Tere! 05.01.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 21 aastane noormees. Elu täiesti ribadeks võib vist nii õelda.2 aastat tagasi hakkasin niiõelda paanika ja ärevus häired. Sai neuroloogi juures käidud, kontrolliti kõik üle ja pandi diagnoosiks ärevus häire. Sai kuu aega cipralexi võetud ja 6 kuud xanaxit , aga kuna selgus et xanax söltuvust tekitav rohi, üritasin seda ise ära jätta. Rohtude tarbimise ajal võib õelda et läks paremaks kõik , kuid kui ära jätta yritasin muutus kõik endiseks. Põõrdusin psühhiaatri poole , sai erinevaid rohtusid proovitud uuesti kseroxat vei mis iganes ta oli jne , kuid ei miskit. Lõpuks sai 2 nädalat psühhiaatria haiglas oldud, mis algul põhjustas veel suuremat depressiooni kuna arvasin et 21 ja juba hull et sellisesse kohta saadetakse, kuid seal olles selgus et täitsa normaalsed inimesed, kes vaevlevad depressioonis töö pärast või muude pingete pärast. Enesetunne paranes jälle ja pandi cipraleksi ravi uuesti peale koos promosepaamiga. Aga sai 2 nädalat haiglas oldud võib õelda et sai puhata korralikult ja hakkas ehk paremgi aga siiski päris mööda asi ei läinud. Ja kuna noor inimene ei suuda õelda ära sõpradega koos pidutsemisest jne siis polnud mu edasine ravi kuur ka eriti korralik. Võtsin kyll cipralexi korralikult 6 kuud aga nüüdseks jälle kõik sama hull kui selle etapi alguseski:(.Psühhiaatria haiglas tehti mulle EEG uuring kus selgus et vasakul ajupooles on midagi viga kuid sinna see jäigi. Ja mäletan hästi , et kui esimest korda neuroloogi juures käisin tehti sama test mulle ja ma ei kannatanud seda välja ning test lõpetati poole pealt. Pika jutu peale nüüd selline küsimus:) , ka son võimalik et tegu polegi depressiooniga vaid peaks äkki laskma uuesti EEG uuringu ära teha laskma ,nagu praegune psühhiaater soovitas. Või on depressioon aga se eon tingitud sellest aju vasakpoolsest halvast näidust( nimelt see viitas kergetele langetõbi hoogudele). ma olen lihtsal väsind sellest kogu jamast, mul peak solema normaalne elu , sõpru on enam kui küll , tegelen spordiga, õpin ülikoolis ja on korralik töökoht. Aga sisemas on tunne et olen epast juba segi minemas:( või olengi juba segi:(. Siiamaani nagu pole ykski ravi aidanud rohkem kui 70 % ja kui mõelda et 2 aastat olen sellist asja kannatanud juba, siis edasine elu tekitab hirmu tunde peale. 21 veel liialt noor ka siit ilmast lahkumiseks või peast segi minemiseks :(. Spordist nii palju et sõidan krossi , kus on füüsist rohkem kui küll , paljud ytlevad et pean rohkem füüsist tegema (arstid siis) aga edaspidine oleks juba ülekoormus:) . Olen ka Teie harjutusi proovinud jne. hetkel rohte ei võta , kui siis suurema ärevuse hoo puhul pool xanaxit , aga seda mingi paari päevase vahega või nii. Unustasin ka märkida mis mind vaevab, pidev ebareaalsus tunne (nagu oleks omas elemendis koguaeg ja ymbruskond kõik ebareaalne nagu instinktide järgi elaks täpsemalt õeldes) ja see tekitab hirmu et kas sellisest olukorrast on enam pääsu või olengi juba peast sassis ja kiiks küljes:( . Vabandan nii pika kirja pärast, aga rääkimine aitab ja veel eriti selle ala spetsialistiga. Kui on mingeid soovitusi või abinõusid, siis kuulaksin neid hea meelega. Palun aidake :(!

Lugupidamisega!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire korral kehtib ikka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" printsiip. Puhkus tuleb alati kasuks, sellest ka ise kirjutad. Liigne trenn on kahjuks, ka selles osas on Sul õigus. See nö ebareaalsustunne vajab ravitohtriga täpsustamist, mis ta siis ikkagi on?
Distatntsilt e. tele-kohtumisega hetkel ei oska konkreetsemalt aidata.
Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks!
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: