Ärevushäire. Mida teha, kriis on käes?! 30.07.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere
Olen teile ka varem kirjutanud, arstidelt pole abi saanud siiani. Nüüd hakkab juba 9-s kuu kui bromazepaami võtan 3mg päevas ja ise pole suuteline kuidagi ära võõrutama, sest ärevushäire seal all on ravita jäänud. Väga tugevale ärevushäirele, mis süveneb ja millel lisanduvad jubedad füüsilised sümptomid on juures ka veel paanikahood ja lausa pidevad paanikaseisundid kujunenud. Ravimite peale pole kuidagi tagasi saanud enam, sest siis läheb asi veel hullemaks. Haiglas arst ei saanud üldse minu murest aru ja rahustiprobleemist ka. Iga päev kannatan nüüd kurnatuse käes, voodist enam ei jõua tõusta ja need jubedad võõrutusnähud ka koguaeg, kuigi sama doos koguaeg, oksendan ja nagu mürgistus ka. Ärevus kasvab ja kui siin jälle Ad-sid proovisin, siis mõtlesin, et on kõik ka. Kunagi sai võetud 7 aastat paroxetiini järjest, aga selle peale sain ka kunagi kangete rahustitega koos. Nüüd rahustitest enam kasu pole ja Ad-d mõjuvad ka selle pärast nii võimsalt minu puhul. Ma ei mõista kas tänapäeva meditsiin on tõesti võimetu inimest abistama, lihtsalt enam pole jõudu ja kiirabi käib juba iga päev. Diazepami pannakse ka juba segamini koguaeg selle bromazepamiga. Ma olin kunagi täielik rahustite vastane ja olen siiani, aga mul on tunne, et need hävitavad mu elu täielikult. Mul koguaeg nendest paha ka, aga arstid ütlevad koguaeg, et nii väike kogus, võta aga edasi. Ärevushäire ja see kogu piin on läinud selliseks, et magada ka enam ei saa, peale rahusti võtmist viimasel ajal koguaeg tugevad hirmu ja segasusseisundid ka, südames paha ja vererõhk kukub alla. Paldiski mnt. arstid ei mõista ega taha mõista üldse seda probleemi ja ka seda, et ravimeid ei talu. Alles see oli kui pöördusin jälle suures kriisis sinna haiglasse, aga mujal kohad kinni ja pidin viiendas olema. No sellest ei räägiks rohkem üldse, hea et järgmine päev sealt välja tagasi sain, seal õdedel täiesti ükskõik kas süda lööb järjest 120-130 või ei ja kui abi palud, siis seda ei saa. Suhtlesin ka oma südamearstiga sellel teemal pärast meili teel ja ta ütles ka, et tõesti selline pulss järjest ohtlik. Kui midagi ärevusest julgesin rääkida ja et mul paanika järjest tõsine, siis öeldi, et mõtled ise välja.
Tähendab kõik see olukord on nii jube, et ei suuda enam taluda ja ei tea kas see on siis nüüd lõpp. Ps. Oma raviarstil ka täiesti suva. Mina aga vaevlen järjest rohkem ja ise usun, et need hirmuseisundid ka juba tugevast ärevusest ja rahustitest. Viimati proovisin nüüd jälle ühte ad-d aga see oli jube kogemus, kuigi mõistus läks ühe päevaga juba selgemaks, mul peas see serotoniini puudus. Aga minu õnnetus on see, et ei saa ravimite peale tagasi. Adrenaliin on ka juba nii palju mölland, et jõuvarud otsas ja iga kord kui väljas proovisin uuesti hakata kasvõi jalutama, siis nüüd juba asi seline, et kukun lihtsalt väljas kokku põhim. mida nüüd teha?
Ps. Kunagi kui paroxetiini sai võetud veel aasta tagasi, siis liikusin ja olin aktiivne, nagu rohi pealt ära jäi, siis lihtsalt hakkas kõik allamäge minema, proovisin kõiki asju edasi teha, aga jõud kadus järjest vähemaks ja tervis halvenes. Tundub, et ravita, pole alati liikumisest ka kasu, vähemalt minu jõud hakkas kaduma ja lõpuks pidin ka tööst loobuma.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt varasemaid soovitusi. Harjutusi jm tervistavat saate kohe ja täna tegema hakata. Nõrgemad funktsioonid vajavad rohkemat tähelepanu (nn kukun kokku nõrkushood vajavad ühe komponendina ortostaatilisi harjutusi: pea kõrgemal-madalamal, minu Palve-Meditatsiooni harjtus sisaldab seda komponenti jne).
"Rohusõltuvuse" küsmuses psühhiaatri jutule. Siin vajalik kannatlikkus ja koostöö.
Minu vastuvõtule:
tel 677 1805 kaudu.
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi

Tourettei sündroom.

Tere!
Lugesin selle kohta eelneva läbi, kuid tekkis küsimusi. Nimelt, psühhiaater soovitas Tourettei-ga pöörduda perearstile, võtta saatekiri neuroloogile. Käisin perearstil ja neuroloogii. Et kuulda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Uneperioodil neid tikke ei esine - seega probleem funktsionaalne ja seetõttu annab mõjutada, parandada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim, piisav uneaaeg. Õppida ka päeval 15...30 min. tukastamist. ...

Loe edasi

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul on obsessiiv-kompulsiivne häire ja olen 1,8 aastat võtnud Cipralex tablette.Algul kangemaid,siis nõrgemaid ja nüüd jälle kangemaid.Viimastel kuudel on häire muutunud aga minu elu tõeliselt häirivaks,sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ainult arstirohtu võttes kasutame vaid 1/10 ravivõimalustest. Vajalikud on ka harjutused (millest siin varem sadu kordi juba kirjutanud - vt varasemaid), sealt siis 9/10 raviväge.
2) Peale Cipralexi ...

Loe edasi

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: