ärevus , masendus , unisus , paanika ? 26.10.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Terve teadliku elu olen olnud hästi kergesti ehmuv ja üleliia muretsev või närveeriv. Kui millegist halvemast mõtlesin või mingi (koolis) suurem töö oli tulekul siis võttis selleks hetkeks alati kõhu õõnsaks seest ja sydamesse tuli selline imelik tunne , nagu vähemalt minul tuleb kui muretsen mingi asja pärast.

Umbes 1,5 aastat tagasi proovisin esimest korda kanepit , sellega kaasnesid 'parakad' , ehk siis selleasemel , et ennast hästi tunda , mina arvasin et kohe juhtub midagi halba, kartsin kõike mis ymber liikus ja oli . nagu olen kuulnud , juhtub seda suhteliselt paljudel . no igatahes oli nii ka järgmised 2 korda ja rohkem ei ole asja vastu isu ka tekkinud kuna midagi head se vähemalt mulle ei too , ok see selleks . umbes pool aastat tagasi aga hakkasid koolis tekkima mite mingil põhjusel täpselt samad 'olekud'. pildi lõi järsku virvendama ja imelikuks, pea hakkas surisema ja uugama , kõhtu ja sydamesse tuli täpselt samasugune hirmu/mure tunne ja oli vaja alati (näiteks klassis olles) seal välja minna , asi möödus alati paari minuti jooksul. selline asi juhtus võibolla 5-6 korda ja siis see ka kadus iseenesest . suvel oli võibolla ainult mõned korrad kui mingi tühise asja pärast väga kartma või muretsema hakkasin.

nüüd , septembri lõpus aga tuli see uuesti tagasi, mis oli kevadel . siis , kevadel mõtlesin , et se on kõigest yleväsimusest ja vähesest magamisest , seekord aga otsustasin minna psühiaatri juurde kuna se mure/hirmu tunne kestis kauem ja oli tugevam. psühiaater leidis et tegu on ärevushäirega mis on mingil põhjusel nüüd väga välja löönud , määras mulle Citaleci 10mg . iga õhtu kell 20 üks tablett , olen seda nüüd täpselt 2 nädalat võtnud , mõni üksik päev on hakanud väga hea juba olema , kuid enamasti siiski igapäev kas siis hommikul 2-3 tundi või õhtupoole paar tundi on sees pidev hirmu/mure tunne ja peast käivad läbi igasugused mõtted, põhiliselt seoses selle 'haigusega' ja sellega mis minuga äkki juhtuda võib tulevikus. näiteks , et ei suuda nende 'hoogudega' enam hakkama saada, võibolla läheb asi hullemaks , võibolla lõpetan üldse psyhiaatriahaiglas, ning sellega läheb se mure tunne veelgi suuremaks . samas mõnipäev , kui tuleb selline mõte , ei tee ma sellest yldse välja ja ei teki ka hirmu sellepärast. samuti on selle rohu võtmise ajal neid 'hoogisi' tihedamini ja rohkem tekkima hakanud , kui enne seda kui 2 nädalat niisama ilma rohuta olin . ja väga imelik on ringi vaadata, kuidagi uimane , samas see võib tingitu olla rohust.

olen lugenud suhteliselt palju selle ärevushäire kohta , ja tean et asja 'mõte' ongi selles , et inimene muretseb liigselt ning arvab tavaliselt et se 'haigus' mõjub halvalt tema yldisele psyyhilisele olekule ning võib teha teda 'lolliks' ning et inimesel endal on ka veel mingi fyysiline äda - kuid kõik need arvamused on valed , seda ytlen ma ka iseendale kui tunnen et se hoog hakkab jälle peale tulema , üldjuhul ta ka aitab .

kuid samas mõnipäev lisandub ka lihtsalt niisama tekkinud masendus , ei näe mite millegil mõtet , ei näe enda eksisteerimisel mõtet ja kõik tundub väga mõttetu . sellistel päevadel on väga raske asjaga toime tulla. aga siiski mitte võimatu.

kolmas faktor on väga suur unisus , kuigi , nyyd magan ma 7-9 tundi igapäev , magan ma ka veel koolis tundides ja peale kooli . koguaeg lihtsalt silmad tõmbavad ennast kinni ja yldse on suhteliselt vastik olla.

suvel istusin ma suht kogu aja arvuti taga ja väljas ei käinud , ehk siis ei saanud päikesevalgust. lehes just kirjutatud sygisdepressioonist , mis on tingitud sellest , et pole saadud piisavalt päikesevalgust.

ise olen siis jõudnud järeldusele , et kogu selle jama põhjustaski väike ärevushäire mis on terve elu olnud kuid ei ole seganud , see , et suvel ei saanud piisavalt päikesevalgust , vähene söömine ja väga vähene magamine (enne septembri lõppu magasin ma 2-5 tundi igapäev kuna enamus ajast olin arvuti taga) .

rohtu olen ma võtnud ka alles 2 nädalat , nii et ma tean , et selle vähese ajaga mingeid suuri muutusi loota pole mõtet , jah natukene on parem olla mõnipäev ja kui ennast väga kokku võtan aga üldiselt on ikka suhteliselt väga vastik ja masendav, juba see teadmine et sellien 'viga' on küljes tõmbab tuju alla.

oskate võibolla mulle midagi soovitada , vitamiine vms , kuna on tõsine tahtmine ja soov sellest jamast lahti saada. samuti mis tõstaks tuju? kuna ainult citalecile lootma pole mõtet jääda, suurem töö tuleb ikkagi ise ära teha.
olen 18 aastane noormees.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

ÜTLETE: Suvel ei saanud piisavalt päikesevalgust , vähene söömine ja väga vähene magamine (enne septembri lõppu magasin ma 2-5 tundi igapäev kuna enamus ajast olin arvuti taga) .
Taara tänatud! Õige jutt ja siin see asja "uba" ongi.
Päikesevalgust saab inimene ka pilvise ilmaga õues olles.
Õue, välja, sportima, jalutama. Uni enne keskööd on eriti vajalik - magama kell 10-11 õhtul. Õppimise vaheaegadel (iga tunni-poolteise järel tehke minu harjutust).
Arstirohtu võtke praegu edasi ja selles osas dirigeerib Teie raviarst.
Saatke mulle Jõulutervitus teatega, et kõik on suurepärane!
Kõik saab korda!
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?