Probleemid 22.12.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Küsimus värisemise kohta: kas on normaalne, kui ma kogu aeg hakkan niisama värisema? Ma ei tunne, et enesetunne oleks halb või muu. Aga lihtsalt värisen. Ma ei tea, kas see on halb. Ma ei tahaks väriseda, aga ma millegipärast värisen. Ma ei tea seda ise ka, millest see värisemine algab. Teiseks see, et kuidas saada lahti halbadest unenägudest, kui neid nähakse kogu aeg. Ja see, et kuidas saab nii, et kogu aeg ei ehmataks iga asja peale ja ei kardaks seda, mida karta pole vaja? Kuidas saaks korralikult magada nii, et ei hoiaks ennast üleval hirmuga? Kartus, et keegi on kuskil seal ruumis ja võib tulla nagu lähedale, kuigi seal ruumis kedagi pole. Kuidas ennast veenda, et ei ole kedagi ja seda, mida kardan, on vale ja seda pole vaja karta. Raamatu lugemine ja teleka vaatamine tekitab ka õudseid unenägusid, see mis sealt nagu halba lugesin või nägin, siis seda näen.Ja peale halba unenägu on raske magama uuesti jääda siis hoian ennast üleval. Mida teha, kui ma ei salli seda, et keegi on mu lähedal? Või keegi lihtsalt vaatab ja on must natuke maad kaugemal. Ma tean, et kõikidele meeldib. Aga ma ei taha, ma tahan olla kogu aeg üksi. Kui selline olukord on, siis tahaks minema minna, sest seal on õudne olla.Tunnen lihtsald õudselt ennast. Ma ei suuda ka psühholoogi vastuvõtule minna. Kuna need korrad, mis olen käinud, ei ole suutnud usaldada.Ja tunne, et ei taha olla seal. Muidu oli psühholoog sõbralik, aga ma ei suutnud rääkida talle tõtt, kirja kirjutamisega on lihtsam. Aga sellist varjanti, et pean ise kirjutama enda probleemid ülesse ja psühholoogile andma ja siis loeb läbi, siis tunnen õudselt ja ma ei taha seda. Peamiselt tunnen õudust sellest, et ma pean andma kellelegi, keda ei usald sellel hetkel. Parem kui inimest ei näe, siis on parem kirjutada ja vastata, siis ei ole nii õudne. Kui see on siis, kui pean kellegile kirja andma. Parem oleks, kui suudad aidata, et mida peaks tegema, et probleemidest lahti saaks.Ja ma ei peaks psühholoogiga kohtuma. Siis on ka probleem ainete õppimisel, et ei suuda seda ainet kuidagi selgeks saada...Ja samas tahad seda teha, aga ei suuda. Aga sunnin ennast pidevalt tegema midagi, kuna olen väsinud. Ja seda pean tegema, et koolis läbi saada. Kas on sellest, et ma ei maga korralikult? Hommikul üleval olles olen unine ja tahaks magada, aga tuleb minna kooli. Samas tunnen ka koolis unisena natuke. Ja samas pean kooli minema autoga, mida pean juhtima unise peaga. Mida ma tean, et on ohtlik, aga keegi teine mind ei vii. Ja ma tahangi probleemidele lahendusi. Palun aidakse mind.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Une-eelsed tegevused ja korralik uni olgu esmatähtis. Rahustav tee, uneeelsed lõõgastusharjutused (minu Palve-Meditatsioon, esimene samm), kaunis muinsjutt (Uku Masingu lemmikvõte), TV õudukaid ei vaata, õige režiim ja piisav uneaeg. Ka päeval teha lõõgastusi.
2. Värinate vastu aitab harjutus: oskan oma kätt (käsi, jalga, jalgu jne) mõnuga pingutada-ringutada - siis seda jäset-kehaosa pingutada-ringutada mõnuga. Selle järgselt lõõgastus: Oskan oma kätt (käsi...) hästi lõõgastada, rahustada, kogu keha rahuneb, rahuneb ka psüühika. (sellel lõõgastumise ajal neid jäsemeid kergelt väristada-raputada, vt. sportlasi, nendelt võtta eeskuju).
3. Õppimine. Süstemaatiline, puhkepausidega, rõõmuga, vahepeal teha neid sirutus-painutus harjutusi (edendab aju verevarustust, õppimist selle kaudu). vt. raamatust "Väljavalitu" ptk 19. Kool ja ptk. 22. Isiksuse kujundamine. Hiljem sirvi-uuri teisi kohti raamatust ka. Anna oma harjutamistest-tulemustest meile märku. Kirjuta!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Küsimus

Tere! Tekkis järgnev küsimus: “Olen kogenud ärevushäireid ja paanikahoogusi mitmeid aastaid. Vahepeal olin täitsa heal järjel juba(paanikahoogude) mõttes, tarvitasin regulaarselt alprasolaami 0.5mg tbl. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui teha harjutusi, siis tablettide vajadus samm-sammult väheneb.
Sõltuvuse ohtu peab loomulikult silme ees hoidma. Tableti osakaal on 1/10, harjutuste mõju 9/10.
vt varasemad.
Head ...

Loe edasi

Laps muutus äkki vägivaldseks

Tere!
Laps õpib eriklassis. Sellest aastast klassis 4 poissi ja uus klassijuhataja (varasemalt oli 7 last klassis). Poisid omavahel läbi ei saa. Äkitselt muutus laps vägivaldseks - ennekõike just ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Hüperaktiivsus. Laps saab sisepingetest vabaneda eelkõige kehalise aktiivsuse kaudu. Ujumine on väga hea.
Lisaks vaja lastepsühhiaatri poolt veidi neuroleptikumi.
Kõik relaks-harjutused ...

Loe edasi

Kas ma olen hulluks minemas või olengi?

Tere!
Olen abielusi ja imelise 4 poisi ema ja ühe kasupoja oma. Elame kõik koos.
Lugu sai alguse 2020 aastal,kui viimase poisi sünnitasin. Meil kärgperendus ainult viimane laps ühine.
Kasupoeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perekond eeldab, et isa-ema-lapsed on suur ja sõbralik tervik.
Meespere (poisid) vajavad tegutsevat isa, pereliikmeid koosmeelel juhtivat isa, poisse kasvatavat isa.
Seega igal õhtul - poisid ...

Loe edasi

Ravimite mõju

Tere, mul on iga päev just hommikul ärgates (enne äratuskella) umbes kl 5 paiku ärevustunne ja enam magama ei jää.
AD ei võta, ostsin prooviks Gaba kapslid, proovisin ühe, aga ei tajunud midagi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui Coaxil aitas, siis seda rada võiks uue nurga alt kasutada - nn Pavlov-Enneti refleks e tingitus. Kui Teil asi laabub, siis panete sellele tingitustele oma nime.
Ivan Pavlov andis koerale liha ...

Loe edasi

ärevus või midagi taolist

päevad läbi selline õrn tudin sees koguaeg, kas siis käsi õrnalt väriseb, jalg tõmbleb kuidagi kahtlaselt. Selline ärevustunne on sees või hirm/kartus millegi ees.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

kolm-neli km jalutamisi, kiiremat kõndi. Rahustavad teed, uneteed õhtul.
Enneti palve.
esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus

Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere
Mul on väga suur mure, nimelt olen ma olnud juba 3 aastat kimpus oma vaimse tervisega. Mul on tekkinud mäluprobleemid, nimelt ei mäleta kuhu ma mingi asja panin ja unustan ära mida keegi on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire stressi ja depressiooniga,
vt otsinguga eelnevatest Ärevushäire, stressi ja depressiooni valdkonna soovitusi.
Kehaline aktiivsus, relaks-harjutused, elusihid korda.
Ärevus-stress-depressioon ...

Loe edasi

Ärevus

Tere!

Aastaid tagasi pimedal ajal õhtul koju tulles komistasin esikus istuva surnud elukaaslase otsa.
Pikka aega kartsin pimedaid õhtuid ja pimedal ajal kojutulekut.
Samuti oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegevusplaan järgmise algoritmi alusel:
1. Stress-depressioon (nagu kaksikud) kergitavad organismis adrenaliinisüsteemi virgatsaineid. Organism on valmis tegutsema oma tervise ja elukkorralduse ...

Loe edasi

Ärevus

Tere

Ma hakkasin võtma Venlafaksiini(Alventa), alustasin 37,5mg. Hetkel on 6.päev.Esialgu võtsin ööseks, et vältida kõrvaltoimeid.
Magamine on kehv, ärkan kl 3 ja magama enam ei jää.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohud on abivahendid, harjutused on põhivahendid. Kui Venlafaksiin aitab, siis eda veidi aega kasutada, Leida endale (vt varasemad) sobilikud harjutuased ja harjutada, Kannatlikkust. Sposrtlased on ...

Loe edasi

Rahustivõõrutus

Tere, soovin Teie arvamust. Nimelt pikaajalisest rahusti tarvitamisest( 3a) on tekkinud väljakannatamatud sümptomid- pea suriseb 24-h, on paks nagu pressi all, võnked, surinad, peavalu, külmahood, nahk ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui saate haiglasse koha, siis on sellest suur abi. Koostöö psühhiaatriga - sõltuvuse kõrvaldamiseks on vajalik teatud peroioodil neuroleptikume võtta (psühhiaater kirjutab.
Tervisliku eluviisid, ...

Loe edasi

ATH

Mul oleks soov teada kas mul on ATH või mitte.Psühholoogi juures käisin ja tema kahtlustab aga diagnoosi oleks vaja.Minu psühhiaater ütleb et Pärnus pole see võimalik ja mis see diagnoos annab mulle.Selline ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

haigus algab tavaliselt noores eas. Kehalise käitumise probleemid, oma käitumismuster. Ja tähelepanu valdamise raskused, Nee tählepanu suunamise/valdamise raskused täiskasvanu eas rohkem esiplaanil.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: