ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...
Ette tänades;
R
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Abordijärgne trauma
Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...
Mirtasapiini võtmise lõpetamine
Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.
Jüri O.-M. Ennet
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




