väike mure 01.01.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
kuna ma iialgi ei jõua arvatavasti tegelikkuses arsti vastuvõtule,püüan siit abi saada.
Kartsin juba lapsena,et muutun isa suguseks närviliseks,vägivaldseks inimeseks ning kahjuks täpselt nii see ongi. Lootsin,et see läheb minust mööda ja ma ei saagi aru kas see on minu lapsepõlvest,kasvatusest või geenidest...
KAs üldse midagi seda muudab.
Olen 29-aastane naisterahvas, mul on väga tore abikaasa ning 2 last aga ma olen peale II lapse sündi (nüüd siis juba 2,5aastat) ülinärviline.Tegelikult ehk juba varemgi aga peale II lapse sündi hakkasin pea vihkama oma I last.
Ma tunnen temast puudust kui teda pole kodus,tunnen ,et armastan tedaväga kui ta magab, on kodunt ära..ostaksin talle pea kõik kokku kui vaid saaks aga samas temaga suhelda enam ei suuda.Ma tunnen sellist viha ,et hirm hakkab, kui ta midagigi valesti teeb või vaidleb ...
Kardan,et rikun laspe elu ära ning olen mõelnud ka kodunt lahkumisest aga olen niivõrd nõrk ja saamatu ja rumal inimene,et ei julge sedagi teha (millega ma teistele seda põhjendan? Teiste arvates on mul ideaalne elu ning see tähendaks loobumist kõigest,perekonnast,sõpradest,vanematest..)
Juba lapsena olen korduvalt ka enesetapust mõelnud aga kahjuks olen nii arg ,et ei julenud seda teha ning nüüd ka ei taha,sest ma ei taha,et lapsed mind vihkama hakkaksid ja sellest eluaegse trauma saaks. Õnnetust oodata on ka tobe...
Ma ei tea mida teha.
Tahaks saada siit ilmast ära enne kui teiste inimeste elu ära rikun.
Kõige rumalam on see,et tegelikult on kõik korras mu ümber.Mul on töö,mul on kodu,inimesed,kes armastavad mind.. no mida veel tahta..
Tean,et see on mõttetu vingumine ning 80% heaolu riikides olevaid inimesi vinguvad nii... ja tean,et vastust ma siit ka ei saa ning arstile ei lähe ja mingeid rohtusid ei võtaks ka iialgi,sest narkouimas ka elada ei taha...
Aga hea,et sain ära rääkida lõpuks...

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) kuna ma iialgi ei jõua arvatavasti tegelikkuses arsti vastuvõtule, püüan siit abi saada.
Jaanalinnu-stiilis suudame küll kiirelt joosta, aga kahjuks - vales suunas. See ei ole lahendus.
2) kas see on minu lapsepõlvest,kasvatusest või geenidest...
Kõik halb ja hea on pärilikult (esi-esivanemate poolt meile kaasa antud ja meie anname oma loomingu jällegi edasi) meile potensiaalselt antud. Kas need potentsid-võimalused realiseeruvad, see sõltub meie tegemistest või mitte-tegemistest! Seega Õnn on ikkagi meie kätes.
3) temaga suhelda enam ei suuda.
Tegu üleväsimusega. Vajalik on abikaasaga töökoormust-tegemisi jagada, vahetada. Ka vana-vanemaid tuleb seltskonda haarata. Vaheldust. Puhkust.
4) Juba lapsena olen korduvalt ka enesetapust mõelnud aga kahjuks olen nii arg
Kõik on neid teemasid mõelnud, arutlenud. Raamatu-uskudes (ristiusk, islam, JHV-e usk) on see mõte ja eriti tegu - patt ja järgneb igavikuline põrgupiin. Idamaade religioonides on mõte selline, et inimene peab arenema täiuslikkuse suunas. Mis selles elus pooleli jääb, siis tuleb jätkata järgnevas reinkarnatsioonis. Aga tegematajätmine annab halba karmat ja ainult Jobu tekitab endale seda teadlikult.
Raskused on tegelikult vajaliud meie arenguks. Ka sportlane kasutab raskusi, raskusi on vaja ka meie arenguks.
5) vastust ma siit ka ei saa ning arstile ei lähe ja mingeid rohtusid ei võtaks ka iialgi,sest narkouimas ka elada ei taha...
Vastust ei saa mitte keegi ja mitte kunagi inimene teiselt. Vastuse saab ta vaid ENDALT. Spetsialistiga vestlus annab võimaluse rutem leida ENNAST.
Inimeste õnnetustemägi ongi sellest, et nad ei tunne ennast. Õnnemäe otsa saame aga vaid end tundma õppides, end tundes.
Ja tundmine-tunnetamine on vaid esimene samm, olulisim on - selle tundmise järgi siis TEGUTSEDA. Tarkus, mida ei rakendata ei ole veel omandatud tarkus.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

mure

tere
olen 36 aastane mees ja on väga pingeline aeg praegu.
kas on võimalik, et sellest tingituna võib tõusta väike palavik ja siis kolme minuti pärast jälle palavikku pole, öösel ei maga hästi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täieliselt õige arusaam.
Mida teha?
1) Korralik puhkus, eelkõige uni. Vajadusel ka unerohtu.
2) Mõõduks kehaline aktiivsus ja seeläbi pingete tervislik maandamnie.
3) Kerged ...

Loe edasi

Väike mure

Mul on väike mure lapse pärast.Ta käib kolmandas klassis ja probleem on tal Eesti keelega lugemine ja kirjutamisega.Teise klassi lõpetas neljade -viitega.Nüüd saadetakse teda kooli poolt psühhiaatri juurde.Lapsel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaater saab Teid aidata: kas õpiraskused ala-, üle- või valesti õppimisest, valesti puhkamisest või siis sisemistest probleemidest. Kindlasti käige jutul. Lastedispanseri juures on ka psühholoogid. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: