IKKA MURES 18.09.09 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere taas.Jüri-Mennet!
Käisn teie juures täna.e reedel,kuid nii kui tulin teie kabinetti, siis tekkis mul jälle see ärevushäire.Tänu sellele ei saanud ma enda muret nii täpselt kirjeldada...ja hirm on ikkagi tänu sellele et äkki te ei saanud minust ni täpselt aru, sest pea oli rääkimisel tühi.Palun tõesti lugege see kiri läbi ja õelge siis enda arusaam asjast.
Nagu ma teile siis rääkisin on mind see ärevushäire vaevanud juba aastaid, kuid selle ärevusega ma tulin toime sest ma teatsin mis mul viga on! See praegune seisund algas siis,kui ma oli rattaga Pärnus-Tallinnasse tulnud, kohe peale seda oli suur nõrkus ja jalad ei kandnud...see oli loomulikult sellest pikast-pikast rattasõidust, mis mind nii vaimselt kui füüsiliselt väga ära kurnas..Kuid nagu ma juba rääkisin siis see taoline jalgade raskus ja nõrkus ja pearinglus on juba kestnud nüüd pea 3.kuud.....Mainisin ka et üld analüüsid on ju kõikk tehtud, ainult et vererõhk on kõrge.See on nii halb tunne,et mul ei ole enam isu midagi teha,ainuke mis ma teen on see et jooksen arstide vahet.Selle tunde pärast olen pea igapäev kodus ja voodis pikali...ei taha enam iseenese eestki hoolitseda,sest nagu ei oleks motivisatsiooni, sest tõesti KARDAN et mul on midagi tervisel viga???! Sest mul on ju ärevushäired,kui ennem ei ole ju sellist asja mul olnud? Mida ma peaksin tegema? Kas peaksin laskma teha enda ajust uuringu? Kuigi ma käisin neuroloogi vastuvõtul,kes arvas(Tiimus Timo) ,et tegu on siiki ärevushäire süvenemisega, ja et ei ole vaja teha peast täiendavaid uuringuid..Ma kardan et kõikk ajavad mul seda (nõrkkust-jalgade värisemist-jalgade raskust) ärevushäire kaele??? Kas see siis tõesti on nii? Ärevus häire ju avaldub teatud situatsioonides, nagu mul varem oli???? Mul tõesti on elus nii palju eesmärkke, mis ma tahaksin teha, ga ma ei saa ja ma kardan...kardan oma tervise pärast!Kas mul siis tõesti on midagi viga? Sest kellegil ju ei ole sellist olukorda,kus tal on hommikust õhtuni imelik kõndida? Kui ma saaksin teada,et mul tõesti ei ole tervisel viga siis saaksin pühanduda oma vaimse tervise parandamisega.Kuid mul on nii et enne nagu ei saakski asju positiivsemalt mõelda,kui ma ei tea et mul kõikk korras.
Ja küsin siis veel selle cipralexi kohta,et- kas see ravim pigem alandab või siis kõrgendab vererõhku?ja kas pool tabletti tõesti võtab mul selle tunde ära.?
Ma tõesti tahan terveks saada ja elada ilusat ja normaalset elu.Mitte nii et ei peaks olema pidevas hirmus.Hakkan siis tegema ka teie ettenäidatud harjutusi ja neid teisi näpu.-näiteid.Olen valmis tõesti kõikke tegema,et lõpuks ometi terveks saada!!Mainin teile siis seda ka et Pärnu psühhiaatriga ei ole juba pea aasta vestelnud.ja arvatavasti ei vestle ka enam,sest Pärnusse ei satu eriti.
Palun õlge mis on minu seisundi nimi?kas ärevus,-sundmõtted või midagi muud?Sest ärevus häire ju ei saa minuga nii teha, et hommikust õhtuni on selline seisund nagu ma kirjeldasin.Lisan veel seda et alkoholile tegin lõpp arve pea aasta tagasi, ainuke halb pahe millest ma jagu ei saa on suitsetamine.Olen endale lubanud et kui lõpuks mul see jalgade raskus-. nõrkus ja tasakaalu kaotus tunne mul mööda läheb siis jätan ka suitsetamise maha.Nagu ma juba korduvalt olen õelnud et mul on nii palju sihte kuhu pürgida,aga ei saa sellele ennem algust teha kui mul see tunne ära läheb.Ma tahan ennast aidata,aga ei oska.Sest kui see mul veel kaua kestab siis jään ka oma elukaaslasest ilma, sest kes see ikka enda kõrvale sellist inimest tahab?!Ja tema on veel ainus kelle pärast ma tahan oma elus kuhugi jõuda.Ühesõnaga ainus,kes mind motiveerib.
jään väga teie vastust ootama.!
teid tänades.Johanna
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Sain Teist vestlusel aru ja seda ka nüüd. Teeme selliselt nagu kokkulepe oli: võtate rohtu ja rohu annus on 1/2 või siis terve tablett esimesel perioodil. Jälgida enesetunnet ja vajadusel mulle helistada.
ka harjutustest oli juttu. Nädalaga ei lähe ka sportlased vormi, nädal kaks on ka patsiendile vähe. Kannatlikkust ja järjepidevust, nagu sportlane.
Tegemist on sundmõtte ja ärevushäire seguga, siit ka need kehalised tunded.
Need probleemid on kõrvaldatavad, ravitavad. Arstirohi on abivahend, harjutused (kehalised, psühhoregulatsioon) on põhiline. Hiljem lisandub hoiaku kujundamine (mida südamesse võtta, mida mitte).
Helistamiseni ja kohtumiseni.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Närvilisus
Tere!
Olen kahe väikese lapse ema. Vanem laps on 5-aastane ja väiksem on 3-aastaseks saamas.
Käin graafiku alusel tööl ning tööpäevad on 13h pikad. Lisaks tööle on mul palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja väsimus - nagu ühemunakaksikud. Siit siis nn ajaneuroos - kiire,kiire, ei tule toime, Enda alaväärtustamine, süüdistamine, tülid,
Psühhiaatrias ei ole ainult üks põhjus ja üks tagajärg! ...
Ärevus ATH ravimitega
Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...
Loe edasiRhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks
Tere, Jüri!
Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...

Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...

Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.

Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...

Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
