läbipõlemine 19.11.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen põhimõtteliselt TÜ tudeng,peaksin olema teisel kursusel, kuid võtsin akadeemilise, kuna ei saanud punkte täis. Vanemad ja üldse perekond ei tea akadeemilisest puhkusest mitte kui midagi, ainult sõbrad on asjaga kursis. Praktiliselt ei käi ma momendil koolis ega ka tööl, mind ei huvita mitte miski, mõtlen et peaks järgmine aasta taas sisseastuma, et keegi midagi teada ei saaks. Erialaga on nagu ta on, ütlen ausalt, et ma ei kannata seda absoluutselt.Olen liigselt alkoholi tarvitama hakanud ja kogu mu sõprusringkond on põhjajoonud baariklientuur. Olen 20. aastane neiu, kompleksidega kehakaalu suhtes.Olen tegelikult normaalkaalus, kuid ikkagi priskeke. Mul on olnud üheöösuhe 17 aastaselt ja nädalaajane suhe sel suvel, see on ka kogu mu seksuaalelu. Sel suvel ma armusingi esimest korda, varemalt polnud mul mingeid tundeid kellegi vastu olnud. Momendil on mul kaks meest muutunud kinnisideeks, ma küll ei piina neid, ei helista ega saada kirju, ühele mehele ütlen naeratades isegi tere(teist ma ei näe), kuid nemad muudkui tiirutavad mu mõtteis ringi. Mul on tunne et elan fantaasiates, mõtlen pidevalt, et kui ma teda näen siis ma ütlen seda ja toda, mõtlen välja situatsioone, kus ma võiksin kummagagi kokku juhtuda, mõtlen välja et nad mõlemad on minust sissevõetud jne.Üks nendest ongi mees kellega mul oli suvel nädalapikkune suhe, tean, et ta ei tunne minu vastu midagi, olin lihtsalt hea seltskond, mida iganes, igaljuhul ta ütles kohe ära et midagi meie vahel ei ole, ega tule. Pärast seda pole ma teda ausaltöeldes näinud ka, paar kuud helistas et küsida kuidas läheb jne. Teine mees on baaris soetatud tutvus, tore poiss, kuid arvab et ma olen väga lõtvade elukommetega, et olen umbes 20 mehega maganud.Ütelda talle midagi ei ole mõtet, sest ta nii kui nii ei kuula.Ma ei olegi temasse vist armunud, kuid nii kui ma kasvõi ta sõpru näen lähen närvi. Elu tundub igati pidi nii metsas olevat, te vist ei saa mitte kui millelegi pihta, ega ma ise kah saa,tean et vajan abi, kuid millist? Mul on raske kõike mida momendil tunnen endast välja kirjutada, mida ma peaks tegema mis mul viga on???

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Kõigepealt õppimisest ja eriala valikust. Ma saan aru, et see eriala, mida Sa õpid, ei meeldi Sulle. On üsna tavaline, et me ei tea pärast keskkooli täpselt mida me tahame ja lihtsalt läheme kuskile õppima. Samuti ei ole meil tavaliselt ka erilist ettekujutust, mida see eriala tegelikult kujutab. Ka mina olen eriala vahetanud ja ei kahetse. Muidugi ei maksa seda teha uisapäisa. Oleks hea arutada kellegagi, keda Sa usaldad ja kes Sinuga kaasa mõtleks.

Mõned Sinu mõtted ja käitumised viitavad depressioonile (mind ei huvita mitte miski; liigne alkoholi tarvitamine; elu on igati pidi metsas). Depressiooni puhul tekkivad kergesti sedasorti nõiaringid, et meeleolu on vilets, keskendumisvõime vähene, siis jäävad olulised asjad tegemata, mis veelgi halvendab tuju ja süvendab depressiooni. Soovitan käia psühholoogi või psühhiaatri juures, et oma seisundit hinnata ja vajadusel ravi kokku leppida. Depressioonis olles on raske ka selgelt mõelda ja mõistlikke otsuseid teha.

Suhted meestega on samuti väga oluline teema. Siin on raske midagi konkreetset ja mõistlikku lühidalt öelda või soovitada. Vahest seda, et algatuseks oleks Sul hea endas selgust saada, suhtumine iseendasse, oma kehakaalu jms. Samuti see, missuguseid suhteid ja milliste inimestega Sa otsid. Kas põhjajoonud baariklientuur on ikka need, kellega Sa tahad suhelda.

Ma saan aru, et suhted vanematega pole Sul kuigi usalduslikud. Ka see on teema, mille üle tasuks arutada, miks see nii on.

Lõpetuseks. Psühholoogiga soovitaksin kõiki neid teemasid arutada. Asju arutades saab suuremat selgust iseendas, oma tunnetes, soovides ja vajadustes.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

läbipõlemine

Tere.
Olen 21 a neiu, hetkel teen tööd, mida vihkan kogu hingest (müük) ja käin ka koolis ja trennis. Puhkust pole olnud mitu aastat (korralikku üle 2 nädalast, kus ei peaks millegi pärast muretsema). ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Soovitan leida endale psühholoog, kellega koostöös saate leida lahendusi. Kuna Teie päevakava on niigi tihe, saate end aidata ise. Kirjutage paberile, mida Te teete hästi ja teisele paberile, ...

Loe edasi

depressioon

Võib-olla tundub järgnev jutt pika ja mõttetu nutulauluna, aga olen jõudnud punkti, kust ma ei oska enam välja pääseda. Arvatavasti on see depressioon või läbipõlemine vms. Olen 23-a. neiu. Kogu oma elu ...

Vastas dr Elen Kihl

Depressiooni ravimid on tänapäeval üsna tõhusad. Ravimite osas soovitan konsulteerida psühhiaatriga. Sageli on hirm ravimite ees seotud just vähese informatsiooniga või kuuldustega, mis ei pruugi olla ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi