Väsinud ja loobumas 26.10.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 26.a naisterahvas. Tunnen, nagu oleksin peaga vastu seina jooksnud ning kuhugi minna ei ole. Ei oska isegi seletada, mis minuga toimub... Kui otse öelda, siis ma ei taha enam olla MINA. Viimased 8 kuud on olnud äärmiselt pingelised ja nõudnud palju eneseohverdamist. Kevadel sain juurde töökohustuse, mille tõttu on enda jaoks jäänud väga vähe aega ning isegi kui mul see vaba aeg tekib, ei taha ma muud kui magada. Töö iseenesest on minu jaoks väga meeldiv. Kuid tihtipeale ma selle asemel, et asjaga tegeleda, lihtsalt passin ja loen lehti või tegelen saja ja ühe muu asjaga. Motivatsioon täiesti puudub. Kevadel tehti meile tööandja poolt ka tervisekontroll ning arst märkis paberile sõna "tööstress". Mulle endale tundub, et see kontroll on lihtsalt selleks, et linnuke kirja saada, kuna siiamaani ei ole kedagi huvitanud kuidas mul läheb... Võib- olla nad ei peakski. Õhkkond kontoris on väga pingeline ning ülemus suhteliselt eemalolev ning ükskõikne. Seetõttu ei ole julgenud ma minna ka selgitusi saama või aru pärima, mis edasised tegevused mind ootavad. Nüüd selgus, et struktuurimuudatuste tõttu antakse mulle veel tööd juurde.... Kas ka palka, see jäi segaseks.... Tunnen täiesti jõuetut viha kui härrad talvehommikuti kooris mulle kurdavad, kuidas jää neile autodele sajab ja kui jube libe neil on (ametiautod kõigil). Samal ajal kui mina pean tulema tööle jalgsi ning üsna läbimatu piirkonna kaudu, kus alati on paks koristamata lumi jms. Kohale jõudes olen üleni märg ja külmunud (kontor asub linna ääres, kuhu mugav on tulla vaid autoga)...

Ma tunnen ennast täiesti mõttetu ja ebavajalikuna. Kardan inimestega suhelda, vihkan kuidas ma välja näen ( on ka päevi kus peeglist vaatab vastu igas mõttes ilus inimene) ei julge uusi tutvusi soetada. Olen hakanud metsikult sööma, kui päeval suudan rahulikult olla siis õhtul koju jõudes on üsna tavaline 2 õhtusöögi korda, tihti ka kolm. Mõne nädalaga olen suutnud suurema osa oma pükstest väikeseks süüa ja sellest tulenevalt hoian taas eemale ja omaette, kuna pole piisavalt finantse, et pidevalt garderoobi välja vahetada.

Ei näe enam milleski rõõmu ja kui hetkeks tunnengi heameelt mingi asja üle, siis üsna pea hakkan selleski viga otsima. Umbes, et liiga hea, et tõsi ollaL. Suvel läksin lahku ka oma elukaaslasest, kelle käitumine tõi minus välja agressiivsuse ja sealt alates on "karikasse" tilkunud minu väikesi üleelamisi, millest kokkuvõttes saab tohuvabohu kuna keegi ei saa aru, mis mul nutt kurku tuleb ainult sellepärast, et ma võtit rõngasse piisavalt kiiresti ei saa. Ja siis kutsutakse mind ülitundlikuks ja eriliseks pirisejaks (64.a. töökaaslane, tema lemmiktegevus rõhutada, kuidas tema ja ta kaks perekonda on rikkad ja mina üksikuna mõttetu vaene tegelane). Ma tahaks suuta ignoreerida kõike seda, aga ei jõua enam. Olen väsinud ja ainus soov on kuskile kaugele peitu pugeda ja jätta kõik.

Ma tahaks olla jälle see armas ja alati särav ja naeratav naisterahvas, kes suutis teisi kuulata ja alati abiks olla ja kes oli oma tegude ja olekuga kõigile eeskujuks olla.
Minust on saanud vinguv ja nuttev õelus. Ja ma vihkan ennast sellisena.

Ja ma ei tea kuidas ennast aidata. Või kellel lasta end aidata. Ma kardan, et kui lähen konsultatsioonile, siis olen vait kui sukk ja ei räägi mitte kui midagi. Ja samas on mul probleemid igal sammul...

Vabandust, et see jutt nii pikk on... ehk tahtsin lihtsalt kuhugi välja elada....

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tore, et "auru" välja lasete - ka see aitab, pihtimine aitab. Pihtimine aitab endas selgusele saamist, kapitaliühiskonna "hundiseaduste" olemusest arusaamist. Hundid ju selleks ongi, et lambaid murda!
Soovitused:
1. Ülemustega arutleda töökoormuse ja palga vahekorda. Kui sealt mõistmist ei tule ja olud võimaldavad, siis töökohta vahetada.
2. Ülemuste nõudmisi mitte südamesse võtta, mitte Nende tööasjade pärast närveerida. Võtke asja mänguliselt, mäng on selline.
3. Töömõtteid ja töid koju kaasa ei võta, õhtul õigel ajal magama. Uni (puhkus) taastab energia ja rõõmu.
4. Rahustavad teed ja jalutuskäigud õhtupoolikul.
5. Olge juba täna ÕNNELIK. Maailmas on piisavalt õnne - jätkub igaks päevaks veidi ja kõigile.
OLGE!
Hingerahu soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Sylambra

Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

vaimne tervis

Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Dulseivia 30 ja alkohol

Tere, mind ravitakse dulseivia 30 mg-ga ja kuna jaanid lähenevad siis siit ka küsimus et kas võib ka alkoholi tarbida ?Ravi on kestnud rohkem kui aasta ja tulemus suht hea .Mainin ka ära et alkoholi tarbin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravikuuri ajal alko - ei. Esined kõrvalnähud, isikupärased.
Kehaline aktiivsus Jälgi dieeti.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Emotsionaalne madalseis

Tekkinud on masenduse hood, kus ma ei suuda nutmist ja pisarate voolamist kontrollida. Vesi tuleb silma lihtsaimast mõttest (valdavalt enesehaletsus) ja erinevaid õpitud võtteid kasutades ma ei suuda nutmist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon on mitmekihiline, nagu enamus psüühikahäired. Hingevalu, depressiivne hinge-elu. Kaasbevad psüühikahäired - avanevad vanad meelehaigused, annavad endast märku somaatilised kaebused, sotsiaalse ...

Loe edasi

armukadedus

tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .

Head harjutamist, ...

Loe edasi

diagnoos

tahan mulle pantud diagnoosist vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga. Kui praegune Depoo-süst ei sobi, siis vahetage ravimit .

Tervislikud eluviisid - annavad hingerahu.

Rõõmsameelselt harjutused.

Jüsi O.-M. ...

Loe edasi

Zopikloonist vôôrutamine

Tere!
Mul on mure zopikloonist vôôrutamisega. Olen kasutanud zopiklooni 7,5mg juba üle poole aasta ja tahaksin sellest vabaneda. Olen vältinud selle vôtmist juba 4 ôhtut ja kahjuks kôik need ööd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Uiniutid tekitavad sõltumist. Seega - uued ravimid ja harjutused töö- ja puhke reguleermiseks. Retsepti (neuroleptikumi rühmast) kirjutab perearst.
Kehalised harjutused, relax harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Kuhu täpsemalt peaksin pöörduma?

Tere!
Nimelt paar nädalat tagasi, toimus mu elus suur muudatus.
ja sellest alates tunnen kuis muudkui kukun. NÖ "Vati sees",autopiloodil aga ei ole kindel kas õigesti vms.
Unega on ka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perearst, vererõhu näitajad. Ärevuse näitajad, Vajadused neuroloogi konsultatsioon.
Kehalised ja psüühilised relaksharjutused, kehaline aktiivsus. Autosõit - otsustage koos perearstiga.

Loe edasi

Depresioon Ja Väga kõrge ärevushäire

Tere,
Probleem on selline,et 12 aprill juhtus minul närvivapustus.Ning peale seda ei saanud magada kirjutati siis somnols 7,5 mg ning kventiax 2 tk üks tk oli 25 mg.
Ma magasin vahest 4 tundi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon ja ärevushäire käivad käsikäes.
Depressioon võib olla kas omaette haigusena või mõne muu häire kaasuvhäire.
Ravimei olete pidevalt juurde saanud, harjutusi raviskeemile lisanud ...

Loe edasi

Läbipõlemisest

Tere, põlesin tööalaselt läbi 2019.a. Tööl ja doktorantuuris välismaal, umbes ühe kuuga tuli peale raske kliiniline depression, paanikahäire ja täielik unetus. Viibisin haiglas 28 p ja sain peale trasodooni ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi maandamine, põhimeeleolu normaliseerimne, tervislik õõpäeva elurüt.
Vt varasemad stressi maanamised, kered kehalised harjutused.

Jüri O.-M.-Ennet

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: