Läbipõlemine? 06.01.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Pöördun Teie poole potentsiaalse probleemiga.
Viimasel ajal on mul raskusi keskendumisega ja mäluga, ei suuda otsustada ning pole tahtmist suurt midagi teha. Aeg-ajalt tekivad ängistushetked.
Esimest korda esines taoline olukord aastaid tagasi, siis käisid peal ka nutuhood ning oli iseäranis kehv olla: ei soovinud suhelda kellegagi ning elu tundus kui suure mulli sees. See läks üle.

Teist korda oli kevadsuvel - pärast sünnitust -, siis esines samuti nutuhoogusid, oli vangisolekutunne ja ma võisin lihtsalt istuda ja istuda ja istuda... Ei suutnud midagi ette võtta ja tegema hakata. Olukord muutus paremaks siiski, kuigi mingit erilist rõõmutunnet polegi vahepeal tagasi tulnud.

Kehvemaks läks suve lõpul-sügise alguses, kui abikaasal diagnoositi depressioon. Tugev müra tööl ja ülemuste soovimatus olukorda parandada viis sinnamaani, et abikaasa soovis töökohta vahetada. Paraku ei lubanud ta tööleping poole aasta jooksul minna konkureerivasse firmasse tööle, niisiis tekkisid probeelmid töölt lahkumisega. Lahenduseks leidsime selle, et mina läksin tööle tagasi ning tema jäi lapsehoolduspuhkusele.

See periood oli pingeline, sest abikaasa oli nagu täiesti otsustusvõimetu ja temaga oli keeruline üldse suhelda. Keeruline oli elada kolme eest.
Läksin niisiis sügisest tööle tagasi ning kuna enne tööle naasmist olime teinud plaanid, et ma lähen ka õppima, siis hakkas sügisest kaugõppes pihta ka ülikool.
Vahepeal panin ka psühhiaatrile aja kinni (abikaasa soovitusel, sest tema oli abi saanud), aga järjekord oli pikk ja kui see aeg hakkas kätte jõudma, tundsin ma end juba suhteliselt normaalselt ning otsustasin broneeringu tühistada (tundus, et mis ma lähen ikka sinna halisema - teistel kindlasti probleemid ja ma raiskaksin vaid arsti aega).

Uuesti läks kehvemaks detsembrikuus. Tõuke sai see ilmselt töö tõttu. Kuna ma sain teada, et ka eraettevõttes töötades on õigus õppepuhkusele, siis otsustasin võtta koolist õppimise kohta tõendi ning esitada sessiooni ajaks ja iga kuu üheks reedeks, kui kool toimub, õppepuhkuse avalduse (nagu seadus ette näeb). Varem oli see olnud suulisel kokkuleppel. Paraku sai sellest alguse lumepall. Korraldati üldkoosolek ja mustati mind terve kollektiivi ees, et ma sellise avalduse olin esitanud ja et teised kooliskäijad on saanud niisama hakkama ja et see on minust lugupidamatu ning ülbe käitumine, et see on vastuvõetamatu, kuna õpin ka oma ametist erinevat asja. Mul oli väga kehv tunne ja ei saanud aru, et miks selline käitumine nende poolt, kuna olin teinud kõik vastavalt seadusele ja neil on kohustus seda võimaldada.
Probleem oli muidugi rahas, sest õppepuhkus on tasustatud. Niisama vabad päevad aga mitte. Soostusin lõpuks oma õigustest taganema ja nad ütlesid, et lubavad koolis käia, aga ei maksa. (Tõenäoliselt oli kogu see seletus täiesti ebaasjakohane nüüd).

Igatahes on pärast seda mul tekkinud tohutu vimm. Ma pole üldse pika vihaga ning lasen halval sageli kergesti mööda minna, aga sellest on nüüd kuu aega möödas ning ei möödu päevagi, kui ma sellele ei mõtleks. Kõike seda ka, mida ma oleks võinud öelda. Et ma lasin endale jälle "koti pähe tõmmata" ega seisnud oma õiguste eest. Mul on raske oma töösse hästi suhtuda. Ma küll pingutan, et tööd hästi teha, aga ma ei salli oma tööd enam, ma tunnen raevu oma ülemuste vastu. Ma tunnen, et mind ei hinnata ning soovitakse pigem, et ma siin ei töötaks (lahti mind lasta ei saa, kuna olen alla 3 aastase lapse ema ning pole oma töökohustusi ka rikkunud). Seda, et mind väärtusetuks peetakse, võimendas veel see, et kuigi meie ettevõttes on tavaks, et firma sünnipäevade puhul peab töötajaid meeles, siis minu sünnipäev "unustati". Peale selle tasustati mind aasta jooksul tehtud töö eest tunduvalt vähemaga kui teisi (hoolimata sellest, et ka raseduspuhkuse ajal ja lapse kõrvalt neile tööd tegin).

Ma olen mõelnud lahkuda, aga pole sarnast töökohta võtta. Pealegi olid mul tehtud plaanid, et kui tulevikus perega talu hakkame pidama, siis vähemalt alguses saan oma töö paindlikkuse tõttu ka esimesel aastal ehk kindluse mõttes seda kaugtööna teha.
Nüüd siis tunnen end kui vangis: tahan ära minna, aga pole kuskile minna. Tagasi on ängistustunne ja viha. Ma tunnen end väärtusetuna ja käpardina. Sageli mõtlen surma peale. Mitte seda, et enesetappu teha, aga lihtsalt surma peale. Ärasuremise peale.

Ma magan öösel normaalselt ja 8 tundi tuleb alati täis. Koolis mulle meeldib väga käia - üle pika aja tunnen, et teen midagi, mis mulle meeldib. Eks see ole ka lootuseks, et tulevikus saan hakata tegema seda, mida ma väga teha tahan.

Peale eelkirjeldatu hakkavad mul mõnikord käed värisema, pikemat aega on tõmmelnud parem silm ja nina, mis ärritavad mind veelgi. Ma lähen kergesti endast välja väikeste asjade peale ja paljud asjad tunduvad minule suunatud rünnakuna. Mul on olnud mitu mõtet, kuidas juhatusele kätte maksta või anda neile laksu nende ego pihta, aga teatud kaine mõistus (aga võimalik et ka argus) pole lasknud mul neid korda saata.

Antidepressante ei soovi võtma hakata, sest planeerime abikaasaga teist last. Aga ma ei tea enam, kuidas edasi ka olla. Sest ma tunnen, et ei jaksa enam vastu pidada.
Tänan Teid ette vastuse eest! Ja vabandan pika jutu pärast.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleemid mitmekihilised: üleväsimus, stress, depressioon, motivatsiooni alanemine, kapitaliühiskonna firmapoliitika (kasum eelkõige, inimene on vahend). Vastu tuult ei sülitata, ka siis kui uus töökoht juba olemas. Aga eneseväärikus ja õigel kohal tuleb suu korralikult lahti teha ja selgelt öelda. Seega diplomaatiline näitemäng kollektiivis. Kas kollektiivleping on? Kas ametiühing toimib? Kui teid valitakse a/ü esindajaks, siis saate ka teiste eest hea seista! Kas on ka teisi hädalisi? Hoidke kokku.
Väsimuse-depressiooni-stressi osas on peale arstirohu ka harjutused ja neid soovitan. Motivatsiooni saate edendada mätsi-valimistel. Hoidke kokku, kasvatage last ja õpitükkidega jõudumööda edasi minna. Ja veel üks Laps - imeline.
Minu Palve-meditatsioon vabastab liigsetest pingetest. Sobib mulle, sobib teilegi!
Tegutsege!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Tere

Tere! Mul.on pikemat aega selline probleem et mu sonavara on kahanenud, tunne nagu kordaksin asju ja vahepeal hetked mis toimuvad oleks.nagu olnud, see ei ole deja vu effekt vaid miskit muud. Samuti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piisava pikkusega uni ja õige päevarežiim.
Rohkelt kehalist aktiivsust, isegi sporti.
Ei kahjusta end (alkohol, narkootikumid, suits jms).
Prühhiaatri jutule järjekorda end panna. ...

Loe edasi

86 aastane vanainimene

Raske on elada koos inimesega kes räägib peegliga oma toas ja peeglitagusega, karjub ja läheb tigedaks, vihkab enda lapselapsi kui nad koju tulevad(lõi vastu nägu), kõik varastavad tema asju,tahetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri poole.
Kõrge ea ajuorgaanika häirest tingitud luululised ja meelepettelised elamused.
Ravimid probleemi leevendamiseks olemas.
Psühhiaatri jutule ja siis saate üheskoos ...

Loe edasi

Argofani ja Pragiola ravimite lõpetamine

Tere!

Pöörduksin selle küsimusega oma psühhiaatri poole, kuid tal juhtus õnnetus ning viibib pikemat aega haiguslehel. Meil oli temaga eelnevalt juttu ravikuuri muutmisest, et ravimite võtmine ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tabletid on vaid abivahendid, harjutused ja uus eluviis, uued väärtushinnangud elus on põhiline.
Ravimite alandamise tempo paneb paika enesetunne. Nädal ja pool annust alla, nädal ja pool.
Harjutused! ...

Loe edasi

Varajane dementsus

Tere.
Olen 43 aastane mees. Viimase 3 aasta jooksul olen hakanud unustama inimeste nimesid. Ka igapäevaselt suhtluses olevate. Unustan ka muid asju mis räägitud ja ka kokkulepitud. Asju ei leia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dementsuse liike on mitmeid ja seetõttu unustamise jt tunnused võivad olla tingitud paljudest haigustest või nende kaashäiretest.
Üleväsimus ja depressioon annavad vale-dementsuse e väsimuse taandusdes ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere! Olen noor tüdruk, kes otsustas paar aastat tagasi oma elu sõna otseses mõttes muuta. Vajalikud motiveerivad inimesed olid mu kõrval ja ma olen praeguseks täiesti teine inimene, kui olin 2-3 aastat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et end paremaks ja tublimaks kujundasid ning harjutasid. Mida varem sa endale ideaale ning eesmärke sead, seda parem.
Lapsevanemad -isa ja ema- soovivad ka sulle kõige paremat ning selle ...

Loe edasi

Sundmõtted

Kas see on tavaline, et sundmõtted hakkavad ka segama und? Ehk hirmud tulevad unenägudesse?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesel on häid ja on halvemaid mõtteid. Seega - on ka sundmõtteid väga laia skaalaga.
Sundmõte tuleb pähe vastu tahet, kordub, kordub iseeneslikult, sellega kaasneb ebamugav emotsioon, sellega ...

Loe edasi

mida teha ja kuhu pöörduda

kuhu oleks vaja päärduda et abi saada , kuna ma ei suuda varsti enam toime tulla. olen aastaid närviline ja nüüd 3 a olen kaodanud pea kõik kodu töö ja raha ... ja ma kasvatan lapsi .. elasime 3 a välismaal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearsti ja psühhiaatriga saab suurema hingevalu tableti abil maandada.
2) Ise lõõgastavaid harjutusi teha ja selle abil pingeid maandada.
3) Pidada nõu lähedastega ning üheskoos probleemidele ...

Loe edasi

Kui AD ei aita.

Tere! Raske depressiooniga tarvitanud pikaaegselt Amytryptilini ja oma 5 aastat 25 mg ja rahustit Imovanet.Mõju nagu polekski ja ripuks jäädavalt musta augu serval.Tööga ja toimingutega enam hakkama ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene elab keskkonnas ning ebakõla inimese-keskkonna ja nendevahelise suhtega ongi stressi-depressiooni jt häirete tekkepõhjusteks.
Seega - antidepressant on vaid Vahend, et suudaksime edaspidi: ...

Loe edasi

Kas paanika või midagi muud

Tere.Mul on madal vererõhk ja miski ei tõsta seda.Üsna tihti tunnen pitsitust kuklas ja tunnen kuuma hoogu üles tulemas.Pead ei julge keerata, sest on tunne, et kohe läheb pilt eest ära.Väga tihti on see ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Murepuntra võiks jagada kolmeks: vererõhu-, kaelapinge- ja ärevusprobleemid.
a) Verevarustuse regulatsiooni korrigeerib kehaline aktiivsus, karastamine, elurežiim.
Eriti head on ortostaatilised ...

Loe edasi

Ravimite võtmine

Tere!

Küsimus puudutab minu abikaasat(33 a). Sellest aastast hakkas käima psühhiaatri juures ja tal kahtlustatakse bipolaarset häiret ( täpset diagnoosi vist ei ole veel pandud ja ta peab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Naistel on ikka õigus, Teil eriti!
Kas ravi ja täieline alkoholi keeld või napsitamine ning vaimuhäire "õrritamine".
Sellel teemal pikka juttu enam vaja ei ole.
Mida me siis diagnoosime? ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: