Väga halb enesehinnang! 12.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on probleeme enda isiksusega. Igal inimesel on oma minapilt. Mõtlen selle all seda, et kui näiteks tänaval kõndides või täiesti suvalise koha peal endalt küsida "Kas ma olen endaga rahul ja kas ma olen õnnelik" , saab iga inimene midagi enda kohta öelda. See tundmine enese suhtes on kas positiivne või negatiivne. Ja vot minul on see kuidagi nii negatiiivne, ma ei saa öelda, et olen endaga rahul ja õnnelik.
Ma olen ebakindel, eneses ja oma võimetes iga päev ja igas asjas kahtlev. Ma olen tohutult armukade oma mehe suhtes, sest arvan, et iga teine on minust parem. Mul ei ole nagu seda väärikust ja enesekindlust absoluutselt. Ma tunnen, et ma pean kogu aeg millegi pärast võistlema, et enesele midagi tõestada ja endaga rahul olla.Ja samuti et ennast teiste silmis hästi näha. Ma otsin pidevalt igas asjas teiste heakskiitu. Ma kuidagi väldin kontakti nende inimestega, kellega ma nii igapäevaselt ei suhtle, sest ma kardan, et mul ei ole nendega midagi rääkida ja et ma pole piisavalt humoorikas ja huvitav inimene nende jaoks. Mul on selline tunne, et inimestel on minuga igav ja seetõttu on veidi tekkinud selline eraldatus isegi. Olen jätnud välja minemata. Või kui tekib situatsioon, et jään kahekesti inimes(t)ega, kes nii "omad" pole, lähen kohe täitsa pabinasse ja ei tea mida kõike ära teha, seega väldiin tihti väljaskäimisi ja selliseid kontake. Alati pean teadma, kellega ma väljas viibin.
Jälgin kogu aeg kõrvalt teisi inimesi, et kuidas nad nii säravad ja jutukad on. Ma otsin kogu aeg seda rahulolu enda suhtes, kuid mul on nii kaua selline saamatuse tunne peal. Ma tunnen, et ma vajan tõsist abi, et leida endas jõudu ja positiivsust. Ma tahan olla rõõmus teiste üle, kui neil läheb hästi. Püüan seda välja näidata kuid sisimas mõtlen esimese asjana ikka, et miks minul sedasi ei läinud ja miks mina selline ei või olla. Ma olen sellest nii tüdinud. Tahan olla rõõmsameelne ja hea südamega, SIIRAS inimene. Tihti on nii, et nende inimeste ees, keda ma ise kõrvalt imetlen, ei suuda ma ennast vabaks lasta vaid mängin nagu mingit rolli ja tunnen, et olen nii võlts.
Kõige hullem ja ühtlasi ka parem on see, et ma saan aru kõigest, mis minus valesti ja negatiinve on, mis peaks olema teistpidi. Aga ma ei oska ennast selles veenda ega ise teistmoodi olla. See on nagu nõiaring. Viimasel ajal on see pidev mõttetegevus iga väiksemagi asja üle mulle tervisele hakanud. Südame piirkonnas valutab ja vahel esineb isegi vahelööke. Minus ei ole seda positiivsust nagu teistes. Ja kõrvalt ma imetlen neid ja teades, et mina selline millegipärast ei ole, vihkan ennast üha rohkem. Mul on tõesti vaja abi. Mul on tekkinud väga negatiivne minapilt. Vahel on tunne, et purskan lihtsalt nutma või hakkan karjuma. Kõik lööb kuidagi pea kohal plaks kokku. Midagi on väga valesti ja ei oska ka alustada kuskilt. Mida ma näiteks võiks teha või oma elus ise muuta, et tunneksin ennast vaimselt hästi ja õnnelikuna?
Ja tunnen, et kui lähen abi otsima kuskilt mujalt, arstilt, siis olen ma jälle teistest halvem, sest keegi mu tuttavatest ju seal ei käi.Ja kuidas siis mina JÄLLE nii saamatu olen, et oma eluga hakkama ei saa. Ma ei tea kuidas asi siiani jõudnud on, kuid see tunne on väga väga jube. Ei soovi seda kellelegi!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemaja osa eelkõige ja sealt siis juhised endale kasutamiseks.
Minu Palve-Meditatsioon, esimene samm - kohe tänasest ja kerge kehaline aktiivsus - regulaarne, tänasest. Õige puhkerežiim - tänasest.
Vajadusel psühhiaatri vastuvõtule ja tema nõuanded, aga suure tõenäosusega saab üle koera juba eelöeldust tulenevaga, enne visiiti psühhiaatri juurde.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
PS vastamise paus oli tingitud arstide streigist, sest elanikkond ja valitsejad vajasid teadasaamist - tervishoid vajab olulisi muudatusi, sest muidu kannatavad lähitulevikus patsiendid ja noored arstid lähevad välismaale.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kahtlustan abikaasal isiksushäiret

Tere, olen oma naise pärast mures, sest olen pikema aja jooksul aru saanud, et aja jooksul on ta hakanud eemalduma minust ja on ka muid märke, mis muret teevad. Leidsin pika otsimise peale võimaliku isiksushäire ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ealised mutused ka isiksuse vallas - on normaalne. Oluline - millise mõjujõuga need sümptomid isikule on, millisel määral elurežiimi mõjutavad. Koostöö perearstiga, psühhiaatiga - saab siis midagi konkreetsemat ...

Loe edasi

Selektiivne mutism

Tere, psühhiaater kirjutas 11-aastasele ärevuse ja selektiivse mutismi raviks Intuniv 2mg + concerta36 tähelepanuhäire jaoks. Kas see (Intuniv) on ainuke valik? Ravimit võttes magab laps iga vaba momendi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas patsiendil on:
kõrgenenud risk somnolentsusele (unisus-uimasus), hüpotensioonile, (vererõhu madalus), bradükardiale, (südame löögisageduse alanemine).
Ravimiannuse korrigeerimine koos ...

Loe edasi

Ärevus ja mälupropleemid

Tere ma tahtsin küsida veel kas mälupropleemid võivad olla ka ärevusest, sest mul on koguaeg mälupropleemid ka.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikas ja kogu organismis on kõik omavahel seotud :
Terves kehas terve vaim - iga asi mis keha tugevdab-parandab tugevdab ka psüühikat, mälu, meeleolu.
Pingete maandamine - paraneb nii ...

Loe edasi

Ärevus ja luuvalud

Kas ärevusega võivad kaasneda erinevad luuvalud? Mul valutavad vahepeal nii käed kui jalad kui pea ja selg.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevus ja stress mõjutab nn luuvalusid ja teisi valusid, millest kirjutasid.
Ärevusest ja stressis saad vabaneda - korralik uni, jalutuskäigud, rahustavad harjutused, (Vt otsinguga Enneti palve ...

Loe edasi

Alkoholi tarbimine

Tere.
Kas alkohol mõjub mulle ka siis kui keegi teine joonud on ja mind suudleb?

Tahtlikult väldin ise alkoholi ärevuse tõttu ja olukord tekitas paranoia

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei levi. Sõbrasuhted olgu ikka mõlemile soovitud - suhtled meeldiva inimesega, Alkoholi aurud ei sobi.
Küsi mõttes endalt ja siis selle järgi tegutse-käitu.

Jüri.-M. Ennet

Loe edasi

Psüühikahäired

Tere! Mul on skisoafektiivsed häired. Enda laps sündis tervena, aga kas mu tütar tohib saada lapse või minu haigused võivad olla pärilikud lapselapsele? Kui suur on see risk ja kas see on pärilik haigus?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igal inimesel on eelsoodumus millekski väga heaks (tervise, iseloomu, võimete aspektis) ja inimestel on eelsoodumusi ka haiguste valdkonnas. Kuna lapsel tervis hea, siis lapselapsel on see tervise potentsiaal ...

Loe edasi

unehäired

Mul on unehäired olnud juba 20 aastat .Perearst kirjutas mulle kogu aeg välja solmonsit ,millega magasin 6-8 h öösel .Nüüd pole mul perearsti (läks vanaduspuhkusele ) Mida nüüd teha ,olen juba mitu ööd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Uue perearsdtiga vestelda, et kiudas eelmise perearsti käest abi saite. Et seda rada jätkata, mis aitas.
Soe tee, jalutuskäigud ja muu, mis teid aidanud on.
Iga tera tervise salve tuleb kasuks, ...

Loe edasi

Medikamentosne ravi

Kuidas ravida stressi, mis hakkab tervisele (südamerütmihäired, kõrgvererõhutõbi, koormustaluvuse langus, lennureisidel hüpertatsioonikriisid, ärevus).

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ilmaelu võtke nagu sportlikku treeningut - igapäevane rahulik tegevus annab jõudu juurde, treenib elujõudu ning edendab töövõimet. Une-eelne rituaal.
Andmise rõõm: lastele ja lastega, abikaasale. ...

Loe edasi

Pingepeavalu, fibromüalgiia, neoroos

Tere!
Lugupeetud doktor, palun aidake nõuga. Kannatan pingepeavaludest juba mitu aastat. Tavaliselt hood on veebruar-märts ja kestab kuu aega. Praegu juba kaks kuud. Eelmine hoog oli eelmisel aastal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Peaaju verevarustus vajab optimaalset regulatsiooni - peaaju ju kolju sees ja see kolju ju oma mahtu ei muuda, muutma peame peaaju verevarustust.
Seega ortostaatilised harjutused: pea üleval-käed ...

Loe edasi

Küsimus

Tere! Tekkis järgnev küsimus: “Olen kogenud ärevushäireid ja paanikahoogusi mitmeid aastaid. Vahepeal olin täitsa heal järjel juba(paanikahoogude) mõttes, tarvitasin regulaarselt alprasolaami 0.5mg tbl. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui teha harjutusi, siis tablettide vajadus samm-sammult väheneb.
Sõltuvuse ohtu peab loomulikult silme ees hoidma. Tableti osakaal on 1/10, harjutuste mõju 9/10.
vt varasemad.
Head ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: