Ebastabiilne käitumine 25.03.10 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Ei oskagi kuidagi täpselt kuskilt alustada...nimelt mu ema on tähelepanu pööranud mu väga muutlikule tujule ja ebastabiilsele käitumisele. Viimasel ajal on see väga süvenenud, nagu ma ei suudaks oma emotsioone kontrolli all hoida - enamiku ajast olen ma väga apaatne, hajevil, nagu ei saaks aru, kus ma olen. Ma võtan vale päeva asjad kooli kaasa ja hinded on kõvasti langenud (matemaatika viielt kahele). Mu motivatsioon ja tahtejõud on täiesti null ja kohusetunne, mis oli mul kunagi väga suur, on täielikult kadunud. Kõigest on ükskõik, tahaks päevad läbi magada ja mitte midagi teha. Ka päevavalgus ei meeldi mulle enam, see on kuidagi kahe aasta jooksul süvenenud. Toas on kogu aeg tumedad kardinad ees. Samuti on mu sõprusringkond peaaegu olematuks muutunud, mis kunagi oli tänu mu suhtlusaltile iseloomule üsna suur. Kuidagi alateadlikult ma vaikselt eemaldusin kõigist oma lähedastest (va oma poiss-sõbrast), kuna mu tujud olid ebastabiilsed, mõtted hajevil, ma võisin täiesti ebasobilikke asju järsult öelda ja absoluutselt seosetut teksti rääkida, kuna mõtted mu peas on korrast ära, siis arvatavasti ei tule ka suust midagi loogilist välja. Lisaks on mul kolme aasta jooksul (kui ma õigesti mäletan) tugevad söömishäired, mis algasid lihtsalt tervisliku toidu söömisega, mis viis väga valitud toidu söömiseni (jogurtid ja kohupiim), kuni omal käel paastumiseni ja anoreksiani, mis tänase päevaga on muutunud buliimiaks (nädal aega ei söö, kolm päeva järjest õgin + kõhulahtistid) Ma ei suuda ennast isegi peeglist vaadata, ma teen seda väga harva. Mul tekib teatud põlastus enda vastu. Ja mitte et see kõik oleks...kõige suurema probleemi jätsin viimaseks, kuna seda on kõige raskem kirjutada. Ma pole seda võib-olla iseendalegi õieti tunnistanud, kuid aastatega olen hakanud pimedust kartma öösiti (väga vastuoluline mu valgusepelgusele, tean), kuid ainult öösiti muutub pimedus mulle õõvastavaks, ma muutun klaustrofoobiliseks, paranoiliseks. Ma üritan valgusega uinuda, kuid mu peas on madalad hääled, kellega ma vaidlema lähen ja lõpuks ma karjun nende häälte peale. Ma oleksin justkui poolunes, kuid täiesti ärkvel, ma kontrollin oma keha, kuid mitte mõtteid ning alati, kui need hääled mu peast kaovad mingiks hetkeks, ei mäleta ma, mida need rääkisid. Mu uni ei ole kunagi sügav ja ma ärkan tihti külma higiga. Mõnikord kuulen öösiti, kuidas näiteks suures toas asjad kukuvad ning tihti olen oma käest kinni haaranud ning vasak käelaba on palju väiksem. Ma satun paanikasse ja üritan endale öelda, et see on uni, kuigi see seda ei ole. Ma ei suuda ka kunagi uks kinni magada. Ma muutun paranoiliseks ja usun, et keegi jälgib mind mu toas. Öösiti üles ärgates tunnen, kuidas keegi jälgib mind ja istub mu tooli peal. Mu paranoilised mõtted löövad esile ka vanematega suheldes. Mul on justkui mingi koguaegne viha ja trots nende vastu. Kui ma nendega koos ei ole, siis ma mõtlen, et nad on väga toredad ja head vanemad, kuid kui ma neid näen, siis midagi muutub - ma muutun nähvavaks, vastikuks, usun, et nad tahavad mulle midagi halba ja üritan neid eemale peletada...
See asi on juba väga üle käte läinud ning panin ka psühholoogi juurde aja kinni, mis on alles kahjuks kuu aja pärast. Ma kardan, et ma ei jaksa nii kaua sellisena enam elada...muidugi on mul pidevalt tunne, et ma ei soovi eksisteerida ja muud tumedad mõtted, kuid enesetapu mõtteid mul olnud ei ole (liiga isekas oleks nii teha)
Võib-olla vajaks mainimist ka minu kunagine narkootiliste ainete tarbimine. Alustasin kanepi tarbimisega, kui olin 14. Suviti tegin umbes seitsmest päevast neljal-viiel, kooliajal reedeti. Sel sügisel, kui mul hakkas kanepi tarvitamisest väga halb, ma muutusin veel paranoilisemaks ja kontrollimatuks, otsustasin, et nüüd on lõpp.
Tuli väga pikk ning kohati segane kiri, kuid loodan, et saate mind kuidagigi aidata. Mis võiks olla minu probleem? Kuhu suunas ennast ravile viia? Kas psühholoog või psühhiaater?
Kõike head!
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Mine kohe koos emaga (võib ka üksi) psühhiaatri jutule ja saad abi.
Probleeme on mitmeid ja neid kirja teel leevendada-kõrvaldada kaunis keerukas. Vajad veidi ka arstirohtu abiks.
Probleemid on kõrvaldatavad!
Psühhiaatri jutule!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Diazepam-i tilgad lendamise ajal
Tere!
Olen elanud pikalt arevushäirete küüsis ning pika teraapiateekonna tulemusel olen saanud sellest igapäevases elus võitu. See nö viimane komistuskivi on lendamine, kus ma ikka ja jälle ...

Vastas dr Jüri Ennet
Diazepaam on nn kiirabiravim, tilgad võtta võimalusel ennetavalt - enne ärevust.
Kindlasti kehalised harjutsed, Enneti Palve (vt otsinguga). Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Trareti tarvitamisest loobumine
Tere!
Olen võtnud Traretti 50mg (1/3 tab) igal õhtul uinumiseks 8 kuud, nüüd soovin lõpetada.
Kuidas võiksin sujuvalt kasutamise lõpetama?

Vastas dr Jüri Ennet
Traretti - antidepressant. Raviarsti-psühhiaatriga koostöös saate AD annust vähendada, vajadusel mõne ravimiga asendada.
Soovitan kehalise aktiivsuse harjutusi, tehke Enneti palve harjutust (vt ...
estsitalopraam 10 mg
Tere. Alustasin juuni keskel estsitalopraam 10 mg võtmist ärevushäire puhul mis tekkisid näiteks toidupoodides/kohvikutes. Soov oleks rasedust planeerima hakata mõne kuu pärast. Kui ohutu oleks selle ravimi ...

Vastas dr Jüri Ennet
Soovid tühtajaliselt paika panna, Tabletidsujuvalt ära jätta.
Kehalised harjutused püevakorda.Töö/olme uuele lainele häälestada. Koostõõ perearsti ja naistearstiga.
HEAD HARJUTAMIST.
Jüri ...
Unehäired
Tere! Mul on probleeme unega, nimelt on mul raske uinuda, isegi kui võtan melatoniini. Öösel näen mitut unenägu ning enamus ajast mäletan neid ka hommikul. Samuti on mul hommikul raske ärgata, ei puhka ...

Vastas dr Jüri Ennet
Palderjan on hea, minu palveharjutus on hea - treenib väikevaagna lihaseid. (sirutus-ringutus, ette-alla painutus. Ja tagasi lähteasendise). Pea üleval ja ees-all parandab aju ainevahetust. Seega - harjutused. ...
Loe edasi,loen teie vastused ja tekikab kohe küsime?Vütame paljenrdaijat ,suhkrutett ja kõik on korras,.ON palju ravimeid mis lihtsal ei suuda ärevus,uinumist ja palju teisi meis rahuldada.Kirjutatke mai ei teamis roht mis teeb asja vaid hullemaks
soovitab jama

Vastas dr Jüri Ennet
Õiges koostöös psühhiaatamist, riga, ravim õiges annuses on aegajalt vajalikud.
Kas need on aidanud?
Bromazepaam 6mg,Annus suur, vajab alandamist. Xanax 0.5 aegajalt arsti juures annust korrigeerides. ...
Sylambra
Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet
vaimne tervis
Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Dulseivia 30 ja alkohol
Tere, mind ravitakse dulseivia 30 mg-ga ja kuna jaanid lähenevad siis siit ka küsimus et kas võib ka alkoholi tarbida ?Ravi on kestnud rohkem kui aasta ja tulemus suht hea .Mainin ka ära et alkoholi tarbin ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravikuuri ajal alko - ei. Esined kõrvalnähud, isikupärased.
Kehaline aktiivsus Jälgi dieeti.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Emotsionaalne madalseis
Tekkinud on masenduse hood, kus ma ei suuda nutmist ja pisarate voolamist kontrollida. Vesi tuleb silma lihtsaimast mõttest (valdavalt enesehaletsus) ja erinevaid õpitud võtteid kasutades ma ei suuda nutmist ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon on mitmekihiline, nagu enamus psüühikahäired. Hingevalu, depressiivne hinge-elu. Kaasbevad psüühikahäired - avanevad vanad meelehaigused, annavad endast märku somaatilised kaebused, sotsiaalse ...
Loe edasiarmukadedus
tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Vastas dr Jüri Ennet
Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .
Head harjutamist, ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




