ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...

Ette tänades;
R

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Teismeline

Tere

Kirjutan murega, mis on seotud minu teismelise pojaga. Poeg on 16 aastane. Minu poeg valetab mulle koguaeg. Minu laps mängib ka hasartmänge ja tal on nende pärast suured võlad sõprade ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri konsultatsioon, probleem ju 5-6 aastat. Käitumishäireid mitmeid, osa neist vajab häirete raviks tabletiravi, ravimine neuroleptikumidega.
Kehaline aktiivsus, koostöö teiega ja kasuisaga. ...

Loe edasi

Salymbra rav .Perearsti poolt määratud ärevus ja depresiooni dignoosiga ,minu kirjelduse põhjal.

Tere dr J. Ennet!
Minul on juba pikemat aega kestnnud . Töödepresioon, Aega täpsemalt öelda ei oska,kui pikalt sümptonid on kestnud .Pakun välja 2 aastat ja enamgi. Olin sunnitud Perearsti poole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravi - alustada määratud ravimite võtmisega. Kui kõrvaltoimeid ei teki (ei peagi tekkima), siis rõõmsalt tabletiraviga jätkata. Töövõime teatud taastumisel raviarst määrab ambulatoorse ravi.

Loe edasi

Dementsuse diagnoosiga patsiendi rahustamine

Olen dementse ema eestkostja Hetkel kasutusel olev Kventiax 100mg ja Xanax 0,5mg ei taga rahulikku kodukeskkonda Peamine probleem on katkematu häälimine Sõnu ja lauseid kordab ja kasutab tundmatuid häälikute ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravi korrigeerida: Xanax ära, Somnols ära, Kvetiapiin 100mg õhtul, Jõukohane kehaline aktiivsus päeva jooksul. Vajadusel Mirtazapiin 15mg lisaks õhul (tab keele alla).
Jälgida tasakaalu - vältida ...

Loe edasi

Psühootiline depressioon

Kui mu abikaasal on tuvastatud psühootiline depressioon, siis kuidas ma peaksin temaga käituma.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millest psühhoos, millest depressioon tekkinud? Põhimõtteliselt need ju kaksikvennad - esinevad koos. Kes diagnoosis psühhoosi? Millise ravi määras psühhiaater? Ja kes diagnoosis depressiooni ja milline ...

Loe edasi

rohu mõju

rohi nimega Kventiax. Perearst kirjutas minule selle rohu peale 5-8 aastat unerohu kasutamist. Olete seda rohtu kiitnud ja foorumites kasutajad kiidavad ja tarbivad erinevalt. Kes võtab pool või veerand. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine. Kehaliste harjutustega saab olukorda tõhusamalt muuta. Koostöö perearstiga.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Ocsycodonest vabanemine

Palun soovitage, kuidas vähendada oxsycodone kogust. Alguses alustati opi järgselt kiiretoimeliste 5mg- ga. Siis 10mg pikat. ja 5mg lühitoimelused 3- 4- päevas.Lõpuks võtsin pikatoimelisi 20seid 2xpäevas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviplaan ja annused kooskõlastada koos raviarstiga. Sõltuvuse vältimine oluline, ravimit vajadusel vahetada. kehaline aktiivsus annab kergendust. Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Lein ja ärevus

Tere!
Mul isa suri 9 kuud tagasi ja väga raske tulla toime leinaga.
Mu ema suri kui ma väike laps olin ja põhimõtteliselt olin ma pidevalt hõivatud kodutööde ja muude asjadega ,et seda leinamis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raskused karastavad meid samuti nagu igapäevane treening tugevdab sportlasi. Paraku on pingutused-ootused-vajadused liiga suured ja rahulolu pakkuvad tegurid tagasihoidlikud. Tekib stress, hingevalu, depressioon.
Loe edasi

Kroonilise väsimuse sündroom

Tere

Soovin nõu kroonilise väsimuse sündroomi kahtluse osas.

Inimene on olnud umbes aasta voodis raske väsimuse tõttu. Närvisüsteemi "kokkuvarisemine" algas 2025. aasta mai kuus. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tuge uneprobleemide kõrvaldamiseks võib saada arstilt, tarkadelt, usust, loodusest... Kust kellelegi parem abi ja tugi kätte saada on, sealt seda ka ammutada tulebki.
Kehaline aktiivsus päeval (isegi ...

Loe edasi

Antidepressantide mõju

Antidepressandid

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.

Jüri O.-M Ennet

Loe edasi

energiajook

Tere!

Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: