Ärevushäire. Mida teha, kriis on käes?! 30.07.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere
Olen teile ka varem kirjutanud, arstidelt pole abi saanud siiani. Nüüd hakkab juba 9-s kuu kui bromazepaami võtan 3mg päevas ja ise pole suuteline kuidagi ära võõrutama, sest ärevushäire seal all on ravita jäänud. Väga tugevale ärevushäirele, mis süveneb ja millel lisanduvad jubedad füüsilised sümptomid on juures ka veel paanikahood ja lausa pidevad paanikaseisundid kujunenud. Ravimite peale pole kuidagi tagasi saanud enam, sest siis läheb asi veel hullemaks. Haiglas arst ei saanud üldse minu murest aru ja rahustiprobleemist ka. Iga päev kannatan nüüd kurnatuse käes, voodist enam ei jõua tõusta ja need jubedad võõrutusnähud ka koguaeg, kuigi sama doos koguaeg, oksendan ja nagu mürgistus ka. Ärevus kasvab ja kui siin jälle Ad-sid proovisin, siis mõtlesin, et on kõik ka. Kunagi sai võetud 7 aastat paroxetiini järjest, aga selle peale sain ka kunagi kangete rahustitega koos. Nüüd rahustitest enam kasu pole ja Ad-d mõjuvad ka selle pärast nii võimsalt minu puhul. Ma ei mõista kas tänapäeva meditsiin on tõesti võimetu inimest abistama, lihtsalt enam pole jõudu ja kiirabi käib juba iga päev. Diazepami pannakse ka juba segamini koguaeg selle bromazepamiga. Ma olin kunagi täielik rahustite vastane ja olen siiani, aga mul on tunne, et need hävitavad mu elu täielikult. Mul koguaeg nendest paha ka, aga arstid ütlevad koguaeg, et nii väike kogus, võta aga edasi. Ärevushäire ja see kogu piin on läinud selliseks, et magada ka enam ei saa, peale rahusti võtmist viimasel ajal koguaeg tugevad hirmu ja segasusseisundid ka, südames paha ja vererõhk kukub alla. Paldiski mnt. arstid ei mõista ega taha mõista üldse seda probleemi ja ka seda, et ravimeid ei talu. Alles see oli kui pöördusin jälle suures kriisis sinna haiglasse, aga mujal kohad kinni ja pidin viiendas olema. No sellest ei räägiks rohkem üldse, hea et järgmine päev sealt välja tagasi sain, seal õdedel täiesti ükskõik kas süda lööb järjest 120-130 või ei ja kui abi palud, siis seda ei saa. Suhtlesin ka oma südamearstiga sellel teemal pärast meili teel ja ta ütles ka, et tõesti selline pulss järjest ohtlik. Kui midagi ärevusest julgesin rääkida ja et mul paanika järjest tõsine, siis öeldi, et mõtled ise välja.
Tähendab kõik see olukord on nii jube, et ei suuda enam taluda ja ei tea kas see on siis nüüd lõpp. Ps. Oma raviarstil ka täiesti suva. Mina aga vaevlen järjest rohkem ja ise usun, et need hirmuseisundid ka juba tugevast ärevusest ja rahustitest. Viimati proovisin nüüd jälle ühte ad-d aga see oli jube kogemus, kuigi mõistus läks ühe päevaga juba selgemaks, mul peas see serotoniini puudus. Aga minu õnnetus on see, et ei saa ravimite peale tagasi. Adrenaliin on ka juba nii palju mölland, et jõuvarud otsas ja iga kord kui väljas proovisin uuesti hakata kasvõi jalutama, siis nüüd juba asi seline, et kukun lihtsalt väljas kokku põhim. mida nüüd teha?
Ps. Kunagi kui paroxetiini sai võetud veel aasta tagasi, siis liikusin ja olin aktiivne, nagu rohi pealt ära jäi, siis lihtsalt hakkas kõik allamäge minema, proovisin kõiki asju edasi teha, aga jõud kadus järjest vähemaks ja tervis halvenes. Tundub, et ravita, pole alati liikumisest ka kasu, vähemalt minu jõud hakkas kaduma ja lõpuks pidin ka tööst loobuma.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt varasemaid soovitusi. Harjutusi jm tervistavat saate kohe ja täna tegema hakata. Nõrgemad funktsioonid vajavad rohkemat tähelepanu (nn kukun kokku nõrkushood vajavad ühe komponendina ortostaatilisi harjutusi: pea kõrgemal-madalamal, minu Palve-Meditatsiooni harjtus sisaldab seda komponenti jne).
"Rohusõltuvuse" küsmuses psühhiaatri jutule. Siin vajalik kannatlikkus ja koostöö.
Minu vastuvõtule:
tel 677 1805 kaudu.
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: