Mina, mu laps ja mu ema 23.05.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Mul selline mure.
Oma emaga on mul küllaltki pinnapealsed suhted, erilist lähedust ma tema suhtes ei tunne. Panen emale-isale süüks mitmeid olulisi minu lapsepõlves tehtud vigu, mis on minu ellusuhtumist ja psüühikat mõjutanud ( olen depressioonile kalduv, kohati agressiivne ja kipun tegema samu vigu, mis emagi, kuigi alati palun hiljem lapselt andeks ja püüan vigu vältida ). Kõige hullem, et mul ei meenu absoluutselt midagi head seoses ema-isaga, meeles on ainult vanemate autoritaarsus, alandus, sõim, vits, rihm ja see, et pidin kogu aeg oma toas istuma ja sõpru ei tohtinud olla. Ema ise kusjuures ei ole elus kordagi füüsiliselt karistada saanud ( ema enda sõnad ). Olen proovinud emaga neist "luukeredest kapis" rääkida, kuid alati on jutt lõppenud nii, et hoopis ma ise tunnen end kõiges süüdlasena ( kui ema ütleb:"No ma ju pidin sulle 3-aastaselt ( ! ) rihma andma, sest sa istusid aias märjale murule!" ). Siis ma rohkem ei räägi enam. Samas olen emast ja tema arvamusest uskumatult palju sõltuv. Ma ei saa aru, miks mu ema ei võiks ometi kordki andeks paluda ka minu käest? Tema ju tegi vigu? Kas see on tõesti nii raske?
Nüüd olen tõsiselt mures oma käitumisega. Tunnen, et püüan paaniliselt vältida samu vigu, mis minu vanemad tegid. Kuid... selle vältimise juures tunnen, et ei saa millegagi õigesti hakkama, lähen närvi ja väiksemagi apsu korral lihtsalt sõiman lapse läbi. Kui olen rahunenud, palun lapselt vabandust ja selgitan talle sellesama apsu kohta kõik rahulikult ära. Õnneks on abikaasa väga rahulik ja see justkui kompenseerib minu äkilisust. Mida teha, et mul see sõim ja endast väljaminemine nii lihtsalt ei tuleks?
Viimasel ajal olen märganud, et laps käitub minu ema juuresolekul minuga ülbelt, hakkab norima teemadel, mis omavahel on juba ammu selgeks räägitud ja on üldse ninakas ja ebaviisakas. Kas võib olla, et laps tajub minu pinget emaga suhtlemisel ja hakkab sellepärast trotslikult käituma?
Jutt tuli pikk. Mida soovitaksite ette võtta pingete lahendamiseks?
Naine 30

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Tõepoolest, lapsepõlves kogetu mõjutab sageli inimeste käitumist täiskasvanuna. See on vist juba tunnustatud aksioom, mida ka Teie näite jagavat. Aga Teil on üks eelis paljude teiste inimeste ees, kellel asjad samamoodi on -- Te teate seda ja tunnete selle enda juures ära. See on oluline ja tähtis erinevus kõigist teistest, kes sageli enesele teadvustamata kordavad lapsepõlves omandatud käitumisviise. Järgmine samm on pöörduda mõne psühhoterapeudi poole, kelle abiga analüüsida võimalikke alternatiivseid variante ja seda, millised asjad mingites situatsioonides vallandavad Teie puhul sellised käitumisviisid, mida Te hiljem endale ette heidate. Üks soovitus, kui tohib. Te mõtlete kramplikult sellest, mida ei tohiks teha. Kardan, et see on üks asi, mis pidurdab äkki selle tegemist, mida Te tahaksite teha. Niinimetatud "ei" mõtlemine sageli võibki vallandada sellesama käitumise, mida proovitakse vältida. Ja niinimetatud "jaa" mõtlemine ehk siis sellele mõtlemine, kuidas võiks teha, võib olla laseb kergemini seda teha, mida tõesti õigeks peetakse. Proovige, kas selline asi võiks Teid kuidagi aidata. Aga minge ikka kindlasti ka mõne psühhoterapeudi juurde, kes aitab teil selgusele jõuda, kuidas suhted emaga Teid praegu sunnivad tegema selliseid asju. See aitaks kindlasti.

Lugupidamisega,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

72 aastane ema

olen 45 aastane ainuke tütar,laps emale,ma ei oska olla meele järgi oma emale,ikka veel,vaatamata vanusele,Igal jäämäel on tipp ja kõike ei saa nii lihtsalt kohe kirjeldada.Tagamaad .Ta elab üksi korteris,käib ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Soovitan Teil rohkem tähelepanu pöörata oma elule. Kui Teie ema saab enda eluga ise hakkama, siis ärge sekkuge ja ärge tundke end halvast. Kui ema vajab Teie abi, ise enam toime ei tule, siis ...

Loe edasi

laps hakkas püksi kakama

minu mure on selline, et suvel 4. aastaseks saav poiss kakab püksi. või mitte just ei kaka, aga püksid on kakased mitu kord päevas. ja poti peale minna ei taha. ja nii juba 4 päeva. kas põhjuseks võib ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kindlasti ärge olge lapsega kuri. Ema äraolek on tihti lapsel raske taluda, ja käitumise muutused võivadki tulla. Rääkige lapsega, miks Te nii kaua ära olite, rahustage teda, et enam seda ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi