vihahood 06.02.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Elasin 6 aastat koos oma elukaaslasega, meil on ka pisike laps. Elukaaslasel on olnud alati probleeme enesevalitsemisega, ta läheb väga kergesti närviliseks ja seda tõesti väga tühise ärritaja peale, näiteks kui tema kõrval seisab inimene kes talle ei meeldi välimuselt vms ärritub ta ja hakkab ennast üles keerama kuni viimaks karjumiseni välja. Samuti pole tema ellusuhtumine olnud alati kõige positiivsem, tema pigem lööb käega. Umbes 2 aastat tagasi ühes närvilisuse hoos tõukas ta mind nii et kukkusin. Tema puhul andeks palumine ei ole eriline valik ta lihtsalt ei suuda seda välja öelda. Ehmatasin küll kuid arvasin ehk läheb üle. Asi läks aga hullemaks, järgmisega tuli ta juba kätega kallale. Teda ärritas täiesti ootamatult mõni igapäevategevus näiteks kapist millegi ulatamine, mille peale võetud asjaga mind hoopis visati. Sellised spontaalsed vihahood läksid üha hullemaks. Ta vihastatas täiesti ilma nähtava põhjuseta, selle peale, et minu sõbranna talle tere ütles sai sõbranna sinise silma. Sattusin ise samuti olukorda kus ta vihahoos mind mööda seinu loopis, sellel hetkel kui tal selline hoog peal oli oli ta täiesti kontaktivõimetu, ei kuulanud mitte midagi ega kedagi mis tema kõrval oli, silmavalged olid verd täis ja pupillid suured, ma polnud sellist asja mitte kunagi varem näinud ja ma olen täiesti kindel et ta ei kasuta mitte mingisuguseid aineid mis taolise seisundi oleks võinud luua. Otsustasin meie kooselule lõpu teha kuna laps kannatas selliste tseenide nägemisega kõige rohkem ja samuti ei suutnud mina sellist olukorda taluda. Tema aga ei lepi selle otsusega, tal on ülim vajadus kontrollida iga minu käiku või tegemist või inimesi kellega suhtlen, samuti isegi nüüd kui me lahus oleme ei jäta ta mind rahule ja arvab et mul on palju meestuttavaid kes tema asemele tulevad. Samuti käib ta meid terroriseerimas, lõhub asju, keeldub ära minemast, ütleb et armastab ja kui mina teda ei armasta paneb mind jõuga ennast armastama, meeleolud vahelduvad vihahoogudest nutu ja enesehaletsuseni, samuti lubab teha enesetappu, on juba lugematult palju kordi kirjutanud hüvastijätukirju, jooksnud noaga kuhugi ähvaradaes endale viga teha, olen kutsunud politse, nende eest on ta aga õnnestunud ennast ära peita. Olen ise teda korra ühest silmusest välja kiskunud, kuigi näha oli et see kord oli ainult haletsuse tekitamiseks. Olen ise juba hullumas, ma ei oska enam mitte midagi välja mõelda, ma ei saa aru kuidas inimene ei mõista kui talle rahulikult rääkida milles probleem. Tema ei kuula ei mind ega mitte kedagi teist lähedast, temaga rääkides põrkad nagu vastu seina sest temal on ainult üks kinnisidee ja teiste arvamusi või selgitusi ta lihtsalt ei kuula, kõik kes tema arvamusele vastupidist räägivad tembeldab ta kohe vaenlasteks. Tema perekonnas on sarnaste probleemidega olnud ka tema isa, kes oli ülimalt vägivaldne ja ka tema ema poolt onu lõpetas elu enesetapuga. Ma ei kujuta ette mida temaga tegema peaks, talle oleks vaja abi aga kuidas ja kus, mina ja laps ei saa kannatada sellist terrorit ja lõpuks on ju vaja talle endale ka rahu.

Õnnetu Tallinnast

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Las tema lähedased soovitavad tal psühhiaatri jutule minna, ravile minna. Teiepoolne ütlemine tekitab, ilmselt, uut vihasööstu.
2. Ametlik lahutus ja ähvarduste (ka sõnalised, telefon jms.) korral KOHESELT ametlik kiri politseile. Muidu agressioon jätkub, suureneb.
3. Kontakte vältida.
4. Kui ta end korralikult ravib ja käitumist korrigeerib, siis võib tulevikus ka sõbralikemaid suhteid veidi lubada.
Eelöeldu nii lapse kui ka Teie huvides oluline.
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

vihahood

Tervist! Paari aastaga on mu vihahood süvenenud. Lähen väga kiiresti närvi. Hakkan karjuma, asju lõhkuma/lööma jne. Lisaks sellele tekitan endale tunde nagu keegi ei tahaks ega vajaks mind, mis omakorda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Korralik unepuhkus taastab sisemise rahu.
2) Jõukohane kehaline töö/aktiivsus/sport maandab liigse pinged ja annab hingerahu.
3) Minu harjutuse esimene samm rahustab - mina teen seda iga ...

Loe edasi

äkkviha?

Tere,viimasel ajal olen kogenud kontrollimatuid vihahoogusid-umbes paar korda kuu jooksul.Tunnen,kuidas ärritun pisiprobleemide peale mõttetult tõstes häält naise-lapse peale.Rahunen kiiresti,vägivaldseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi jätkub meile kõigile ja jaäb ülegi - ühiskonnaelu on tänapäeval selliste "võimaluste" poolest rikkalik.
Pingeid maandada, et sisemist rahu saada (tabletid ja harjutused, eluviisi muutus) ...

Loe edasi

Tujukõikumised ja äkilised vihahood

Tere! Mure on selline, et olen nüüdseks 9 kuud kannatanud ebaregulaarsete tujumuutuste küüsis. Ühel hetkel tunnen ennast võitmatuna, kuid siis ilma põhjuseta langen kui musta auku. Kui tuju on hea, siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kärakaprobleemid, narkots?
2) Üleväsimus?
3) Konkreetsete elusihtide puudumine?
4) Psühhiaatri jutule ja siis saab selgust, vajadusel arstirohtu. head rohud olemas.
5) Tervislikud ...

Loe edasi

Poja äkilised vihahood

Tere. Olen mures oma 12aastase poja pärast. Tal on viimasel ajal tekkinud äkilised vihahood, ei kontrolli ennast, ei lase endaga rääkida. Täiesti äkki oleks nagu mingi sein meie vahel. Üritan temaga suhelda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sõbralikkus (lapsevanemana on see ju sügaval hinges) olgu domineeriv. Kiire kasv ja uus (Rootsi) keskkond on ka olulised, aga seda me ju muuta ei saa.
Käskiva kõneviis asemel kasutada sõbralikku ...

Loe edasi

Äkilised vihahood

Tere

Mida oleks võimalik teha, et vihahooge vältida? Ma vihastan väikeste asjade pärast, pilt läheb korra eest mustaks, hakkan asju loopima, värisen ühesõnaga ei anna endale aru mida teen. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri jutule - pole paha.
2) Kehaline aktiivsus, regulaarne sport - õpetab keha valitsema, õpetab seega ka oma psüühikat juhtima.
3) Psühhoreuglatsioon - väga vajalik.
4) ...

Loe edasi

Äkilised vihahood

Tere.

Mul on viimasel poolel aastal tekkinud äkilised vihahood, ei millestki. Vihastan väga tühiste asjade peale, pilt läheb eest mustaks, hakkan värisema ja sel hetkel mõtlen kõige mustemaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kui A.N.T.S. probleemid (Alkoholism, Narkomaania, Toksikomaania, Suits-ev narko), siis on agressiivsus kerge esile kerkima.
2) Kui on tegemist epileptoidse isisksusega (plahvatuslik ja ettearvamatu ...

Loe edasi

Unetus ja närvilisus

Minu 21 a lapselaps käib kõrgkoolis. Tekkinud unetus ja närvilisus. Vihastub väga kergesti ja äkki. Olen püüdnud temaga rääkida ja lõpuks ta rahuneb ja elu läheb kenasti edasi. Millest selline kergesti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Las ta sirvib minu raamatu "Väljavalitu" Tervisemaja osa ja sealt leiab ta hulgi endale sobilikku. Sealt leitu ja temale soblikku tuleb siis ka teha, ellu rakendada.
Minu Palve-Meditatsioon on hea ...

Loe edasi

Vihahood

Ma vahel lähen nii viha täis, et teen inimesele, keda armastan, haiget. Vahel füüsiliselt, vahel sõnadega. Ma isegi olen endale haiget teinud sellepärast. Ma olen päris armukade inimene, seega juhtub selliseid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene saab ennast harjutamisega kujundada. Kehaline harjutamine mõjutab nii keha, aga annab ka psüühika kontrollimiseks olulise panuse. Kehaline trenn vabastab liigsetest pingetest ja ja need vihahood ...

Loe edasi

Psühhiaatri konsultatsioon.

Tervist, kas te oskaksite soovitada mõnda head psühhiaatrit. Või kust kohast ma võiksin leida vastava arsti Tallinnast? Pole eelnevalt selle eriala arstide poole pöördunud. Probleemiks on vihahood. Vihastan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholile ei, korralik puhkus, kehalised harjutused-sport. Kui kuuris-toas ruumi, siis võib ka poksikoti üles riputada ja seda siis "kloppida" - poksikoti-treening on v.hea. psühhoregulatsiooni on vaja ...

Loe edasi

Isiksusehäire

Kas Te palun selgitaksite mulle piirialast tüüpi(borderline type) isiksusehäirest natuke lähemalt.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lähemalt vt. Psühhiaatria õpikutest, käsiraamatutest. vt ka RHK-10 (Rahvusvahelihe Haiguste Klassifikaator) internetis, Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku alt. Aga paar rusikareeglit:
1) isik on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: