Läbipõlemine? 06.01.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Pöördun Teie poole potentsiaalse probleemiga.
Viimasel ajal on mul raskusi keskendumisega ja mäluga, ei suuda otsustada ning pole tahtmist suurt midagi teha. Aeg-ajalt tekivad ängistushetked.
Esimest korda esines taoline olukord aastaid tagasi, siis käisid peal ka nutuhood ning oli iseäranis kehv olla: ei soovinud suhelda kellegagi ning elu tundus kui suure mulli sees. See läks üle.

Teist korda oli kevadsuvel - pärast sünnitust -, siis esines samuti nutuhoogusid, oli vangisolekutunne ja ma võisin lihtsalt istuda ja istuda ja istuda... Ei suutnud midagi ette võtta ja tegema hakata. Olukord muutus paremaks siiski, kuigi mingit erilist rõõmutunnet polegi vahepeal tagasi tulnud.

Kehvemaks läks suve lõpul-sügise alguses, kui abikaasal diagnoositi depressioon. Tugev müra tööl ja ülemuste soovimatus olukorda parandada viis sinnamaani, et abikaasa soovis töökohta vahetada. Paraku ei lubanud ta tööleping poole aasta jooksul minna konkureerivasse firmasse tööle, niisiis tekkisid probeelmid töölt lahkumisega. Lahenduseks leidsime selle, et mina läksin tööle tagasi ning tema jäi lapsehoolduspuhkusele.

See periood oli pingeline, sest abikaasa oli nagu täiesti otsustusvõimetu ja temaga oli keeruline üldse suhelda. Keeruline oli elada kolme eest.
Läksin niisiis sügisest tööle tagasi ning kuna enne tööle naasmist olime teinud plaanid, et ma lähen ka õppima, siis hakkas sügisest kaugõppes pihta ka ülikool.
Vahepeal panin ka psühhiaatrile aja kinni (abikaasa soovitusel, sest tema oli abi saanud), aga järjekord oli pikk ja kui see aeg hakkas kätte jõudma, tundsin ma end juba suhteliselt normaalselt ning otsustasin broneeringu tühistada (tundus, et mis ma lähen ikka sinna halisema - teistel kindlasti probleemid ja ma raiskaksin vaid arsti aega).

Uuesti läks kehvemaks detsembrikuus. Tõuke sai see ilmselt töö tõttu. Kuna ma sain teada, et ka eraettevõttes töötades on õigus õppepuhkusele, siis otsustasin võtta koolist õppimise kohta tõendi ning esitada sessiooni ajaks ja iga kuu üheks reedeks, kui kool toimub, õppepuhkuse avalduse (nagu seadus ette näeb). Varem oli see olnud suulisel kokkuleppel. Paraku sai sellest alguse lumepall. Korraldati üldkoosolek ja mustati mind terve kollektiivi ees, et ma sellise avalduse olin esitanud ja et teised kooliskäijad on saanud niisama hakkama ja et see on minust lugupidamatu ning ülbe käitumine, et see on vastuvõetamatu, kuna õpin ka oma ametist erinevat asja. Mul oli väga kehv tunne ja ei saanud aru, et miks selline käitumine nende poolt, kuna olin teinud kõik vastavalt seadusele ja neil on kohustus seda võimaldada.
Probleem oli muidugi rahas, sest õppepuhkus on tasustatud. Niisama vabad päevad aga mitte. Soostusin lõpuks oma õigustest taganema ja nad ütlesid, et lubavad koolis käia, aga ei maksa. (Tõenäoliselt oli kogu see seletus täiesti ebaasjakohane nüüd).

Igatahes on pärast seda mul tekkinud tohutu vimm. Ma pole üldse pika vihaga ning lasen halval sageli kergesti mööda minna, aga sellest on nüüd kuu aega möödas ning ei möödu päevagi, kui ma sellele ei mõtleks. Kõike seda ka, mida ma oleks võinud öelda. Et ma lasin endale jälle "koti pähe tõmmata" ega seisnud oma õiguste eest. Mul on raske oma töösse hästi suhtuda. Ma küll pingutan, et tööd hästi teha, aga ma ei salli oma tööd enam, ma tunnen raevu oma ülemuste vastu. Ma tunnen, et mind ei hinnata ning soovitakse pigem, et ma siin ei töötaks (lahti mind lasta ei saa, kuna olen alla 3 aastase lapse ema ning pole oma töökohustusi ka rikkunud). Seda, et mind väärtusetuks peetakse, võimendas veel see, et kuigi meie ettevõttes on tavaks, et firma sünnipäevade puhul peab töötajaid meeles, siis minu sünnipäev "unustati". Peale selle tasustati mind aasta jooksul tehtud töö eest tunduvalt vähemaga kui teisi (hoolimata sellest, et ka raseduspuhkuse ajal ja lapse kõrvalt neile tööd tegin).

Ma olen mõelnud lahkuda, aga pole sarnast töökohta võtta. Pealegi olid mul tehtud plaanid, et kui tulevikus perega talu hakkame pidama, siis vähemalt alguses saan oma töö paindlikkuse tõttu ka esimesel aastal ehk kindluse mõttes seda kaugtööna teha.
Nüüd siis tunnen end kui vangis: tahan ära minna, aga pole kuskile minna. Tagasi on ängistustunne ja viha. Ma tunnen end väärtusetuna ja käpardina. Sageli mõtlen surma peale. Mitte seda, et enesetappu teha, aga lihtsalt surma peale. Ärasuremise peale.

Ma magan öösel normaalselt ja 8 tundi tuleb alati täis. Koolis mulle meeldib väga käia - üle pika aja tunnen, et teen midagi, mis mulle meeldib. Eks see ole ka lootuseks, et tulevikus saan hakata tegema seda, mida ma väga teha tahan.

Peale eelkirjeldatu hakkavad mul mõnikord käed värisema, pikemat aega on tõmmelnud parem silm ja nina, mis ärritavad mind veelgi. Ma lähen kergesti endast välja väikeste asjade peale ja paljud asjad tunduvad minule suunatud rünnakuna. Mul on olnud mitu mõtet, kuidas juhatusele kätte maksta või anda neile laksu nende ego pihta, aga teatud kaine mõistus (aga võimalik et ka argus) pole lasknud mul neid korda saata.

Antidepressante ei soovi võtma hakata, sest planeerime abikaasaga teist last. Aga ma ei tea enam, kuidas edasi ka olla. Sest ma tunnen, et ei jaksa enam vastu pidada.
Tänan Teid ette vastuse eest! Ja vabandan pika jutu pärast.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleemid mitmekihilised: üleväsimus, stress, depressioon, motivatsiooni alanemine, kapitaliühiskonna firmapoliitika (kasum eelkõige, inimene on vahend). Vastu tuult ei sülitata, ka siis kui uus töökoht juba olemas. Aga eneseväärikus ja õigel kohal tuleb suu korralikult lahti teha ja selgelt öelda. Seega diplomaatiline näitemäng kollektiivis. Kas kollektiivleping on? Kas ametiühing toimib? Kui teid valitakse a/ü esindajaks, siis saate ka teiste eest hea seista! Kas on ka teisi hädalisi? Hoidke kokku.
Väsimuse-depressiooni-stressi osas on peale arstirohu ka harjutused ja neid soovitan. Motivatsiooni saate edendada mätsi-valimistel. Hoidke kokku, kasvatage last ja õpitükkidega jõudumööda edasi minna. Ja veel üks Laps - imeline.
Minu Palve-meditatsioon vabastab liigsetest pingetest. Sobib mulle, sobib teilegi!
Tegutsege!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi

Tourettei sündroom.

Tere!
Lugesin selle kohta eelneva läbi, kuid tekkis küsimusi. Nimelt, psühhiaater soovitas Tourettei-ga pöörduda perearstile, võtta saatekiri neuroloogile. Käisin perearstil ja neuroloogii. Et kuulda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Uneperioodil neid tikke ei esine - seega probleem funktsionaalne ja seetõttu annab mõjutada, parandada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim, piisav uneaaeg. Õppida ka päeval 15...30 min. tukastamist. ...

Loe edasi

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul on obsessiiv-kompulsiivne häire ja olen 1,8 aastat võtnud Cipralex tablette.Algul kangemaid,siis nõrgemaid ja nüüd jälle kangemaid.Viimastel kuudel on häire muutunud aga minu elu tõeliselt häirivaks,sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ainult arstirohtu võttes kasutame vaid 1/10 ravivõimalustest. Vajalikud on ka harjutused (millest siin varem sadu kordi juba kirjutanud - vt varasemaid), sealt siis 9/10 raviväge.
2) Peale Cipralexi ...

Loe edasi

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: