Halvenev nägemine ja viimasel ajal tekkinud tuimus kätes-jalgades. 26.07.26 / Perearst
Külastaja küsib:
Silmaarst pole leidnud midagi. Kollatähn, kae, silmanärvid, võrkkest, kõik on korras.
Sümptomid: silmades vari, kardin, nagu vaataks läbi määrdunud klaasi.
TAUSTAKS
Algul läks vana diivan katki, lohku, puus vajus sisse. Siis nagu hakkas pihta, et vasakus silmas (magan enamasti paremal küljel) tekkis mingi väike vari.
Neli aastat vedrumadratsil, siis kõik korras. Siis läks see aeglaselt katki, uus lohk. Põlve ja puusa lõi valu, lõpuks pidi kõik välja viskama. Selle aja jooksul vist süvenes vari silmas.
Uus diivan, kahjuks liiga kõva, pidin hankima sinna peale uue madratsi. Vetruv, liiga pehme. Uus madrats umbes 2025 alguses.
Kasutasin umbes 8-10 kuud. Algul lihtsalt vajus puus sisse, selg ja kael jäid kangeks. Kaelas tekkis raksumine, lõpuks jälle valud põlves, ajasid magamise pealt üles.
Kael vahel krudiseb, ajab mind üles ilma, et oleksin liigutanud. Nagu midagi kaela taga liiguks, soolad või midagi, libiseb kaela sees kukla all allapoole.
Silmanägemine halvenes. Ei seostanud seda asemega.
Päris lõpus juba üks põlv raksus, valus astuda trepil.
Uus vedrumadrats diivanile, paari päevaga põlv korras. See oli 2025 lõpus.
Ma ei ole kindel, kas see ligi aasta halval madratsil rikkus midagi püsivalt ära, sest uus vedrumadrats vajus pisut lohku ja jalamaid hakkasid uuesti valud jalas pihta, aeg-ajalt märkasin, kuidas nägemine jäi „tumedamakas“. Millalgi levis „vari“ vasakust ka paremasse silma.
See lohk poleks pidanud mind nii häirima, kuid nüüd muutis magamise võimatuks.
Soovitati Slept kattemadratsit, mis lõpuks lubas mul magada. See on olnud nüüd 2026 algusest. Pisut on lohku vajunud, puus on aeg-ajalt nagu pingul, kuid mitte alati. Panin käterätiku puusa alla, see toetab. Eelmiste madratsite puhul oli see ajutine lahendus, seekord töötab kauem.
2025 lõpus esimest korda vasak käsi suri ära, tunne nagu verest tühi. Algas väikesest vasakust sõrmest, siis terve käsi. Algul ainul vasakul magades.
Ei pööranud tähelepanu, magan enamasti paremal.
Nüüd 2026 juunis järsku vasak käsi kipub surema nii selili kui paremal küljel. Siis ka parem käsi ja mõlemad jalad.
Tekkis kummikinda tunne nii kätes kui jalgades. Mõnikord nõelu, pisut kuumust. Kui pikali lähen siis jalad kohe tuimad. Tunnevad küll puudutust, kuid nagu läbi kummi.
Kõige hullem kui pikali olla.
Vasak väike sõrm tundub imelik, kui liigutan, siis tunne nagu „plõksib“ (mitte heliliselt, kuidagi ühenduskohas endas, nagu liiguks üle mingi nuki).
Ärgates võivad kõik sõrmed olla paksud või valusad.
Sama varvastega. Mõnikord hullem, mõnikord parem.
Algul kui see juunis 2026 algas, võis ka näiteks seistes või klaviatuuri taga töötades olla tunne, et käed lähevad tuimaks. Ei tea kas hakkan harjuma või tõmbas pisut tagasi.
Ükskord pikali olles läks käte alune nahk ja selg tuimaks. Paar korda on katsudes käe nahk olnud tundlik (pealt vist)
Mõnikord on sõrmi rusikasse tõmmates tunda kuidas luud sees raksuvad.
Praegu trükkides tunne nagu sõrmede otste ümber imekergelt oleks kummine tunne.
Ükskord parem põsk kuidagi paks, tuim.
Paar korda nagu oleks keel kuidagi tuimem, kuid pole kindel, oli õhtul kui väsinud olin.
Hiljuti ärkasin ja parem käsi oli kuidagi surnud, kõik paremad sõrmed olid nagu ära vajunud, liigesed naksusid, siis liigutasin pisut, tundsin kuidas veri hoovas kätte ja sõrme liigesed oleks nagu uuesti kokku tõmmatud.
Seljas üleval, vasakul pool mõnikord nagu tuikab ja on pinge.
Vasak tald on pisut tuimem, vasak suur varvas on ostast juba tükk aega tuimem, ei tea kui kaua, arvasin, et äkki on nahk sealt paksem.
Kui tõmban vasaku jala istumise alla, siis kohe muutub tuimemaks. Enne juuni kuud seda polnud.
Tuimus/paksus/kummine tunne on enamuses piirkonnas: varbad ja see osa kus varbad ühinevad tallaga, päkas vist.
SEOSES SILMADEGA
Kauem hommikul udused, ei taastu nii kiiresti peale ärkamist. Vahepeal piirjooned nagu topelt. Lisaks palinopsia päeva ajal (kui eseme piirjooned jäävad silme ette mõneks ajaks)
Näen küll, kuid halvemini, eriti kaugele. Tänavasildid lähevad laiali. Eriti kui ühe kinni panen ja läbi teise vaatan on vaateväli kuidagi räpane, nagu määrdunud aken. Midagi pruuni või tumedat on ees, kuid näen sellest läbi. Vasak silm on hullem kui parem.
Pikali olek muudab nägemise „tumedamaks“. Üles tõustes taastub, kuid aja jooksul ei taastu enam täielikult, aeglane halvenemine.
Pilgutades võib esineda sähvatusi kui olla hämaras ruumis.
Kui otse vaatan ja pilgutan heledas ruumis, siis korras, kuid kui pead pisutki pööran, tekivad vaatevälja nurka mingid imelikud läbipaistvad kujundid, nagu läbipaistev sõõr vasakus või kuidagi tumedam poolkuu paremas silmas.
Kui läbi vasaku vaatan, siis vastu valgust oleks nagu punane kardin ees, millest läbi näen. Paremas seda nagu pole, kui ehk õige pisut.
Mõnikord vasak silmalaug tõmbleb pisut, vasak silm oleks nagu „raske“ või tunne, et kuidagi sikutaks seda kolba sisse, kuigi näha pole mingit erinevust.
Mõnikord võin ärgates nägemisväljas veresooni näha.
Kui vaatan ainult parema silmaga ühte punkti ja keeran pead paremale, tekib nägemisvälja läbipaistev laik, algul oli pudeliroheline, nüüd tumedam.
Kui vaatan vasakuga ühte punkti ja keeran pead vasakule, samasugune laik, ehk väiksem.
Samas kui keeran pead paremale, siis algul oli vaateväli parems silmas selgem (kui vaadata parema silmaga ühte punkti) ja ikka veel on kergelt puhtam, kuid see läks aja jooksul udusemaks.
Sama kehtis vasaku kohta, kuid see on udusem, pööramine nagu eriti ei aita.
Mõnikord kükist üles tõustes nagu võtaks aega, et veri valguks silma või pinge kaoks silma tagant, silma lihastest.
KÕRV
Mõnikord ettepoole kummardudes nagu kõrvus mingi raskus. Parem kõrv kuuleb tunduvalt halvemini. Nagu oleks olnud langus just siis kui magasin kord vasakul poolel ja tõusin üles. Diagnoositud mõõdukas kuulmislangus mõlemas kõrvas, kuid parem kuuleb tunduvalt halvemini.
PAISTETUS
Kaks korda, 2025 mai ja 2026 mai, tuli mingi viirus peale. Peale seda, umbes kuu aega, oli pidevalt mingi paistetus, kus veri oleks nagu kogunenud huultesse või mujale näkku, siis taandunud umbes 10-30 minutiga.
On juhtunud nii kätes kui varvastes. 2025 lõpuks kadus ära, unustasin. 2026 tuli uuesti peale, enam-vähem nüüd tagasi tõmmanud, kuid mõnikord kui on olnud palav, õuest tulnud, väsinud, võib mingi osa näost minna kuumaks ja kergelt üles paistetada. Ei tea kas on ülejäänuga seos.
Vähemalt kord läksid varbad 40ks minutiks paiste, nagu paksud vorstid, siis tõmbas tagasi.
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Olete oma vaevusi väga põhjalikult kirjeldanud. Kõige olulisem on see, et Teil on mitme erineva närvisüsteemi sümptomid, mis on aja jooksul süvenenud – nägemishäired, tuimus kätes ja jalgades, aeg-ajalt näo või keele tuimusetunne, kuulmise muutus ning kaela- ja seljavaevused. Sellist haiguspilti ei saa seletada üksnes madratsi või magamisasendiga.
On tõsi, et halb magamisasend võib põhjustada kaela- ja seljavalu ning käe ajutist "ära suremist", kuid see ei põhjusta tavaliselt mõlema käe ja jalgade püsivat tuimust ega progresseeruvaid nägemishäireid.
Kirjeldatud vaevuste põhjuseid võib olla mitu. Nende hulgas on näiteks kaela- või nimmelülide närvijuurte pitsumine, perifeersete närvide haigus (polüneuropaatia), vitamiin B12 puudus, kilpnäärme talitluse häired, ainevahetushaigused, autoimmuunhaigused või mõni kesknärvisüsteemi haigus. Neid võimalusi ei saa kirja teel kinnitada ega välistada.
Soovitaksin pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule. Vajalik on põhjalik neuroloogiline läbivaatus ning tõenäoliselt ka vereanalüüsid (vereanalüüs, veresuhkur, HbA1c, B12-vitamiin, foolhape, kilpnäärme talitlus, põletikunäitajad, elektrolüüdid). Seejärel on suure tõenäosusega vajalik neuroloogi konsultatsioon. Neuroloog otsustab, kas teha pea- ja/või kaelalülide MRT ning vajadusel närvijuhtivuse uuring (ENMG).
Silmaarsti juures käimine ja normaalne silmapõhja leid on kindlasti oluline ja rahustav, kuid see ei välista kõiki neuroloogilisi põhjuseid. Mõnikord pärineb nägemishäire põhjus nägemisnärvist või peaajust, mitte silmast endast.
Soovitan nende vaevustega mitte pikalt oodata, vaid pöörduda perearsti poole juba lähipäevil. Kui Teil tekib järsku ühe kehapoole nõrkus, kõnehäire, nägemise oluline halvenemine, tugev peavalu või tasakaaluhäire, tuleb pöörduda kohe erakorralise meditsiini osakonda.
Loodan, et põhjus leitakse ning enamik kirjeldatud haigusseisundeid on tänapäeval hästi uuritavad ja sageli ka ravitavad.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)
Nõuanded teemal: Perearst
Rota
Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…
Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...
Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele
Tere lugupeetud arst,
Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne ...
Nahaärritus
Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...
Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid
Tere!
Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...

Vastas dr Madis Veskimägi
ere!
Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...
Punnid peenisel
Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...
Neerupuudulikkus
Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi
Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?
TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...
Biopsia leid
Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...
varvaste tuimus ja valu
jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...
Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed
Tere! Olen ligi kaks aastat elanud pidevas kriisirežiimis oma suitsiidse pereliikme tõttu. Mõõdukas artroos diagnoositi mul juba varem, kolm aastat tagasi, kuid valusid oli siiani vähe. Tänavu juuni algul, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




