Ärevushäire? 14.12.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

28.nov hakkas mul tööl halb, arvutis trükkides lihtsalt tuli tohutu hirmutunne peale ja käed hakkasid värisema, kargasin laua tagant püsti, ei saanud aru mis toimub, tegin akna lahti ja tõmbasin sõõmu, läks paremaks. Kuid terve päeva püsis hirm, et kas äkki tuleb hoog uuesti peale. Ei tulnud, kuid see halb tunne kõhus (lisaks ka kõhulahtisus), õhupuudus jätkus terve päeva, õigemini terve nädala. Ja avastasin, et halb hakkab mul ainult tööl olles ja oma laua taga istudes. Nii kui majast välja saan, töökohast eemale, on hea olla. Elukaaslasega kõik kõige paremas korras, õigemini tunnengi temaga end hästi ja turvaliselt, olen rõõmsameelne ja ei karda ei uut hoogu ega üldse midagi - ühesõnaga parim olemine. Tunnen, et ei jaksa hommikul tõusta. Kusjuures parim on see, et tuju mul ei ole halb, ma ei ole õnnetu ega depressioonis (enda arust), aeg-ajalt muidugi tuleb nutuhoog, kuid see tuleb pigem ülepingest ja ärevusest ja väga väikeste asjade pärast. Täna hommikul lahistasin nutta, sest magasin sisse (kuigi mu ülemus ei tee hiljaksjäämisest mingit numbrit ega ole mingilgi moel tige või kuri inimene).. ükspäev mõõtsin tööjuures vererõhku, st ülemus mõõtis, 158/... ei mäleta alumist. ülemus ütles, et kõrge ja ma tundsin ka, et peas on kuum ja nagu õhetaksin, kuigi peegel punastamist ei tuvastanud. Samas ei ole mul ka seda, et ma ei tahaks kuskile minna v olla, tahan ikka, aga tööl kuidagi on halb olla, viimased kuud iseenesest väga pingelised olnud, minu töö sisu on sotsiaaltöö... ostsin sõbranna soovitusel validooli ja Eestis toodetud hea une tablette (aitavad tõesti), esimesel õhtul neid manustades rahunesingi maha, keha läks pingest ära ja ma läksin sellepeale endast välja ja ei julgenud magama jääda, mõeldes, et mis see nüüd siis on, keha on rahulik ja mõistus võttis seda kui uut asja. Magama jäin elukaaslasel käest kinni hoides, sest kartsin ma ei tea mida. Hommikul ärgates olin värske ja rõõmus, terve päev kujunes heaks tööpäevaks, eelmise nädala lõpuni oli super olla, mõtlesin, et möödas. Kuid eile tabas mind taas ärevus ja hirm, võtsin kliente vastu ja tundsin et ma ei jaksa kuulata, selline vastik tunne tuli sisse, kõht läks imelikuks ja natuke ka nagu see ebareaalsustunne (ma ei oska seda muudmoodi kirjeldada, samal ajal kui inimene vestles, suutsin mina vaid endast mõelda, et mis viga on, ma ei tea kas see ebareaalsustunne on õige selgitus). Kardan, et olen juba peale 1,5 aastat tööd läbi põlenud, hiljuti (enne seda esimest hoogu 28.11) avastasin, et ma ei taha seda tööd teha, armastan inimesi ja sotstööd, kuid teisel kujul sooviksin seda (hetkel tegelen eakate ja töötutega - niiiiiiiii tohutult kurb on mul neist alati).. kas nüüd siis tõesti see avastus on mingeid ärevushooge tekitanud? Ja ma olengi läbi põlenud? Lisaks on üldse väga hull sügisene hooaeg olnud, käisin sügisel opil ja südamel on rütmihäired, kusjuures läksin ka poole haiguslehe pealt tööle peale oppi. Käin ka emaga trennis (võimlemine), et ma ei ole end kuskilt välja lõiganud vms, aga tööl...ma ei tunne end hästi.
Olles õppinud ise sotstööd ja mingil määral ka psüühikat, siis oskan nagu end hästi lohutada, aga nüüd vaja küll abi, kuidas mu jutt teile paistab? Hulluks läinud?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Sõbrakäsi, jalutuskäigud, minu Palve-Meditatsioon (väga rahulikult, jälgida enesetunnet, 3-5 korda). Tööalaliselt peab ratsionaalne esikohal olema, empaatia olgu tagasihoidlik, et läbipõlemist ei tekiks.
Psüühika, emotsioonid ja kogu keha annab tugevaks treenida. vt. eelkõige Tervisemaja soovitusi minu raamatust "Väljavalitu". Need ärevushäired on kõrvaldatavad. Valvepsõühhiaatri juurde saab ka samal päeval minna, vajadusel.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Uimasus

Tere

viimased ca poolteist kuud on olnud probleem uimasusega. Varasemalt on probleeme olnud kõrge vererõhuga, perearst arvas sama olevat probleemiks ka nüüd (mõõtmisel oli pisut kõrge rõhk), ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päeval mitmeid kordi jaheda veega "nägu ergutada" - väga hea silmade tegevusele, hea aju verevarustuse ergutamiseks.
Aju verevarustuse regulatsioon vajab harjutamist: a) mõõdukas sportlik aktiivsus ...

Loe edasi

psühhiaatri vastuvõtt Tallinnas

Tere! Ma enam ei tea, kuhu pöörduda, et saada aega psühhiaatri juurde. Olemas on ka saatekiri, mida peab vist juba uuendama. Kas tõesti ei ole Tallinnas mitte ühtki psühhiaatrit, kes mind saaks vastu võtta? ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriakliiniku valvearstid Tallinnas võtavad igal tööpäeval vastu - kiire probleemi korral.
Psühhiaatriakliiniku valvetuba võtab ööpäevaringselt vastu - väga kiire probleemi korral.
Haigla ...

Loe edasi

Psühhiaatria ja digitaalne terviselugu

Tere! Üks huvitav teema tänapäeva Eesti meditsiinis - digitaalne terviselugu. Tänapäeval kasutavad erinevad arstid-spetsialistid Eestis digilugu ehk nn. e-tervist. Kas seda teevad ka psühhiaatrid? Kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Haiguslugude vormistamine (nii paberkandja kui digitaalne osa) on rangelt reglementeeritud ja samuti selle kasutajate ring (raviarst-psühhiaater peab nägema varasemaid dokumente; kohtupsühhiaatriaekspert ...

Loe edasi

Kas ärevushäire

Tere!
Olen 49 aastane menopausi jõudnud naisterahvas.Seoses menopausiga esineb erinevaid kaebusi-higistamine,magan ka halvasti ja rahutult.Nüüd paar nädalat tagasi tekkis imeliktunne mida varem kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõik siin Maailmas muutub, muutume ka meie, muutuvad tunded. Need Teie tunded on ajutised ja kaovad.
Asja kiirendamiseks - kehaline aktiivsus (Terves kehas terved tunded, vaim, tahe, rõõm!).
Loe edasi

Väsimus

Tere!

Käin ametikoolis, kuid tunnen, et ei tule õppetööga toime. Tunnen alatasa väsimust, loengutes on raske keskenduda, hommikuti on väga raske ja ebameeldiv üles tõusta, et kella poole üheksaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja tervise üldandmed kontrollida.
2) Kindel töö- ja puhkerežiim. Piisav une kestvus ja päeva toimingutes tähtsuse järjekord. (kõike ja korraga ju mitte keegi ei jõua).
3) Minu ...

Loe edasi

Äkki tekkinud foobia-ärevushäire

Tere.

Umbes aasta-poolteist tagasi hakkasid mul tekkima hirm autoga sõites sildade ja maantee metallpiirete vastu. Olen autojuht juba üle 10 aasta ning igapäevaselt sõidan autoga erinevatel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Klassikaline ärevushäire.
1) Ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" raviprintsiip.
2) Psühhomotoorsed harjutused e mõttes ja rõõmsameelselt sõita neid "ärevaid" radu. Kui mõttes asi selge, ...

Loe edasi

5-HTP ja sertraliin

Tere!
Võtan juba mitu aastat ärevushäire tõttu sertraliini. Praegu 150mg hommikuti, annus on ka suurem olnud.
Kevadel küsisin psühhiaatri käest, kas ma tohin samal ajal (erinevatel põhjustel) ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäirete ravi on arstirohi vaid 1/10 tähtsusega, väga tähtis on ka ülejäänud 9/10 - sellest räägin juba aastakümneid. Ei piisa ainult tableti neelamises - harjutusi on vaja teha, eluviisi muuta, ennast ...

Loe edasi

Asjade kogumine, ostlemine ja krediitkaardid

Tervist!
Asi puudutab mu ema, kes on hetkel 60ndates.
24 aastat tagasi suri ära meie isa ning peale seda oli meil mitmeid aastaid üliraske majanduslik periood, kus tuli võtta raha võlgu. Kuna ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Vajalik on psühhiaatri abi.
2) Vajalik on eeskoste vormistamine, et tema majanduslike, tervislike ning õiguslike huvide eest eestkostja seista saaks.
3) Vajalik on ka edaspidi jääda psühhiaatri ...

Loe edasi

foobia üksinda kodus olemise vastu

Koolist tulles oma koju üksinda siseneda ei julge (kardab mingeid vaime), istub ukse taga ka talvel külmaga...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Foobia on olemuselt negatiivse sisuga tekitatud/tekkinud tingitud refleks (psühholoogid nimetavad tingituseks. Ju siis miski/keski on koduses miljöös (või sellega seonduvalt) teda hirmutanud, ka nö naljaga ...

Loe edasi

Öösiti ülesse ärkamine.

Tere. Mure on selline, et viimased paar päeva on olnud sellised, kus olen ilusti magama läinud aga öösiti ärkan väga tihti ülesse. Vahest tunni tagant vahest ka 2-3 tunni tagant. Ja seda mitu korda öösiti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eakatel on aju orgaaniliste muutustega ja kaasneb unehäire. Seda noortel ei ole.
Mitmete kehaliste haiguste korral (kus ka valu, sügelemine, põletik, jne kaasneb unehäire. Seda ei ole.
Depressioon ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: