Probleem lapsega 31.03.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere.

Kohe ei teagi kuidas oma küsimust esitada..
Mul on 2 last.(12a ja 13a poisid) Ja ühega (12a) on kogu aeg probleemid.
Koolis on rahutu.(rahutu on olnud sünnist saati)Segab tundi.Õppida ei taha. Kodus õppimisest viilib nii,et ei kirjuta päevikusse ülesandeid.Õpetajad ütlevad,et kui ta viitsiks kaasa töötada, siis saaks hästi hakkama.Pea lõikab.
Kogu aeg teeb lollusi ja suitsetab.
Oleme juba käinud 3 korda alaealiste asjade komisjonis.Viimati just suitsetamise pärast. Lihtsalt ei tea mida teha. Räägi või ära räägi,või üldse tee mis tahad - miski ei aita
Pöördusime psühholoogi poole.
Psühholoog otsustas,et peab pereteraapiat tegema.No nii, rääkis lapsele sama juttu mis meiegi kodus - ei aita. Oleme seal käinud juba 4kuud.Peaks piisav aeg olema,et miski mõjuks - ei mõju.Rääkisin psühholoogile,et ehk ta pühendab oma aja lapsele ja katsub välja uurida põhjused miks laps nii käitub.Kuid psühholoog jäi omale kindlaks ja jätkas pereteraapiaga ning vanemate lapsepõlve kindlaks tegemisega.Tahtsin psühholoogi vahetada,kuid kahjuks elame väikelinnas ja neid kes lastega tegeleks ei leidunud.
Pöördusime psühhiaatri poole. Nüüd laps sööb iga päev rahusteid. Nojah, rahulikum on ta küll - magab pidevalt. Koolis on ka rahulikum. Aga suitsetamisest lahti ei saa.
Imelik on see, et laps on üliaktiivne väljaspool kodu. Kodus on kõik korras. Aga niipea kui välja läheb on jama majas.( suitsetamine,lollused)
Kui temaga rääkida, siis on ta täiesti teadlik, et suitsetamine on kahjulik ja et lollused head ei too. Aga ikka teeb.
Kui küsida miks sa nii teed, siis ainus vastus on : ma ei tea.
toon näiteks viimase jama.
Poiss oli koos sõbraga koolitrepil.Esialgse versiooni kohaselt suitsetasid mõlemad.Kutsuti politsei. Ning politsei küsis : Miks sa suitsetasid? Poisi vastus oli : Ma ei tea. Siis pandi ta laua taha ja kästi kirjutada seletus.Politseinik ütles ette ja poiss kirjutas.
Nojah,kõik oleks üsna arusaadav,kui poiss poleks läinud paar päeva hiljem õpetaja juurde ja öelnud,et tegelikult ta ei suitsetanud seal. Ta väidab seda kõigile.Nutab ja vannub,et ei suitsetanud ( tavaliselt ta nii ei reageeri kui on jama kokku keeranud).Kui küsisime, et miks ta siis politseile vastupidise seletuse kirjutas.Siis vastus oli : ma ei tea.
Ja mina ka enam ei tea.Ma ei tea mida uskuda.
Kodus on laps sõbralik ( kui kaklused vennaga välja arvata),abivalmis ja hirmus hellik(tahab musitamist ja kallistamist) ning niipea kui välja või kooli läheb on nagu ümber vahetatud.Ise saab aru küll kui valesti teeb,teab,et saab karistada. Aga ikka teeb.Sõnakuulelik on ainult kodus.(teeb mis kästakse,lubatud kellaajast hiljem koju ei tule,koolist popi ei tee)
Lihtsalt ei tea enam.Mõistus on otsas. Lastele on võimaluse piirides enam vähem kõike lubatud. Tegelen lastega pidevalt kuna olen kodune. Hellitatud ülearu ei ole.Kord on kord.
Aga niipea kui kodust pääseb on lollused ja suitsud platsis. Ja minu kodune selgitustöö on null.
Oleme proovinud absoluutselt kõike,et lapsele arusaadavaks teha kuidas üks korralik laps peaks käituma.
Sotsiaaltöötajad ja alaealiste asjade komisjoni liikmed vaatavad üksmeelselt mind ja küsivad, et mida olete teinud,et laps muutuks. Ma ei oska enam midagi vastata.Sest tõesti on kõike proovitud aga erilisi muutusi ei ole.
Kiri sai nüüd üsna segane.Aga loodan,et mõistate.
Ehk oskate teie mind aidata.Mida edasi teha.

Lugupidamisega

Mari

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere Mari!
Teismelise iga on raske noormehele ja Teile. Poeg ütleb Teile, et ei tea, miks ta vahel halvasti käitub ja tal on õigus. Teismelised ei suuda mõnikord seletada, miks kontrollida käitumist raske on. Kodus on noormees tubli, see annab lootust, et ka koolis käitumine ehk muutub. Püüdke poisiga rääkida, mis teda koolis häirib, miks ta seal end sellisena näitab. Selles eas noortele loeb see, mida arvavad temast temavanused noored, mitte see, mida täiskasvanud neist arvavad. Küllap püüab poeg olla selline, et oleks aktsepteeritud grupist, kes teda ümbritseb. Katsetage mõni aeg sellist käitumist, et ei tee talle pidevalt märkusi, kiitke tegevuste eest, mida hästi teeb, püüdke olla talle igati toeks.
Hea vanem on selline, kes usaldab oma last ja oskab ka piire seada. Usaldus ja kontroll on Teie peres olemas, seega Teie selgitustöö on omal kohal.
Võiksite pojale meeldetuletusi jagada läbi oma tunde, siis ta kuulab Teid rohkem ja muutused käitumises võivad olla nähtavamad.
Kui sotsiaaltöötajad Teile küsimusi esitavad, siis vastake neile, et kodus pole probleeme usalduse ja poja käitumisega.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

laps hakkas püksi kakama

minu mure on selline, et suvel 4. aastaseks saav poiss kakab püksi. või mitte just ei kaka, aga püksid on kakased mitu kord päevas. ja poti peale minna ei taha. ja nii juba 4 päeva. kas põhjuseks võib ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kindlasti ärge olge lapsega kuri. Ema äraolek on tihti lapsel raske taluda, ja käitumise muutused võivadki tulla. Rääkige lapsega, miks Te nii kaua ära olite, rahustage teda, et enam seda ei ...

Loe edasi

närvilisus

TERE! MUL ON VÄIKE PROBLEEM OMA 7 AASTASE TÜTREGA.EHK OSKATE NÕU ANDA,KELLE POOLE PÖÖRDUDA.TEMA NIMI ON REELIKA.TA SÜNDIS 6 KUUSELT,3 KUUD VAREM KUI OLEKS PIDANUD.MUIDU ON TA VÄGA HEA LAPS JA SAAB KOOLIS ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Reelika ema!
Lastepsühholoogiga võiksite nõu pidada. Infot saate infotelefonidelt. Laps on Teil tubli, käib koolis, kuid usun, et kool vahel väsitab teda ja seepärast need tujud. Lapse suhtlemine ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi