ärevushäired/paanika/masendus/ahistus 14.10.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere,
Olen 23 aastane ja hädas ärevushäiretega. Esimest korda paanikahoog tuli 2007 aasta suve lõpul, kui ema andis mulle valuvaigistit, mis mulle ei sobinud ja sellest, et hakkas paha, tekkis paaniline hirm, et suren kohe ära. Ma ei saanud pikka aega aru mis mul viga on ja kartsin koguaeg, et äkki saan infarkti, sest sydame piirkonnas olid tugevad valud ja õhtuti ei saanud hingata normaalselt. Kuid siis jõudis kätte õhtu, kus ma tundsin, et hakkan hulluks minema ja kuna mul on 4 aastane poeg, siis seda enam ma kartsin, et äkki kui ma hulluks lähen võin talle kuidagi ohtlik olla. Hakkasin siis ise netist otsima vähi kohta informatsiooni ja oma symptomeid sisestades netti leidsin vastuse - mul olid paanikahood. Olen oma mehega Soomes elanud, kuid kevadel otsustasime Eestisse kolida(mida ma väga ootasin), kuid sealsest elust ei tulnud midagi välja ning paar kuud hiljem tuli tagasi kolida Soome ja siis läks mu seisund väga hulluks. Ma kartsin paaniliselt, et võin oma lapsele liiga teha (hiljem psyhhoterapeudi käest kuulsin, et see oli sundmõte) - kuigi tegelikult ma ei teeks talle kunagi liiga ( see mõte tuleb veel praegugi tagasi, kui ma yxi kodus olen vahest aga enam ei tule silme ette jubedaid pilte sellest mõttest). Lõpuks mees ei julgenud mind enam yxi koju jätta, kartes, et võin endaga midagi teha ja mina polnud lapsega nõus kodus olema, sest teadsin, et vanaema juures on tal parem olla. Ärkasin öösiti koguaeg ja nägin väga jubedaid unenägusid - lõpuks ma praktiliselt ei maganudki( perearst kirjutas siin Soomes mingid väga imelikud rohud, mida ma yle 4 päeva ei suutnud võtta) - ning siis otsustasin Eestisse minna abi otsima ja abi ma ka sain. Nyyd olen Soomes lõpuks tööd leidnud seega ei ole olukord nii hull, saan oma eluga jälle ise hakkama, kuid see tunne minust ei kao -ebareaalne tunne - nagu ma oleks võõras enda jaoks. Käisin ka siin psühhoterapeudi juures korra ning tema jõudis otsusele, et mul on ahistus ja seda sellepärast, et ma tahan väga tagasi Eestisse, kuid mu mees ei tule ja minu otsustada jääb see, kas ma lõhun oma pere või ei. Ma ei tea kas yldse need on need põhjused, mis on mind muutnud nii palju. Ma olin enne kõike seda jama väga rahulik, kindlate põhimõtetega inimene, tahtsin hakata tulevikus töötama lastekaitse alal. Aga nyyd need unistused on kõik purunenud, sest need sundmõtted röövisid mult täielikult enesest lugupidamise tunde. Ma ei pea enam ennast kellekski ja õhtuti tunnen jubedat hirmu-ma ei tea mille ees, elu tundub hall ja tyhi. Ülekõige ma tahaks, et mu lapsel oleks minuga koos olles turvatunne, kuid kui minul puudub see tunne, siis lapsel ei ole hea olla - muidugi pyyan tema ees võimalikult rahulik ja heatujuline olla. Seega, kas ma võin kunagi yldse jälle leida oma sisemise rahu, turvatunde ja olla jälle see sama inimene, kes enne seda haigust? Kuidas ma kyll saaks abi?
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Psühhoteraput on hea aga psühhiaater parem. Minge psühhiaatri jutule. Praegu on v.häid rohtusid, mis neid pingeid leevendavad-kõrvaldavad. Ja siis ka harjutused:
a) et pingeid väljutadada-maandada,
b) et organsimi tugevdada,
c) et suhtumist väliskeskkonda muuta,
d) et suhtumist endasse (enesehinnangut) muuta.
Igast murest saab üle!
Enesekindlust ja tegutsemist,
Jüri O,-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Teismeline
Tere
Kirjutan murega, mis on seotud minu teismelise pojaga. Poeg on 16 aastane. Minu poeg valetab mulle koguaeg. Minu laps mängib ka hasartmänge ja tal on nende pärast suured võlad sõprade ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri konsultatsioon, probleem ju 5-6 aastat. Käitumishäireid mitmeid, osa neist vajab häirete raviks tabletiravi, ravimine neuroleptikumidega.
Kehaline aktiivsus, koostöö teiega ja kasuisaga. ...
Salymbra rav .Perearsti poolt määratud ärevus ja depresiooni dignoosiga ,minu kirjelduse põhjal.
Tere dr J. Ennet!
Minul on juba pikemat aega kestnnud . Töödepresioon, Aega täpsemalt öelda ei oska,kui pikalt sümptonid on kestnud .Pakun välja 2 aastat ja enamgi. Olin sunnitud Perearsti poole ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravi - alustada määratud ravimite võtmisega. Kui kõrvaltoimeid ei teki (ei peagi tekkima), siis rõõmsalt tabletiraviga jätkata. Töövõime teatud taastumisel raviarst määrab ambulatoorse ravi.
Loe edasi
Dementsuse diagnoosiga patsiendi rahustamine
Olen dementse ema eestkostja Hetkel kasutusel olev Kventiax 100mg ja Xanax 0,5mg ei taga rahulikku kodukeskkonda Peamine probleem on katkematu häälimine Sõnu ja lauseid kordab ja kasutab tundmatuid häälikute ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravi korrigeerida: Xanax ära, Somnols ära, Kvetiapiin 100mg õhtul, Jõukohane kehaline aktiivsus päeva jooksul. Vajadusel Mirtazapiin 15mg lisaks õhul (tab keele alla).
Jälgida tasakaalu - vältida ...
Psühootiline depressioon
Kui mu abikaasal on tuvastatud psühootiline depressioon, siis kuidas ma peaksin temaga käituma.

Vastas dr Jüri Ennet
Millest psühhoos, millest depressioon tekkinud? Põhimõtteliselt need ju kaksikvennad - esinevad koos. Kes diagnoosis psühhoosi? Millise ravi määras psühhiaater? Ja kes diagnoosis depressiooni ja milline ...
Loe edasirohu mõju
rohi nimega Kventiax. Perearst kirjutas minule selle rohu peale 5-8 aastat unerohu kasutamist. Olete seda rohtu kiitnud ja foorumites kasutajad kiidavad ja tarbivad erinevalt. Kes võtab pool või veerand. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine. Kehaliste harjutustega saab olukorda tõhusamalt muuta. Koostöö perearstiga.
Jüri O.-M. Ennet
Ocsycodonest vabanemine
Palun soovitage, kuidas vähendada oxsycodone kogust. Alguses alustati opi järgselt kiiretoimeliste 5mg- ga. Siis 10mg pikat. ja 5mg lühitoimelused 3- 4- päevas.Lõpuks võtsin pikatoimelisi 20seid 2xpäevas ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviplaan ja annused kooskõlastada koos raviarstiga. Sõltuvuse vältimine oluline, ravimit vajadusel vahetada. kehaline aktiivsus annab kergendust. Jüri O.-M. Ennet
Loe edasiLein ja ärevus
Tere!
Mul isa suri 9 kuud tagasi ja väga raske tulla toime leinaga.
Mu ema suri kui ma väike laps olin ja põhimõtteliselt olin ma pidevalt hõivatud kodutööde ja muude asjadega ,et seda leinamis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raskused karastavad meid samuti nagu igapäevane treening tugevdab sportlasi. Paraku on pingutused-ootused-vajadused liiga suured ja rahulolu pakkuvad tegurid tagasihoidlikud. Tekib stress, hingevalu, depressioon.
Loe edasi
Kroonilise väsimuse sündroom
Tere
Soovin nõu kroonilise väsimuse sündroomi kahtluse osas.
Inimene on olnud umbes aasta voodis raske väsimuse tõttu. Närvisüsteemi "kokkuvarisemine" algas 2025. aasta mai kuus. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tuge uneprobleemide kõrvaldamiseks võib saada arstilt, tarkadelt, usust, loodusest... Kust kellelegi parem abi ja tugi kätte saada on, sealt seda ka ammutada tulebki.
Kehaline aktiivsus päeval (isegi ...
Antidepressantide mõju
Antidepressandid

Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




