Valetamine 31.01.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lgp. härra Küünarpuu!

Olen Teile juba mõningaid küsimusi esitanud ja saanud vastuseks väga sooje ja inimlikke seletusi. Mulle meeldib Teie stiil ja seepärast olen jälle kord Teie poole pöördumas. Seekordseks mureks valetamine.

Olen naine, kes ei salli valetamist, kuid olen sellega oma pikaajalises suhtes palju kokku puutuma pidanud.Nimelt on minu abikaasal valetamine igapäevane nähtus. Loomulikult häirib see mind väga ja on usaldamise peaaegu võimatuks muutnud. Kõigile valedele, mis ka ilmsiks on tulnud, on tal ka alati põhjendus olnud ja pean tunnistama, et mõnikord ka põhjendatud. Olen minagi oma elus palju vigu teinud ja osaliselt sellist valetamist esile kutsunud. Mõelnud asjade üle järele ja aru saades, et kuna mul pole teist inimest võimalik muuta, siis pean muutuma ise. Nii ma tegingi, alustades sellest, et kõrvaldada põhjuseid, mis mu meest valetama sunnivad. See tähendas oma käitumise muutmist ja usalduse loomist. Kätt südamele pannes olen suutnud ennast tõesti parandada, seega andnud oma abikaasale võimaluse mind usaldada ja rääkida asjadest nii nagu nad on, valetamata. Kuid loodetud tulemust pole ma saavutanud. Olen näidanud, et mulle ei pea enam valetama, kuid kõik kestab siiski edasi(valetamine). Saan aru, et keegi hakka kedagi minuti pealt usaldama, kuid minu muutused on aset leidnud juba pikemat aega. Niisiis minu abikaasa keeldub tunnistamast, et olukord on muutunud ja tal pole vajadust valetada. Ta nagu ei usuks minu siirasse soovi muutuda ja et ma olengi sellega hakkama saanud. Tema jätkab vanast inertsist ja mina ei saa küll enam rohkem midagi teha. Olen ennast tõestanud tegudega ja ka sõnades olukorra muutumisele osutanud. Tuleb lootusetu tunne, et mulle nagu polegi võimalust antud, ehkki ma ise andsin abikaasale selle. Kas peaksin loobuma?

Tänan vastuse eest!



Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Tänan Teid heade sõnade eest. Tore, et minu vastustest Teile ka abi on olnud.



Seekordest murest siis. Ma ei saa Teid mitte kiitmata jätta. Tõepoolest. Ja see ei tule kindlasti sellest, et Te mind olete hea sõnaga meeles pidanud. Tõesti, mitte väga paljudel inimestel ei õnnestu oma käitumist muuta ja enese usaldusväärsemaks muutmine. See on kindlasti väga tähtis samm selleks, et Teie mees võiks hakata Teile ka tõtt rääkima. Te olete muutunud. Hästi. Aga kas Teie mees on aru saanud, et Te olete muutunud ja Teid võib usaldada? Võib ju mõnigi kord olla nii, et me ise usume end muutunud olevat, aga teised ei pruugi olla seda märganud või meie muutumisest aru saanud ja jätkavad samasuguseid suhteid, nagu midagi ei olekski muutunud. Tene võimalus, ehk sama tõenäoline, on see, et Teie mees on märganud muutust Teie käitumises ja olekus, kuid ei suuda veel ise muutuda piisavalt, et Teis toimunud muutusega kaasa minna. Ka see võtab aega. Kui kaua Teil võttis aega, et oma käitumises mingeid muutusi läbi viia? Kindlasti mitte vähe. Ja nüüd on tõenäoliselt ka Teie mehel vaja aega, et Teile järele jõuda. Kõige tähtsam siin on veel see, et Te nüüd mõnesugust pettumust läbi elades tagasi ei muutuks endiseks, selliseks, kellele on raske tõtt kõnelda. Püsige sellisena, nagu Te olete nüüd ja usutavasti jõuab ka Teie mees Teile järele. Kolmas asi selle loo juures on veel see, et mis see "vale" üldse on? Kas teie mõlema vaated valele on ühesugused? Mõnikord võivad inimesed teistele millestki rääkimata jätta nende säästmiseks mingitest muredest. Kas see on valetamine? Mõnikord läheb meelest ära mingi sündmus, sest teised asjad juhtuvad peale tulema ja hiljem tuleb välja, et see sündmus on jäänud teisele rääkimata. Kas see on vale? Kui üksikasjaliselt oma päevast partnerile peaks kõnelema, et too ei tajuks teise valetamist? Kas te olete omavahel selle selgeks teinud, kuivõrd ja mida te peaksite teineteise elust ja tegevusest kõnelema, et kumbki ei tunneks, et teine valetab. Selle selgeks saamine on ka väga tähtis.



Jõudu jätkata muutununa,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Lapse valetamine

Tere!
Olen mures oma 11-aastase lapse pärast. Elame kahekesi, paar aastat tagasi purunes suhe meesterahvaga, kes ei olnud lapse isa. Suhte purunemise põhjus - mehe valetamine (valetas, et on pärit ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Valetatakse üldjuhul inimesele, keda ei austata, kellest ei peeta lugu. Austus äratab ka usaldust ja pärsib valetamist. Erandiks on muidugi ebasiirus ehk valetamine iseendale ehk „sinisilmne valetamine“. ...

Loe edasi

närvid, närvid

Ülemus kasutab pidevalt ärritunud ja üleolevat hääletooni, võõrastega oskab aga käituda kui sulavõi. Valetamine on tal tavaks saanud, sunnib ka teisi valetama (näiteks tuletõrjeõppuse läbiviijatele). Mida ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Keeruline on muuta teiste käitumist. Muuta saab oma hoiakut ülemuse suhtes. Harjutage näiteks nädal aega nii, et märkate oma ülemuse käitumises ainult positiivset, kõik negatiivne jäägu Teie ...

Loe edasi

valetamine

Tere!Muretsen oma 12 aastase tütre pärast.Nimelt varjab ja valetab ta meie eest igasuguseid asju.Ta üritab näidata ennast ainult heast küljest.Iga kord kui jälle mõni vale või pahandus välja tuleb räägime ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Loomulikult on tütrele oluline, et te saaksite tema üle uhked olla ja oleksite temaga väga rahul. Sellega seoses on tal hirm oma ebaõnnestumistest teile rääkida, mõtlematta sellele, et varjamine ...

Loe edasi

kooliga kohanemine

Tere! Mureks on lapse käitumine uues koolis.Eelmisel aastal tuli meil õpetaja kiusamise tõttu kooli vahetada. Õppimine on läinud hulga paremaks, kuid koolis hoiab ta omaette, suhtlemist otsib õpetajaga. ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kahjuks kirjas puuduvad andmed lapse vanuse kohta.
Kohanemine võtab alati aega ja näib, et Teie lapsel läheb aega rohkem vaja. Kuna eelmine õpetaja ei pööranud Teie lapsele positiivset ...

Loe edasi

Valetamine

4-5 aastat vana laps valetab teadlikult, et tema pole pahandust teinud ja ajab teod teiste laste kaela(kasvataja sõnul lasteaias on nii). Ei saa aru, kas ta ka ise siiralt usub valet või mitte. Mida peaks ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Anne!
Kui laps oma pahandusi ei tunnista, võib arvata, et ta kardab karistust. Selles vanuses lapse puhul väljend: "valetab teadllikult" on ehk liiga karm väljend. Lasteaias saab talle ka selgeks, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi