Paanikahood, ärevus ja stress 09.10.18 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Vaevlan paanikahoogude, ärevuse, stressi, keskendumishäire ja kes teab veel mille käes. Aasta aega tagasi sattusin haiglasse seoses sellega, et mu süda peksis kiiresti ja tugevalt kui tulin peale festivali koju. Kuu aega enne seda oli sarnane tunne ükskord veel juhtunud aga see läks üle. Arvasin mõlemal korral, et saan infarkti või siis süda jääb seisma kuna mõlemal ööl tarvitasin narkootikume (ecstasy, amfetamiin). Haiglas öeldi, et olen lihtsalt kõvasti pidutsenud ja midagi hullu pole, lihtsalt pean rahulikult võtma ja elu plaani järgi elama nagu normaalne oleks ja kuna ei uuritud narkootikumide kohta ja ma ise ka ei rääkinud siis keegi midagi ei kahtlustanud. Kuna mulle mingeid uuringuid peale EKG ei tehtud siis jäin endale kindlaks, et mul ikka on midagi südamega viga ( olen ka super ülemõtleja tervise suhtes). Peale seda põhimõtteliselt aasta aega järjest on mu süda tuksunud nii tugevalt ja ebamugavalt et ei saa rahulikult ollagi. Vahepeal see kadus ja siis ma ei pööranud tähelepanu sellele enam kui probleemile. Kuna ma lõpetasin täpselt aasta aega tagasi kanepi tarbimise (tarbisin umbes 1,5 aastat) ja kõik muud asjad ära ning alates sellest perioodist longi mu elu peapeale pööratud olnud. Asi sai uue pöörde kui 2 nädalat tagasi tuli siis veel endale teadmatu paanikahoog ja süda läks täiesti rütmist välja. Selle tõttu tehti ka lõpuks uuringud ja tuli välja et südamega midagi viga ei ole ja kõik on peas kinni.
Asi kordus vahepeal kui olin kinos ja see tekkis ja läks jälle sama hulluks. Ja siis toimus see kestvalt kaks päeva kuni läksime emosse sest ei saanud enam normaalselt olla. Emos arst kirjutas xanaxit kuni psühhiaatri vastuvõtuni aga seda ma ei võtnud sest olen nii vastu nendele ja kuidagi arsti rahulik nõuanne rahustas mu maha. Ja nüüd saingi aru et kõik see südamepekslemine ongi ärevusest, hirmudest ja paanikahoogudest tingitud ja et see on mul kestnud juba nii kaua kooskõlas hullu stressiga. Asi on nüüd läinud aina hullemaks. Kuna mul on terve elu olnud keskendumishäire aga sellega midagi ettevõtnud ei ole siis see läheb ka minu arust aina hullemaks. Juba väiksena ei saanud koolipingis kaua paigal istutud. Nüüd ei saa lihtsalt õppida ja uute plaanide tegemine valmistab jubedalt raskusi. Kui pimedaks läheb siis olen ka paranoiline, arvan et keegi vaatab jne. Aga see koguaeg ei ole. See tulebki nagu tõusud ja mõõnad. Väiksena nägin luupainajaid ja ei julgenud kunagi magada ja arvasin et keegi tahab alati mind kätte saada siis tänu sellele on vist nüüd kujunenud välja ka uinumisprobleem ja mingitsorti paranoia. Otseselt luupainajaid hetkel ei näe aga lihtsalt enne magamajäämist on raske ja vahepeal uinun näiteks paar tundi. Kuna terve lapsepõlve on olnud emaga suured tülid ja mõlemad oleme endast väga väga välja läinud ja siis jälle leppinud- jällegi nagu tõusud ja mõõnad. Kuna hakkasin alles nüüd mineviku peale mõtlema siis on kindlasti veel nii palju lisafaktoreid mis võivad praegust seisundit põhjustada. On ka palju sundtegevusi, näiteks vaatan aknast välja enne magamaminekut ja katsun ust mitu korda, olen ka koguaeg stressanud ja näppinud oma juuksepiiri seoses juusteväljalangemisega teatud kohast ja sellega kaasneb juuksejuure valu. Aeg ajalt mul kõik ununeb ja elu on jälle hea ning siis ma ei tegele sellega, kuid mõtlen kõigest üle ja stressan koguaeg ja igapäev seda endale teadvustamata( nt kas mul on ajuga midagi viga).

Küsimus ongi, et mida teha?

Aitäh!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Alustuseks teooriat e enda üldist häälestust.
Kui inimesel on kaebusi, siis peab ta rõõmu tundma, et organism on olulise signaali andnud, signaali – midagi on vaja muuta enda hingeelus, meelteilmas e psüühikas, somaatilises e kehalises tegevuses või siis sotsiaalses elukorralduses.
Loomulikult on vaja siis muuta ka vaimusfääri e eluviisi ja väärtushinnanguid.
Kui valgusfooris on punane, siis me ju ka peaksime rõõmsad olema, et vajaliku teate saime, et samal viisil edasi ei kihuta.
Seega: rõõm infost, leida lahendused (ise või spetsialisti abiga) ja tegutseda. Seda kõike – Rõõmuga.

Terveks ei tee ei psühhiaater ega psühholoog - nemad annavad juhiseid, psühhiaater ka arstirohtu - terveks teeb ennast harjutustega ikka igaüks ise.
Nagu sportlane - treener annab juhiseid, harjutusi peab sportlane ikka ise tegema.
Rõõmsameelset harjutamist!

Alustuseks - uni korda, õige töö ja puhkerežiim ning siis pingetest vabanemise harjutused.
Vajame tervislikku puhkust: öist rahulikku und, nädalalõpu vabu päevi ning töö-/õpiaasta puhkust, et siis üksmeelel tegutsedes Indiviid, Rahvas ja Riik areneksid
Oluline on une-eelne rituaal – lastele muinasjutud, usklikule unepalve, biblioteraapiline võte jne. Mina olen aastakümneid kasutanud ja ka abivajajatele soovitanud nn Enneti palve esimest osa.
Esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähtede poole, Taara poole (Taara on hindi keeles Taevatäht, seega pikk-pikk sirutus).
Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse, naeratus näole.
Siis Lõdvestus. Rahulikult painutus ette alla, kael-õlad pingevabad (“Pea ripub pingevabalt nagu Tootsi Maakera nööri otsas”), lõdvestub ka vöö piirkond.
Lõdvestub kogu keha! Rahuneb psüühika, rahunevad mõtted.
Tagasi lähteasendisse (püsti asendisse): “rullin end püsti, sirutan end”.
Harjutuse eesmärk: keha ja mõttemaailma pingetest vabanemine, lõdvestumine ja hingeelu rahustamine.
Palveharjutust teen rahulikult, rõõmsameelselt. Alustan 3-5 korrast.
Leian endale ise sobiva korduste arvu.
Sobilik enne und ja mitmed korrad ka päeval, et pingeist vabaneda, aju verevarustust parnadada, aju töövõimet parandada, rahuneda, rõõmsameelne olla.

Apteegi vabamüügis on Melatoniin - hea und soodustav vahend. Võtta enne und.
Iga tera tervise varasalve on kauks.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Diazepam-i tilgad lendamise ajal

Tere!

Olen elanud pikalt arevushäirete küüsis ning pika teraapiateekonna tulemusel olen saanud sellest igapäevases elus võitu. See nö viimane komistuskivi on lendamine, kus ma ikka ja jälle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diazepaam on nn kiirabiravim, tilgad võtta võimalusel ennetavalt - enne ärevust.

Kindlasti kehalised harjutsed, Enneti Palve (vt otsinguga). Head harjutamist.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Trareti tarvitamisest loobumine

Tere!
Olen võtnud Traretti 50mg (1/3 tab) igal õhtul uinumiseks 8 kuud, nüüd soovin lõpetada.
Kuidas võiksin sujuvalt kasutamise lõpetama?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Traretti - antidepressant. Raviarsti-psühhiaatriga koostöös saate AD annust vähendada, vajadusel mõne ravimiga asendada.
Soovitan kehalise aktiivsuse harjutusi, tehke Enneti palve harjutust (vt ...

Loe edasi

estsitalopraam 10 mg

Tere. Alustasin juuni keskel estsitalopraam 10 mg võtmist ärevushäire puhul mis tekkisid näiteks toidupoodides/kohvikutes. Soov oleks rasedust planeerima hakata mõne kuu pärast. Kui ohutu oleks selle ravimi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovid tühtajaliselt paika panna, Tabletidsujuvalt ära jätta.
Kehalised harjutused püevakorda.Töö/olme uuele lainele häälestada. Koostõõ perearsti ja naistearstiga.
HEAD HARJUTAMIST.
Jüri ...

Loe edasi

Unehäired

Tere! Mul on probleeme unega, nimelt on mul raske uinuda, isegi kui võtan melatoniini. Öösel näen mitut unenägu ning enamus ajast mäletan neid ka hommikul. Samuti on mul hommikul raske ärgata, ei puhka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Palderjan on hea, minu palveharjutus on hea - treenib väikevaagna lihaseid. (sirutus-ringutus, ette-alla painutus. Ja tagasi lähteasendise). Pea üleval ja ees-all parandab aju ainevahetust. Seega - harjutused. ...

Loe edasi

,loen teie vastused ja tekikab kohe küsime?Vütame paljenrdaijat ,suhkrutett ja kõik on korras,.ON palju ravimeid mis lihtsal ei suuda ärevus,uinumist ja palju teisi meis rahuldada.Kirjutatke mai ei teamis roht mis teeb asja vaid hullemaks

soovitab jama

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Õiges koostöös psühhiaatamist, riga, ravim õiges annuses on aegajalt vajalikud.
Kas need on aidanud?
Bromazepaam 6mg,Annus suur, vajab alandamist. Xanax 0.5 aegajalt arsti juures annust korrigeerides. ...

Loe edasi

Sylambra

Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

vaimne tervis

Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Dulseivia 30 ja alkohol

Tere, mind ravitakse dulseivia 30 mg-ga ja kuna jaanid lähenevad siis siit ka küsimus et kas võib ka alkoholi tarbida ?Ravi on kestnud rohkem kui aasta ja tulemus suht hea .Mainin ka ära et alkoholi tarbin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravikuuri ajal alko - ei. Esined kõrvalnähud, isikupärased.
Kehaline aktiivsus Jälgi dieeti.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Emotsionaalne madalseis

Tekkinud on masenduse hood, kus ma ei suuda nutmist ja pisarate voolamist kontrollida. Vesi tuleb silma lihtsaimast mõttest (valdavalt enesehaletsus) ja erinevaid õpitud võtteid kasutades ma ei suuda nutmist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon on mitmekihiline, nagu enamus psüühikahäired. Hingevalu, depressiivne hinge-elu. Kaasbevad psüühikahäired - avanevad vanad meelehaigused, annavad endast märku somaatilised kaebused, sotsiaalse ...

Loe edasi

armukadedus

tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .

Head harjutamist, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: