Mis mul viga on? 01.10.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike".
Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana. Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha. Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla.
Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba. Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim.
Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
# Kestev ja ebaadekvaatne meeleolu alanemine - depressioon. Meeleolu parandamine käib eelkõige keha kaudu -Terves kehas terve-rõõmus meeleolu! Sellest alustada.
2) Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike". Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana.
# Rääkimine, täpsemalt PIHTIMINE on oluline. Siin palju võimalusi: Vanemad, keegi Autoriteet, Tohter, Päevik, vestlemine ennemuistsete Tarkadega. Probleem--probleemid Päevikusse, siis ei ole vaja teda peas-südames kaasas kanda. Siis hiljem Päevikut sirvides saab ka asja põhjused-olemuse välja selgitada ja seda mingil määral muuta või siis enda suhtumist sellesse olukorda muuta- Ei võta südamesse, võtta mänguliselt.
3) Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha.
# Keskkonna muutus - hea, nüüd vaja ka elurütmi ja elusihte täpsustada ning muuta. Keskkond annab meie omadustele märgi! (Aktiivne laps spordilingis saab treenerilt kiita, aga püsimatult laulukooris olles - seda ei saa, saab püsimatuse pärast noomida. Leia endale õigem keskkond või muuda seda keskkonda endale sobilikumaks.
4) Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
# On põhitöö ja see toob leiva lauale, aga on ka muid töid, alates kodustest jne. Lemmiktegevus? Sellega tegeleda. Aga põhiline elueesmärk - see olgu ikkagi silme ees.
5) Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla. Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba.
# Kurbmeelsuse hetkeil on kõik mõelnud ka surmale, suitsiidile..."küll nad siis nutavad..." ! No ei nuta.
NB S. Kierkegaard ütles, et inim-Isiksuse areng on kolme etapiline: a) mida teised arvavad ja mõtlevad, b) mida mina ISE tähtsaks ja oluliseks pean, c) Ideaalne nö Jumalik mõõdupuu. Minu seisukoht - need kolm a),b),c) on täiskasvanud inimesel kõik päevakorral, kõik on olulised, aga nende osakaal liigub järjest enam b) ja c) suunale.
Siirdu siis sujuvalt ka b) ja c) suunale.
6) Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim. Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?
# Depressioon ja ärevust lisaks.
vt minu varasemaid soovitusi, Elu-Eesmärgid paika ja rõõmuga oma õnnerajale.
NB Vestlesin mõttes Targa Taaraga ja küsisin temalt (mõttes), et kuidas saada Õnnelikuks? Vaatas siis Taara (mõtte-visiooniga) otsa, avas suu ja ütles: "OLE!"
Ole sinagi!
Tegutse ja leiad õige raja.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus

Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...

Loe edasi

Depersonalisatsioon , depressioon

Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.

Loe edasi

9.aastane kardab magama jääda, ärevus.

9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...

Loe edasi

Abordijärgne trauma

Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...

Loe edasi

Mirtasapiini võtmise lõpetamine

Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: