Tere! 05.01.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 21 aastane noormees. Elu täiesti ribadeks võib vist nii õelda.2 aastat tagasi hakkasin niiõelda paanika ja ärevus häired. Sai neuroloogi juures käidud, kontrolliti kõik üle ja pandi diagnoosiks ärevus häire. Sai kuu aega cipralexi võetud ja 6 kuud xanaxit , aga kuna selgus et xanax söltuvust tekitav rohi, üritasin seda ise ära jätta. Rohtude tarbimise ajal võib õelda et läks paremaks kõik , kuid kui ära jätta yritasin muutus kõik endiseks. Põõrdusin psühhiaatri poole , sai erinevaid rohtusid proovitud uuesti kseroxat vei mis iganes ta oli jne , kuid ei miskit. Lõpuks sai 2 nädalat psühhiaatria haiglas oldud, mis algul põhjustas veel suuremat depressiooni kuna arvasin et 21 ja juba hull et sellisesse kohta saadetakse, kuid seal olles selgus et täitsa normaalsed inimesed, kes vaevlevad depressioonis töö pärast või muude pingete pärast. Enesetunne paranes jälle ja pandi cipraleksi ravi uuesti peale koos promosepaamiga. Aga sai 2 nädalat haiglas oldud võib õelda et sai puhata korralikult ja hakkas ehk paremgi aga siiski päris mööda asi ei läinud. Ja kuna noor inimene ei suuda õelda ära sõpradega koos pidutsemisest jne siis polnud mu edasine ravi kuur ka eriti korralik. Võtsin kyll cipralexi korralikult 6 kuud aga nüüdseks jälle kõik sama hull kui selle etapi alguseski:(.Psühhiaatria haiglas tehti mulle EEG uuring kus selgus et vasakul ajupooles on midagi viga kuid sinna see jäigi. Ja mäletan hästi , et kui esimest korda neuroloogi juures käisin tehti sama test mulle ja ma ei kannatanud seda välja ning test lõpetati poole pealt. Pika jutu peale nüüd selline küsimus:) , ka son võimalik et tegu polegi depressiooniga vaid peaks äkki laskma uuesti EEG uuringu ära teha laskma ,nagu praegune psühhiaater soovitas. Või on depressioon aga se eon tingitud sellest aju vasakpoolsest halvast näidust( nimelt see viitas kergetele langetõbi hoogudele). ma olen lihtsal väsind sellest kogu jamast, mul peak solema normaalne elu , sõpru on enam kui küll , tegelen spordiga, õpin ülikoolis ja on korralik töökoht. Aga sisemas on tunne et olen epast juba segi minemas:( või olengi juba segi:(. Siiamaani nagu pole ykski ravi aidanud rohkem kui 70 % ja kui mõelda et 2 aastat olen sellist asja kannatanud juba, siis edasine elu tekitab hirmu tunde peale. 21 veel liialt noor ka siit ilmast lahkumiseks või peast segi minemiseks :(. Spordist nii palju et sõidan krossi , kus on füüsist rohkem kui küll , paljud ytlevad et pean rohkem füüsist tegema (arstid siis) aga edaspidine oleks juba ülekoormus:) . Olen ka Teie harjutusi proovinud jne. hetkel rohte ei võta , kui siis suurema ärevuse hoo puhul pool xanaxit , aga seda mingi paari päevase vahega või nii. Unustasin ka märkida mis mind vaevab, pidev ebareaalsus tunne (nagu oleks omas elemendis koguaeg ja ymbruskond kõik ebareaalne nagu instinktide järgi elaks täpsemalt õeldes) ja see tekitab hirmu et kas sellisest olukorrast on enam pääsu või olengi juba peast sassis ja kiiks küljes:( . Vabandan nii pika kirja pärast, aga rääkimine aitab ja veel eriti selle ala spetsialistiga. Kui on mingeid soovitusi või abinõusid, siis kuulaksin neid hea meelega. Palun aidake :(!

Lugupidamisega!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire korral kehtib ikka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" printsiip. Puhkus tuleb alati kasuks, sellest ka ise kirjutad. Liigne trenn on kahjuks, ka selles osas on Sul õigus. See nö ebareaalsustunne vajab ravitohtriga täpsustamist, mis ta siis ikkagi on?
Distatntsilt e. tele-kohtumisega hetkel ei oska konkreetsemalt aidata.
Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks!
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Mida teha, kui arstid ei ütle mis viga on?

Kunagi pea 20 aastat tagasi rohisin ja öösel hakks jube valu kaelas. See närvivalu.
Siis kadus,aga mitte täielikult. Nüüd on nii,et kui kasvõi natuke hoian paremat õlga üleval(tähendab,unustan ennast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Käesoleva info põhjal:
neuroloogi jutule, Rö-kaelapilt ja kaelalülide ja lülivaheliste diskide olukord.
Sellest alustada, siis saab ka edaspidise raviplaani paika panna.
Lihasprobleemid ...

Loe edasi

6 aastane laps ei taha lastaias käija ,

Tere minu 6aasatane poeg keeldub ükskõikk kellega peale minu olemast. . ühesõnaga kui viin ta kas enda ema juurde või siis lapse ema juurde paneb ta jooksu lubab ennast ära tappa , ja läheb kallale kõigile, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste- psühhiaatriga probleemi arutada. Mis lapse käitumist selliseks teeb?
Teie rahulikkus, närveerimine ju tööd ja leiba ei anna. Teie rahustavad tegevused on kasuks.
Lapsega mängulist ...

Loe edasi

Skisofreenia ja alkohol ja kaalutõus

Tere,
Mul diagnoositi pool aastat tagasi skisofreenia. Enne seda oli diagnoosiks äge ja mööduv skisofreenia taoline psühhootiline häire. Ebareaalne tunne oli juba gümnaasiumiajast, mil oli tunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohtudel on mõju kehakaalule, mõnedel see mõju küllalgi arvestatav. Siin koostöö psühhiaatriga (kas annab "mängida" arstirohu annusega, või ravimi vahetus (vajadusel).
Kehakaal sõltub ka
Loe edasi

lahkuminek

Mul oli joomisega probleeme ja siis juhtusid iga sugused halvad asjad, petsin meest ja mees teab ja ei andesta, ta viskas mu välja oma majast, mis on tal kinkelepinguga saadud. Meil on 3 last 2 täisealist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Absoluutne karskus - see on tõendusmaterjal, et olete end muutnud. Sõnad ei maksa ja neid sõnu ei saa ju uskuda enne 6-7 kuu karskust.
Suhelge Lapse huvides, mitte abikaasa mõjutamise vahendina. ...

Loe edasi

Kas te midagi dissotsiatiivsest identiteedihäirest ka teate? Ja mis psühhiaater võib seda diagnoosida, eriti Tartus?

Mul on mitu inimest ühes kehas. Mul on vaja psühhiaatrit kes saaks panna õige diagnoosi.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ikkagi psühhiaatri jutule.
Mis need sisemised mehikese endast kujutavad ja kuidas tegutsevad, kontrollivad, mõjutavad?
Psühhiaatriga peab kontakt tekkima, usaldus. Kui seda ühega ei teki, ...

Loe edasi

Ärevus

Tere tahtsin enda murest räägida ni siis aastal 2020 hakkasin kanepit suitsetama igapäevaselt kuni kuskil 7 kuud vahepeal jäi päeva tegemata kooli alguses kui paar nädalat möödas oli tegin kanepit ja sellest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol - ei, tavasuits - ei, kanep - ei.
Jalutuskäigud ca 4-5 km - ja
Minu Palve (vt Enneti palve eelnevastest või interneti otsinguga). esimene samm - ja,
Xajnax - ei. See on nn ...

Loe edasi

psühoos,kõndimine

Tere eelmine kord küsisin kas psühoos võib mõjutada kõndimist?Nimelt joond ei ole ma 5aastat aga 2aastat tagasi oli mul psühoos.6kuud hiljem hakkas kõndimine järjest halvemaks minema ja praegu ei saa üldse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kaks mõtet:
Neuroloogi konsultatsioon ja mida nemad soovitavad - kas mõnda ravimit, konkreetset füsioteraapiat, ravivõimlemist. Ravivõimlemine ja füsioteraapia kindlasti head. Mis jalgadega liigub, ...

Loe edasi

Kas psühoos võib mõjutada kõndimist

Kas psühoos võib mõjutada kõndimist?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhoose ju väga mitmeid. Alkohooliku psühhoos, ... saate isegi aru, et mõjutab.
Psühhooside aegsed meelepetted ja luululised elamused mõjutavad inimese käitumist, võivad oluliselt mõjutade ka ...

Loe edasi

Autismi tunnused väikelapsel

Tere! Väikelaps on 17.kuune, väga murelikuks teeb lapse areng mis ei ole üldse eakohane. Laps nagu ei kuuleks, mõistaks mind, silmkontak on aga vähene. Rääkida sõnu ei oska ja ei püüa. Mänguasjade vastu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teil on õiged arusaamad. Mõttesuund ka õige.
Kohe laste-psühhiaatri juurde vastuvõtule ja seal selgub konkreetne olukorda ja
vajalikud meetmed.
Autistlik - on nagu kupli all oma elamise-olemisega, ...

Loe edasi

aju

Miks mu aju töötab nii?
Kui ma suudan rahulik olla ja normaalne ehk, siis ei arva, et peaksin kiirelt rääkima või mõtlema, tuleb mu suust jumala mõistlik jutt, enam vähem vms?
Kuid kui ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui olen rahulik, siis mõtted ja rääkimine on korras.
Seega - kõik rahustavad võtted-harjutused tulevad kasuks.
vt varasemad, vt raamatust Ennet Psühhiaater. vt varasemaid soovitusi.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: