Kas tõesti sotsiopaat? 07.09.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Minu 9-aastane poeg on käinud juba kolmes koolis ja hetkel ei teagi, kuidas edasi. Ta käitumine on ettearvamatu, pidevalt konfliktid õpetajte ja kaasõpilastega. Koolireeglid on tema arvates nõmedatele ja nohikutele, kes ise ei oska hakkama saada. Suur on tähelepanuvajadus ja reeglite tingimine või muutmise vajadus. Ise on ta tegilikult arg ja tal on sadu hirme: kardab kõrgust, treppe, herilasi ja liblikaid, seeneusse, äädikakärbseid, peale koera ründamist ka koeri. On esinenud kaklusi, vasturääkimist, ise on sealjuures rõõmus ja pahandusi ei eita. Tunneb end pidevalt "puuri" panduna ja reeglitest kinnipidamine on tema arvates vihkamine ja kiusamine. Süüd tunnistab ja palub vabandust, annab lubadusi, kuid alati kaasneb õigustus, et tema ei alustanud või keegi on rohkem süüdi. Sõpru on, kuid eelistab suhelda endast vanemate või täiskasvanutega. Kodus, teatris, muuseumis,...üritusel või põllus käitub viisakalt ja targalt, sest tunneb vabadust. Kuidas edasi, kui meid on järjekordsest koolist kõrvaldatud?
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Mida kooliõpetajad asjast arvavad, soovitavad?
Mida psühholoog ja psühhiaater senini soovitanud ja tulemid?
Mida Laps arvab-soovitab olukorra parandamiseks, ühiskonnaga sõbralikuks kooseksisteerimiseks?
Mida Lapsevanemana ise oluliseks peate ja mida Muuta annaks? - nendest asjadest alustada.
Lisa-ülepinged toovad isisksuse käitumismustrist ja nö hälbed kergemini esile e. lapsel on stressiolukorras end raskem "raamides" hoida. Seega: korralik õpi- ja puhkerežiim, kehaline aktiivsus (pingete mandamise aspekti silmas pidades), psühhoregulatsioon (minu harjutus).
Koolis käimist ja õppimist võtta nagu sportlikku mängu, sporti - Juku suudab, suudan minagi, suudan rohkemgi ( kui korralikumalt spordin-õpin). Mänguliselt-näitemänguliselt võtta käitumist - näitetükk on selline (näitlejad ju laval ka tegutsevad repertuaari järgi, nii ka elus - olla nagu näitemängus. (siis oma mina ei "vääna"). Suudavad teised, suudan ka mina - see on loosung.
Kodune usaldus ja tugi - nii halvas kui heas.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Aspergeri sündroom
Tere!
Mul on juba koolipõlvest diagnoositud Aspergeri sündroom-meeldib omaette tegutseda,väldin rahvarohkeid kohti,töökollektiive,pidusid,samuti on lapsest saadik suured kõneprobleemid(kogelemine) ...

Vastas dr Jüri Ennet
Asperger - sündroom, millegi muu seisundi juurde kuuluv. Sotsiaalsed elukogemused vajavad harjutamist, suhtlemishäired, huvide ja tegevuste kvaliteedi häired. Suhtlemine - see annab treenida. Näitlejad ...
Loe edasiÄrevus, paanika
Minu vaevused said alguse aasta tagasi. Kõik analüüsid korras, mis perearst ja emo teinud. Mul on kogu aeg halb olla. Siis saan kuskil kuu või kaks normaalselt elada ja hakkab kõik jälle pihta. Esimesel ...

Vastas dr Jüri Ennet
Xanax on nö kiirabirohi, et kohepinged alaneksid, kergem oleks olla. Antidepressante palju, koos raviarstiga saate selle õige leida.
Hea ravim on Mirtazapiin 15mg õhtul, keele alla.
Harjutused ...
Pidevalt on paha olla
Tere,
Hiljuti kaotasin lähedase inimese, millest tekkis depressioon. Arst kirjutab mulle õhtuks ravimit, millega ei jää üldse magama või siis näeb õudusunenägusid. On päevi, kui võin palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ma siis nendest asjadest (varem räägitud soovitustest) ei räägi. Koostöö oma raviarstiga. Saate muuta ravimeid, nende annuseid, saate teha teile sobilikke harjutusi.
Parimate soovidega, ...
88+ isikul hakkab elust isu täis saama haiguste tõttu...
Tere
Mul (55 aastane) on suur mure ja raskus endaga toime tulekuks aga see on köömes võrreldes mu ema seisukorraga.
Ema 88 aastane - jalg amputeeriti 05.08. - lamab haiglas, lisaks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ema haiglas/õendushaiglas...nendes õeabi olemas, suuremates ka arstiabi. Med. töötaja näeb, et mida arstirohust saanud, mida võiks veel valuvastase ravimina kasutada. Praegu ma näen esiplaanil raviskeemi ...
Loe edasiMa ei tea mis minuga toimub
Ma ei saa aru mis minuga hetkel toimub. Ausalt öeldes kardan siia isegi kirjutada, sest olen kindel, et mõni lähedane näeb seda ja hakkab arvama, et ma mõtlen asju välja või peegeldan kedagi liiga palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Head ravimid, soovitav koostöö raviarstiga,
Terves kehas terve vaim - harjutage kerge koormusega (alul jalutuskäigud). Vajalik teie jaoks normaalne une-hult. vt Varasemad (Enneti palve, esimene ...
Kas ärevus?
Tere,
Minu vaevused algasid aprillis. Õrn valu mao piirkonnas, lisaks iiveldus.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Selle põhjal, mida olete kirjeldanud, tundub, et teie sümptomid võivad tõesti olla seotud ärevusega, kuigi on olemas ka seedimisprobleemide koostisosad, mis võivad seda mõjutada. Teie ...
Mis oleks õige ravim ?
Tere!
Ma ei oska enam kuskilt küsida.
Mul hakkas jalgadega 2,5 aastat tagasi probleemid. Tugev lihaspinge nagu oleks" krampis" jalg- aga krampi pole, tundlikkuse probleem, pulseeriv ...

Vastas dr Jüri Ennet
Need uued ja esimene (nortriptüliin ja amitriptüliin )on samast rühmast.
Hea ravim on AD Mirtazapiin 15mg x1 õhtul enne und keele alla. (muid AD samal ajal ei võta. Kehaline aktiivsus, jõukohane. ...
Antidepressandid
Tere dr Ennet.
Palun selgitage, miks tekitab antidepressantide tarbimine osadel inimestel nii ebameeldivaid kõrvalmõjusid ja osadel mitte, saan aru, et võib sõltuda ajukeemia eripäradest, aga mis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Esimene mõte - AD Annus on liigselt suur. Seega - Annust vähendada. Kui see ei aita, siis uus ravim. vt mitme ravimi samaaegset manustamist! Ravimitega (ravimistega) peab enesetunne samm-sammult paranema. ...
Loe edasisüdamerütmihäired
Kas kventiax tekitab südamerütmihäireid ?

Vastas dr Jüri Ennet
Psüühiliste häirete korral on kvetiapiini väikesed annused rahunemist ja uinumist soodustanud.
Südamehaigete osas küsige sisehaiguste-kardioloogide arstide käest.
Jalutuskäigud jm meeldiv ...
töövõime hindamine
On 15 a olnud puuduv töövõime.Raske depressioon ja ärev vältiv isiksushäire.Kodust enam väljas ei käi.Kardan kas saan enam puuduva tv kuna see toetus on mu ainuke sissetulek.

Vastas dr Jüri Ennet
Tahtenõrkus (probleemide lahendusele allajäämine) on tingitud sotsiaalsest häirest ja mõningal määral ka ravimite kõrvaltoimest. Tavaliselt on päevakorras läbipõlemissündroom. Ainult tabletiga olukorda ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
