Mis peale hakkata? 04.11.15 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Ma ei tea mida enam teha. Mul viimased 2 kuud olnud sellised mil olen väga palju närvitsend ja endast välja läind. Jah mul on palju probleeme olnud aga kohe kui nt vanematest keegi ütleb et kas ma saan ta juurde tulla siis kohe lähen närvi. Mulle hakkas iga väike asi häirima ja koguaeg tahaks lihtsalt nutta ja koguaeg tunne et närvidest kasvõi plahvatan.
Ülekoormust nii palju aga vanemad ei saa aru et tahan vabadust tahan ka olla rahus ja vaikusest vaid iga väikse asja pärast hakkatakse vastu mölisema ja ei kuula mind kunagi. Neil ükskõik minust pea asi et ma koristaks ja käiks normaalselt koolis ja häid hindeid saaks ja et ma oleks paar tundi aint väljas jabss kohe koju. Kõik muu ükskõik. Kunagi ma ei saa jagada oma tundeid jne. Kade meel kui teistel sõpradel on nii et saavad vanemadega kõigest rääkida aga mina enda omadega mitte.
isegi sõbrad märkand kui range mul kõik on kuigi olen juba 16 aastane kevadel olen juba 17 ja käitutakse nagu 5 aastasega ja ei saada aru et mul enda era elu. Isegi ei lubata poisdega väljas olla sis kohe mõtlevad et ma mingi l*bu.
Ma ei tea ausalt enam mida hakkata koguaeg mõttetes et tahaks kodust lihtsalt ära joosta ja kuskil surnuks külmuda aga samas ei suuda.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Isa-Ema soovivad sulle head ja seetõttu on ka ranged - elu on neile seda õpetanud. Seega - püüa neist aru saada ja otsi nende "norivast jutust" tõeteri - neid seal kindlasti palju.
2) Sportlane harjutab, et oma võimeid edendada ja teistest paremaks saada. Sellist sportlaslikku suhtumist tuleb ka õppimise juures rakendada. Õpin järjekindlalt, suudan. Ise saan targemaks, enesekindlus ja usk endasse paraneb ja seda märkavad nii õpetajad kui ka Vanemad. Õppimist võta nagu vaimset sportimist. Mina suudan - ole järjekindel, ühe-kahe korraga edu ei tule.
3) Koduste koristamiste ja koduste abistamiste suhtes lepi Vanematega kokku - millal ja mida, siis Vanemad teavad ja sa ise saad ka oma aega planeerida.
4) Öine uni olgu piisav - siis oled rahulikum, suhtled rõõmsameelsemalt ja nupp nokib paremini.
Oled tark ja tubli - leiad rõõmsameelselt lahendused. Jorisemine tekitab vastuseisu, ka headele kavatsustele.
Rõõmsameelselt.
Igast murest saab üle.
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ATH ravimitega
Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...
Loe edasiRhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks
Tere, Jüri!
Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...
Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...
Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.
Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Alkoholism
Tere. Ma olen juba 10 a joonud pidevalt alkoholi. Nüüdseks on asi nii kaugel, et joon 0,5 L kanget alkoholi päevas. Närvid täiesti läbi, lahti ei saa joomisest, aina hullemaks kisub. Võtan veel unepuiduse ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Kehaline hoiak määrab vaimse hoiaku ja vastupidi. Keha
kaudu saab oma vaimset hoiakut suuresti mõjutada. Et lind
oskab lennata, see on näha ka tema kõnnist mööda maad. Kerjuse ja
kuninga ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: