Kas mul on probleem? 27.08.13 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tervist!
Sissejuhatuseks:
Psühhotroopsete narkootikumide tarbimise kasulikkus ja kahjulikkus on kaheldav. Sellegipoolest, olen sellega mitmetel kordadel kokku puutunud (tarbijana). Psühhotroopsete narkootikumidega võib pääseda nii “taevasse” kui ka “põrgusse” – mõni kasutuskord on puhastav ja inspireeriv, kuid võib juhtuda, et nö “trip’i” käigus tekib paanika ja ärevustunne, millest on võimatu enne aine lahustumist lahti saada. See on üpriski tavaline juhtum, mille elab suure tõenäosusega läbi pea iga psühhotroopsete narkootikumidega kokku puutuv inimene. Sama juhtus ka minuga – äkitselt tundsin, et midagi on väga valesti, süda hakkas kloppima ning ma läksin paanikasse, tundsin, et iga hetk kukun kokku ning suren. Võitlesin sarnase tundega mitmeid tunde, kuni aine üle läks. Juhtum leidis aset max 2 kuud tagasi.
Umbes 2 nädalat peale juhtumit, tundsin sama tunnet ka autoroolis maanteel sõites – äkitselt tekkis tugev paanikahoog, tundsin, et kohe kaotan teadvuse, arvasin, et tegemist on tugeva tervisliku probleemiga. Väljusin autost, jalutasin värskes õhus ringi ning kõik laabus ja läks paremaks. Sain aru, et tegemist on minu mõistusega, mitte füüsilise probleemiga. Sõitsin edasi ja võitlesin terve tee paanikahoo tagasi tulemisega (mitmel korral juhtus napilt). Õhtul koju jõudes oli kõik justkui korras. Järgmisel päeval pidin autoga pea 1000 kilomeetrit sõitma, esimesed 400 või 500 möödusid muretult, seejärel hakkas mind taaskord kimbutama paanikahoog, mis tahtis pidevalt peale tulla. Tunne sarnane nagu narkotripi ajal ründav paanikahoog ja ärevustunne. Varem ei ole sellist asja tundnud.
Sain sõidu sõidetud, peale hommikust mediteerimist (ei mediteeri regulaarselt) tundsin ennast väga hästi, jätkasin sõiduga. Kuna läksime puhkama, oli meeleolu hea. Kuni esimese õlleni. Siis läks maailm minu jaoks kuidagi vastikuks ja ohtlikuks, tundsin end ebakindlalt ning vastikult. Kuni väikse uinakuni. Arvasin, et mu aju ei talu enam ühtegi mõjutajat – alkohol, narko jne. Eksperimenteerisin terve reisi ajal, kuigi kordagi ei julgenud palju juua. Kogu 10päevase reisi vältel võitlesin aeg-ajalt sellesama tundega. Eestisse tagasi jõudes see pigem haihtus, kuid oli mul alati meeles.
Siiani tunnen end autoga pikka maad sõites ärevalt, olen tundud ka paanikahoogu lähenemas, kuid tean, et see on minu mõistuses ning olen seda suutnud tagasi hoida. Kuni tänaseni.
Töötan tavaliselt 10-16 tundi päevas, tihti ka nädalavahetustel. Täna koosolekuruumis olles (hapnikuvaene keskkond) tundsin suurt ärevust ja hirmu, et seesama “hoog” tuleb peale. Nii juhtuski. Ühel hetkel hüppasin püsti ja väljusin kiiresti koosolekusaalist. Läksin õue, hingasin värsket õhku, kõik läks paremaks. Ostsin magusat, et veresuhkrut tõsta. Tagasi koosolekule minna ei suutnud. Tulin koju, magasin veidi, nüüd tunnen end paremini.
Pea igapäevaselt tunnen segadustunnet – midagi, mida ma ei saa kontrollida. Vahel tunnen ka ebareaalsustunnet. Kõige rohkem valdab mind hirm selle ees, et olen kuidagi vaimselt ebastabiilne või et mul on arenemas mingisugune vaimne haigus. Usun, et tekitan ärevustunde ja paanikahoo ise sellele mõeldes. Ma kardan, et mul midagi viga. Siiani olen end pidanud väga tugeva vaimse tervisega nooreks meheks. Olen küll väga emotsionaalne, kuid kontrollin end piisavalt hästi. Mul on nagu taustaprotsessina käigus väikene mantra, mis iseendale kordab, et midagi on viga. Hommikul on kõik väga hästi, aga päeva jooksul hakkan tihti mõtlema, et ehk on mul miskit viga ning hakkan seda endale ette kujutama. Tihti aitab enda “rööpasse saamiseks” väikene uinak.
Võib-olla on tegemist mingisuguse vaimse läbipõlemisega? Ma töötan väga palju, ärkan vabatahtlikult iga päev kell 6 ning töötan nii kaua, kui jõuan. Mulle meeldib minu töö, mul on neid tegelikut mitu. Üheksast viieni tööd ei tee, selles suhtes on mul vabad käed.
Olen (ka hiljuti) tihti tarbinud ka marihuaanat, kuid usun, et selles ei tohiks asi olla. Igatahes, eksperimendi mõttes lõpetan tänasest igasuguste meelemürkide tarbimise kuuks või paariks, et näha kas midagi sellest muutub.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Kirjeldus olukorra tekkest on tunnetest - suurepärane. Psühho-aktiivsed ained viisid organismi looduslikust tasakaalust välja (narko-vintis olemine on normaalset funtsioneerimise vinti-keermestikku vigastanud) ja nüüd on vaja seda tasakaalu taastada.
Ärevushäire korral annabki nö kõige nõrgem koht endast tunda - annab tunda selleks, et inimene midagi ette võtaks, oma eluviisi MUUDAKS!
Edasised toimetused (3E-d, harjutused jt printsiibid praktikasse) taastavad normaalse olukorra. Sellele järgnevalt tuleb juba organismi (keha ja psüühika) tugevdamine.
Ja veel. Sama laksu-reha otsa ei maksa enam astuda.
Sinusuguse noorusega inimesed peavad endale töövõimeliseks sihiks 110 aastat seadma, "laksutades" jääb see vaid õhkõrnaks unistamiseks ja unistamise aega ei pruugi ka kauaks olla.
Head muutumist soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Diazepam-i tilgad lendamise ajal
Tere!
Olen elanud pikalt arevushäirete küüsis ning pika teraapiateekonna tulemusel olen saanud sellest igapäevases elus võitu. See nö viimane komistuskivi on lendamine, kus ma ikka ja jälle ...

Vastas dr Jüri Ennet
Diazepaam on nn kiirabiravim, tilgad võtta võimalusel ennetavalt - enne ärevust.
Kindlasti kehalised harjutsed, Enneti Palve (vt otsinguga). Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Trareti tarvitamisest loobumine
Tere!
Olen võtnud Traretti 50mg (1/3 tab) igal õhtul uinumiseks 8 kuud, nüüd soovin lõpetada.
Kuidas võiksin sujuvalt kasutamise lõpetama?

Vastas dr Jüri Ennet
Traretti - antidepressant. Raviarsti-psühhiaatriga koostöös saate AD annust vähendada, vajadusel mõne ravimiga asendada.
Soovitan kehalise aktiivsuse harjutusi, tehke Enneti palve harjutust (vt ...
estsitalopraam 10 mg
Tere. Alustasin juuni keskel estsitalopraam 10 mg võtmist ärevushäire puhul mis tekkisid näiteks toidupoodides/kohvikutes. Soov oleks rasedust planeerima hakata mõne kuu pärast. Kui ohutu oleks selle ravimi ...

Vastas dr Jüri Ennet
Soovid tühtajaliselt paika panna, Tabletidsujuvalt ära jätta.
Kehalised harjutused püevakorda.Töö/olme uuele lainele häälestada. Koostõõ perearsti ja naistearstiga.
HEAD HARJUTAMIST.
Jüri ...
Unehäired
Tere! Mul on probleeme unega, nimelt on mul raske uinuda, isegi kui võtan melatoniini. Öösel näen mitut unenägu ning enamus ajast mäletan neid ka hommikul. Samuti on mul hommikul raske ärgata, ei puhka ...

Vastas dr Jüri Ennet
Palderjan on hea, minu palveharjutus on hea - treenib väikevaagna lihaseid. (sirutus-ringutus, ette-alla painutus. Ja tagasi lähteasendise). Pea üleval ja ees-all parandab aju ainevahetust. Seega - harjutused. ...
Loe edasi,loen teie vastused ja tekikab kohe küsime?Vütame paljenrdaijat ,suhkrutett ja kõik on korras,.ON palju ravimeid mis lihtsal ei suuda ärevus,uinumist ja palju teisi meis rahuldada.Kirjutatke mai ei teamis roht mis teeb asja vaid hullemaks
soovitab jama

Vastas dr Jüri Ennet
Õiges koostöös psühhiaatamist, riga, ravim õiges annuses on aegajalt vajalikud.
Kas need on aidanud?
Bromazepaam 6mg,Annus suur, vajab alandamist. Xanax 0.5 aegajalt arsti juures annust korrigeerides. ...
Sylambra
Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet
vaimne tervis
Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Dulseivia 30 ja alkohol
Tere, mind ravitakse dulseivia 30 mg-ga ja kuna jaanid lähenevad siis siit ka küsimus et kas võib ka alkoholi tarbida ?Ravi on kestnud rohkem kui aasta ja tulemus suht hea .Mainin ka ära et alkoholi tarbin ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravikuuri ajal alko - ei. Esined kõrvalnähud, isikupärased.
Kehaline aktiivsus Jälgi dieeti.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Emotsionaalne madalseis
Tekkinud on masenduse hood, kus ma ei suuda nutmist ja pisarate voolamist kontrollida. Vesi tuleb silma lihtsaimast mõttest (valdavalt enesehaletsus) ja erinevaid õpitud võtteid kasutades ma ei suuda nutmist ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon on mitmekihiline, nagu enamus psüühikahäired. Hingevalu, depressiivne hinge-elu. Kaasbevad psüühikahäired - avanevad vanad meelehaigused, annavad endast märku somaatilised kaebused, sotsiaalse ...
Loe edasiarmukadedus
tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Vastas dr Jüri Ennet
Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .
Head harjutamist, ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




