Trauma lapsepõlvest 13.11.01 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere lp. dr. Ennet!



Olen eluaeg kannatanud komplekside all. Nüüdseks olen 27 ja ikka lööb teatud kompleks välja. Nimelt minu ema mitte kunagi ei avaldanud tundeid ega kallistanud mind, pigem kiideti minu õde, kes tragim ja natu kenam oli. Ma lausa häbenesin ennast. Kõik algas minu mäletamist järgi juba kooliminekuajast, isegi varem. Peale selle ei saanud ma kunagi emalt tunnustust minu tegude eest (ema kasvatas meid nimelt üksi, hiljem kui olin 13 tuli meie ellu minu kasuisa kes on siiani). Vastupidi: ma kannatasin pidevalt tema ütluste all kui koba, rumal, saamatu, aeglane ja räpakas ma olen. Mida rohkem seda kõike kuulsin seda hullemaks olukord muutus. Kasvades olin häbelik ja kartlik, ei julgenud isegi inimestega eriti suhelda. Eriti puberteediajal. See pole kõik veel. Abiellusin 17selt, et kodust pääseda. Mees hakkas peagi mulle (või oli see tunne lapsepõlvest pärit?) ette heitma minu välimust peale sünnitust ja lapseootel. Ma lausa häbenesin ennast, kuigi praegu järgi mõeldes olin täitsa kena! Hiljem selgus, et tema põhimõte on mind teistest meestest eemale hoida ja ta oli tohutult armukade. Kui mehest lahutasin, sai minust kui uus inimene! Mind kutsuti modelliks tööle, kolisin Tallinnasse ja tutvusin paljudega kes mind lausa iluduseks pidasid! Leidsin toreda elukaaslase kes tõstab kõvasti mu enesehinnangut.

Probleem on selles, et kui mõni lisakilo juurde tuleb või kui mees kasvõi komplimendi mõne naise kohta kasvõi TV-s teeb, lööb minus tohutu alaväärsuskompleks ning armukadedus välja ja ma põen seda. Sama lugu on kui mul tööl ei õnnestu miski, siis tundub taas, et ei saa mitte millegagi hakkama. Kas on tõsi, et lapsepõlve traumad jälitavad terve elu? Ma ei suuda enam kannatada. Kuidas neist hoiduda? Vahel tundub, et see paranoiatsemine ähvardab meie kooselu lõhkuda!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lapsepõlve rõõme-muresid kanname endaga pidevalt kaasas. Need ei tohi meid nõrgestada, vaevata - jõudu ning elutarkust peavad nad meile lisama. Lapsepõlves juhindume isa-ema, võõras-vanemate mõõdupuu e. väärtusskaalade järgi ja need ei pruugi alati objektiivsed olla. Järgneval eluetapil on meil põhiskaalaks lapsed ja peresuhted-lähisuhted. Sellele järgnevalt saab järjest suurema osakaalu MINA, s.o. isiklik südame hääl. Tähtis on isiklik arvamus, isiklik seisukoht, enesekindel hoiak. Enesekindluse vundamendiks Teile on Mina-skaala, järgneks lähisuhe (laps, elukaaslane), tervise tugevdamine, töörõõm. Abi sellel teel saate ka psühhiaatrilt ja veidi rahustuseks-kindlustundeks ka arstirohust. Eneseusku ! Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Keskendumishäired

Minu abikaasa on 30. Nii kaua, kui mina tean, ning ka tema enda sõnul varem juba kooliealisest peale, on tal keskendumisraskused. Siiamaani on tal ainult 9- klassiline haridus, sest nooremana edasi õppima ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Töö- ja puhkerežiim korda, vajadusel väike rohukene appi.
2) Aju verevarustust ergutada ja endasse usku kergitada (vt. minu Palve-Meditatsioon).
3) Õpitükke Rõõmuga õppida, nagu sportlik ...

Loe edasi

Vaimse terrori mõju tulevikus ja sellest lahtisaamine

Tere, olen 22 aastane noor pereema ning tunnen, et oma pereelust rõõmu tundmiseks pean ma lahti saama mineviku varjudest. Täpsemalt öeldes on asi minu isas ja tema käitumises. Asi algas lapsepõlvest, kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mure suur ja põhjendatud. Kiri asjalik ja analüüsiv, seisukohad õiged.
Soovitan seda muret kellelegi (psühhiaater, psühholoog) Pihtida. Annaksin ka veidi rahustava toimega AD-d, et muremäest kergemini ...

Loe edasi

Mälupildid lapsepõlvest

Viimaste kuude jooksul olen täheldanud, et mul tulevad pidevalt silme ette mälupildid lapsepõlvest ja üldse möödunud ajast. See pole olnud kõige rõõmsam, aga ei saa ka öelda, et väga õnnetu aeg. Need pildid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Teeksin iseendale mõttelise ja siis kirjaliku Pihtimise alates lapsepõlvest praeguseni, et hingeelu minevikust olevikuni veidi korrastada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim. Puhkamist on ka vaja ...

Loe edasi

Pidev vastikustunne

Tere !
Olen 24 - aastane ja elan juba viiendat aastat koos oma parima sõbrannaga . Me töötame samas kohas ja kuna oleme sõbrannad olnud juba lapsepõlvest saati , leidsime , et koos elamine on meile ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Noor Naine otsib meest. Kes otsib, see ka leiab. Praegune olukord on n.ö. kaitsemehhanism. Temal on suhted, Teil ei.
Lööge elamine eraldi, elage oma Isiklikku elu - sõbrannasuhted jäävad ikkagi. ...

Loe edasi

väike mure

Tere,
kuna ma iialgi ei jõua arvatavasti tegelikkuses arsti vastuvõtule,püüan siit abi saada.
Kartsin juba lapsena,et muutun isa suguseks närviliseks,vägivaldseks inimeseks ning kahjuks täpselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) kuna ma iialgi ei jõua arvatavasti tegelikkuses arsti vastuvõtule, püüan siit abi saada.
Jaanalinnu-stiilis suudame küll kiirelt joosta, aga kahjuks - vales suunas. See ei ole lahendus.
2) ...

Loe edasi

häired?

tahtsin kysida et kas nekrofiiliat saab kuidagi ravida...ma ei ole muidugi kunagi veel sellega tegelend aga mõtted on kyll sinnapoole...peale selle on mul veel niiöelda uriinifetish.mulle meeldib jälgida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Isiksusehäired kujunevad välja noorukieas. Loomulikult on mingid eelsoodumused ja kaasmõjud ka lapsepõlvest.
Elame olevikus ja olevikus saab Teid nõustada ja abistada sex-eriala arstid perenõuandlast. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: