolikalt jälgida, ravi peaks olema
sümptomaatiline ja toetav.

Puuduvad andmed olmesartaani dialüüsitavuse kohta.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: CO9CA08.

Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed

Olmesartaanmedoksomiil on tugevatoimeline, suu kaudu manustatav selektiivne angiotensiin II
retseptori (tüüp AT ) antagonist. Eeldatavalt blokeerib see kõik angiotensiini vahendatud toimed AT
1
1
retseptoril sõltumata angiotensiin II allikast või sünteesiteest. Angiotensiin II (AT ) retseptori
1
selektiivne antagonism viib plasma reniinitaseme ning angiotensiin I ja II tasemete suurenemiseni,
ning aldosteroonitaseme mõningase vähenemiseni plasmas.

Angiotensiin II on reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi peamine vasoaktiivne hormoon, millel on
oluline roll hüpertensiooni patogeneesis tüüp 1 (AT ) retseptori vahendusel.
1

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Hüpertensiooni korral tekitab olmesartaanmedoksomiil annusest sõltuva ja kauakestva arteriaalse
vererõhu languse. Siiani puuduvad tõendid esimese annuse järgse hüpotensiooni tekkimisest,
tahhüfülaksiast pikaajalise ravi käigus ega tagasilöögi efektina tekkinud vererõhu tõusust pärast ravi
katkestamist.

Olmesartaanmedoksomiili annustamine üks kord päevas annab tõhusa ja ühtlase vererõhu languse 24
tunniks. Sama päevase koguannuse juures andis üks kord päevas manustamine sarnase vererõhu
languse nagu kaks korda päevas manustamine.

Pideva raviga saavutatakse maksimaalne vererõhu langus 8 nädalaks pärast ravi alustamist, kuigi
oluline/märgatav osa vererõhku langetavast toimest ilmneb juba pärast 2-nädalast ravi. Koos
hüdroklorotiasiidiga on vereõhku alandav toime aditiivne ja koosmanustamist talutakse hästi.

Olmesartaani mõju suremusele ja haigestumusele ei ole veel teada.

ROADMAP (Randomised Olmesartan and Diabetes Microalbuminuria Prevention) uuringus, mis
viidi läbi II tüüpi diabeedi, normoalbuminuuria ja vähemalt ühe täiendava kardiovaskulaarse
riskifaktoriga 4447-l patsiendil, uuriti, kas ravi olmesartaaniga lükkab edasi mikroalbuminuuria teket.
Jälgimisperioodi jooksul, mille mediaanväärtus oli 3,2 aastat, said patsiendid lisaks teistele
antihüpertensiivsetele ravimitele, välja arvatud angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)
inhibiitorid või angiotensiini retseptori blokaatorid (ARB), ravi olmesartaani või platseeboga.
Uuringus täheldati esmase tulemusnäitaja - aeg mikroalbuminuuria tekkeni - riski vähenemist
olmesartaanirühmas. Pärast kohandamist vererõhu erinevuste suhtes ei olnud selle riski vähendamine
enam statistiliselt oluline, 8,2% patsientidest olmesartaanirühmas (178-l 2160-st) ja 9,8%-l
patsientidest platseeborühmas (210-l 2139-st) arenes mikroalbuminuuria.
Teiseste tulemusnäitajatena kardiovaskulaarseid tüsistusi täheldati 96 patsiendil (4,3%)
olmesartaanirühmas ja 94 patsiendil (4,2%) platseeborühmas. Kardiovaskulaarse suremuse
esinemissagedus oli olmesartaanirühmas suurem kui platseeborühmas (15 patsienti (0,7%) vs 3
patsienti (0,1%)), samas kui mittefataalse insuldi (14 patsienti (0,6%) vs 8 patsienti (0,4%)),
mittefataalse müokardiinfarkti (17 patsienti (0,8%) vs 26 patsienti (1,2%)) ja mittekardiovaskulaarse
suremuse (11 patsienti (0,5%) vs 12 patsienti (0,5%)) esinemissagedus oli mõlemas uuringurühmas
sarnane. Üldine suremus oli olmesartaanirühmas numbriliselt suurem (26 patsienti (1,2%) vs 15
patsienti (0,7%)), mis oli eelkõige seotud surmaga lõppenud kardiovaskulaarsete tüsistuste suurema
arvuga.

ORIENT (Olmesartan Reducing Incidence of End-stage Renal Disease in Diabetic Nephropathy
Trial) uuringus hinnati olmesartaani toimeid renaalsetele ja kardiovaskulaarsetele ravitulemitele 577-l
randomiseeritud Jaapani ja Hiina päritolu II tüüpi diabeedi ja diagnoositud nefropaatiaga patsiendil.
Jälgimisperioodi vältel, mille mediaanväärtus oli 3,1 aastat, said patsiendid lisaks teistele
antihüpertensiivsetele ravimitele, sealhulgas AKE inhibiitorid, kas olmesartaani või platseebot.
Esmast liittulemusnäitajat (esimene järgmistest ilmingutest: seerumi kreatiniinisisalduse
kahekordistumine, lõppstaadiumis neeruhaiguse teke, mis tahes põhjusel surm) täheldati 116 patsiendil
olmesartaanirühmas (41,1%) ja 129 patsiendil platseeborühmas (45,4%) (riskisuhe: 0,97, 95%
usaldusvahemik 0,75…1,24; p = 0,791). Teisest kardiovaskulaarset liittulemusnäitajat täheldati 40-l
olmesartaaniga ravitud patsiendil (14,2%) ja 53-l platseeboga ravitud patsiendil (18,7%). See
kardiovaskulaarne liittulemusnäitaja hõlmas kardiovaskulaarset surma, mida täheldati 10 patsiendil
(3,5%) olmesartaanirühmas võrrelduna 3 patsiendiga (1,1%) platseeborühmas, üldist suremust (19
patsienti (6,7%) vs 20 patsienti (7,0%)), mittefataalset insulti (8 patsienti (2,8%) vs 11 patsienti
(3,9%)) ning mittefataalset müokardiinfarkti (3 patsienti (1,1%) vs 7 patsienti (2,5%)).

Muu teave:

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.
tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi
diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja
angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Olmesartaanmedoksomiil on eelravim. Seedetraktist imendumise kestel muudetakse see soole
limaskestas ja portaalveres esteraaside toimel kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks -olmesartaaniks.
Plasmas või ekskreetides ei ole tuvastatud intaktset olmesartaanmedoksomiili või intaktset külgahela
medoksomiilrühma. Olmesartaani keskmine absoluutne biosaadavus tabletivormist oli 25,6%.

Olmesartaani keskmine maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C
) saabub ligikaudu 2 tunni
max
jooksul
pärast
olmesartaanmedoksomiili
suukaudset
manustamist
ja
olmesartaani
plasmakontsentratsioonid suurenevad lineaarselt, kui manustatakse suurenevaid ühekordseid
suukaudseid annuseid kuni ligikaudu 80 mg.

Toidu mõju olmesartaani biosaadavusele oli minimaalne ja seetõttu võib olmesartaanmedoksomiili
manustada koos toiduga või ilma.

Olmesartaani farmakokineetikas ei ole täheldatud kliiniliselt olulisi erinevusi sugude vahel.

Olmesartaan seondub ulatuslikult plasmavalkudega (99,7%), kuid võimalus seondumiskohalt
tõrjumise tõttu tekkivateks kliiniliselt olulisteks koostoimeteks teiste samaaegselt manustatavate
ulatuslikult plasmavalkudele seonduvate ravimitega on madal (mida kinnitab kliiniliselt oluliste
vastastikuste mõjude puudumine varfariiniga). Olmesartaani seondumine vererakkudele on ebaoluline.
Keskmine jaotusruumala pärast intravenoosset annustamist on madal (16...29 l).

Biotransformatsioon ja eritumine

Plasma üldkliirens oli üldjuhul 1,3 l/t (CV, 19%) ning see oli suhteliselt aeglane võrreldes maksa
verevooluga (ligikaudu 90 l/t). Pärast 14C-märgistatud olmesartaanmedoksomiili ühekordset
suukaudset manustamist eritus 10...16% manustatud radioaktiivsusest uriiniga (suur enamus 24 t
jooksul annuse manustamisest) ja ülejäänud osa määratud radioaktiivsusest eritus väljaheitega.
Lähtudes süsteemsest saadavusest 25,6%, võib arvutada, et imendunud olmesartaan viiakse välja nii
renaalse ekskretsiooni teel (ligikaudu 40%) kui ka hepatobiliaarselt (ligikaudu 60%). Kogu määratud
radioaktiivsus tuvastati olmesartaanina. Ühtegi teist olulist metaboliiti ei leitud. Olmesartaani entero-
hepaatiline tsirkulatsioon on minimaalne. Et suur osa olmesartaani eritatakse sapiga, on
vastunäidustatud selle kasutamine sapisulguse korral (vt lõik 4.3).

Olmesartaani terminaalne eritumise poolväärtusaeg pärast mitmekordset suukaudset manustamist
varieerus 10 ja 15 tunni vahel. Püsiseisund saabus mõne esimese annuse järgselt ja pärast 14-päevast
pidevat manustamist ei täheldatud edasist akumulatsiooni. Renaalne kliirens oli 0,5...0,7 l/t ja oli
annusest sõltumatu.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Eakad (üle 65 aasta)
Eakatel hüpertensiivsetel patsientidel (65...75-aastased) suurenes AUC tasakaaluolekus ligikaudu 35%
võrra ja väga vanadel inimestel (≥ 75-aastased) ligikaudu 44% võrra võrreldes noorema vanuserühmaga.
See võib olla vähemalt osaliselt seotud neerufunktsiooni keskmise vähenemisega selles patsientide
rühmas.

Neerukahjustus:
Neerukahjustusega patsientidel suurenes AUC tasakaaluolekus kerge, mõõduka ja raske
neerupuudulikkuse korral vastavalt 62%, 82% ja 179% võrra, võrreldes tervete kontrollisikutega (vt
lõigud 4.2, 4.4).

Maksakahjustus:
Pärast ühekordset suukaudset manustamist olid olmesartaani AUC väärtused 6% ja 65% kõrgemad
vastavalt kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel võrreldes neile vastavate tervete
kontrollisikutega. Olmesartaani seondumata fraktsioon 2 tundi pärast annuse võtmist oli tervetel
uuritavatel, kerge maksakahjustusega patsientidel ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel
vastavalt 0,26%, 0,34% ja 0,41%. Korduval kasutamisel mõõduka maksakahjustusega patsientidel oli
olmesartaani keskmine AUC uuesti ligikaudu 65% suurem kui tervetel kontrollgrupis. Olmesartaani
keskmised C
väärtused olid tervetel ja maksakahjustusega patsientidel sarnased.
max
Olmesartaanmedoksomiili ei ole hinnatud raske maksapuudulikkusega patsientidel (vt lõigud 4.2 ja
4.4).

Ravimi koostoime
Sapphapete sekvestrant kolesevelaam:
Samaaegne 40 mg olmesartaanmedoksomiili ja 3750 mg kolesevelaamvesinikkloriidi manustamine
tervetel vabatahtlikel põhjustas olmesartaani C
28% ja AUC vähenemist 39%. Väiksemat mõju C

max
max
ja AUC vähenemisele, vastavalt 4% ja 15%, täheldati, kui olmesartaanmedoksomiil manustati 4 tundi
enne kolesevelaamvesinikkloriidi.
Olmesartaani eliminatsiooni poolväärtusaeg vähenes 50...52% olenemata sellest, kas seda
manustatakse samaaegselt või 4 tundi enne kolesevelaamvesinikkloriidi (vt lõik 4.5).

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Kroonilise toksilisuse uuringutes rottidel ja koertel olid olmesartaanmedoksomiilil teistele AT
1
retseptori antagonistidele ja AKE inhibiitoritele sarnased toimed: tõusnud vere uurea (BUN) ja
kreatiniini tase (AT retseptori blokeerimisest tulenevate neeru funktsionaalsete muutuste tõttu);
1
südame kaalu langus; punavere näitajate langus (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit);
histoloogilised viited neerukahjustusele (regeneratiivsed lesioonid neeru epiteelis, basaalmembraani
paksenemine, tuubulite dilatatsioon). Need olmesartaanmedoksomiili farmakoloogilisest toimest
tingitud ebasoovitavad nähud on ilmnenud ka teiste AT retseptori antagonistide ja AKE inhibiitorite
1
prekliinilistes uuringutes ja neid saab vähendada samaaegse naatriumkloriidi manustamisega suu
kaudu.

Mõlemal liigil ilmnes suurenenud plasma reniini aktiivsus ja neeru jukstaglomerulaarsete rakkude
hüpertroofia/hüperplaasia. Nendel muutustel, mis on tüüpilised AKE inhibiitorite klassile ja teistele
AT retseptori antagonistidele, ei näi olevat mingit kliinilist tähtsust.
1

Sarnaselt teistele AT retseptori antagonistidele suurendas olmesartaan
1
in vitro rakukultuurides
kromosoomis katkemiste teket. Selliseid toimeid ei ilmnenud mitmetes in vivo uuringutes, kus kasutati
olmesartaanmedoksomiili väga suurtes annustes (2000 mg/kg kohta). Võrdlevate genotoksilisuse
katsete üldised andmed näitavad, et on väga ebatõenäoline, et olmesartaan omaks kliinilistes
tingimustes kasutades mingisuguseid genotoksilisi toimeid.

Olmesartaanmedoksomiil ei olnud kartsinogeenne ei rottidele kaheaastase uuringu käigus ega hiirtele
kahe kuuekuulise uuringu käigus, kus kasutati transgeenseid mudeleid.

Rottide reproduktiivsusuuringus ei mõjutanud olmesartaanmedoksomiil viljakust ja puudusid tõendid
teratogeense toime kohta. Sarnaselt teistele angiotensiin II antagonistidele oli ekspositsiooni järel
olmesartaanmedoksomiilile järglaste elulemus vähenenud ning pärast emasloomade ekspositsiooni
tiinuse hilises järgus või laktatsiooni ajal ilmnes neeruvaagna dilatatsioon. Sarnaselt teistele
antihüpertensiivsetele ühenditele on näidatud, et olmesartaanmedoksomiil on tiinetele küülikutele
toksilisem kui tiinetele rottidele, siiski ei olnud viiteid lootetoksilisusele.


6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu
Mikrokristalliline tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Hüdroksüpropüültselluloos
Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos
Magneesiumstearaat

Tableti kate
Titaandioksiid (E 171)
Talk
Hüpromelloos

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Säilitamise eritingimusi ei ole.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lamineeritud polüamiid/alumiinium/polüvinüülkloriid // alumiiniumist blisterpakend.

Tabletid, 14 tk, 28 tk, 56 tk või 98 tk pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja


Menarini International Operations Luxembourg S.A.
1, Avenue de la Gare
L-1611 Luksemburg

8. Müügiloa number

()

MESAR 10 mg: 424603
MESAR 20 mg: 424703
MESAR 40 mg: 424803

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

5.12.2003/25.11.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2015