Kõrge vererõhk ning surve tunne kaelas/ kuklas 09.01.25 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere

Detsembri alguses töö juures juhtus mul olukord, kus enesetunne järsku muutus väga halvaks. Nimelt tõusin toolilt ja äkki tundsin tugevat nõrkust, üldist halba olemist ning ootamatut nõrkust jalgades. Ei jaksanud jalgu tõsta. Kuna töötan koolis, siis suundusin (lohistasin jalgu) meditsiini kabinetti, kus medõde mõõtis vererõhu, milleks oli 204/95. Seejärel suundusin lähimasse EMO-sse, sest kunagi varasemalt pole sääraseid probleeme tervisega olnud. EMOs võeti vereanalüüs, uriini proov ning teostati EKG. Kõik tulemused olid korras. Pärast seda kulus veel mõned päevad kuni enesetunne enam-vähem taastus.
Küll aga ei ole sest ajast saati vererõhk olnud korras. Kord on ta normis, st 120/80, kuid ootamatult võib hüpata 150/90 - 170/90 vahemikku.
Käisin 23.12.2024 neuroloog Toomas Toomsoo vastuvõtul, sest mul on varasemast olnud juba muresid kaela kui üldiselt seljaga. Olen alati kuidagi rohkem seda tundnud ning kael on eriti tundlik, sest kergema tuule korral võib valutama hakata. Ka hea enesetunde juures on kael alati tuntav olnud. Ma ei saa pead täiesti kuklasse ajada, sest tekib ebameeldiv surve tunne. Kui aga nüüd on vererõhuga probleeme olnud, siis sel hetkel, kui rõhk on kõrgem, on surve/ valu tunne veelgi tugevam kaelas.
Dr. Toomsoo hakkas kahtlustama säärase tervise muutuse korral insulti, millega seonduvalt saadeti MRT-le, mis leidis aset 31.12.2024.
Vastus uuringule oli järgnev: Teostatud keskmise väljaga MRT-uuring peaajust natiivis (T1 3D sag - ref T1 cor, T1 ax, T2 3D Flair sag - ref T2 FLAIR cor, T2 FLAIR ax, T2 ax, SWI ax, DWI ax, ADC ax). FLAIR- sekventsil artefakte. Ekspansiivset intrakraniaalsel ei visualiseeru. Supratentoriaalses valgeaines mõningaid T2/FLAIR hüperintensiivseid koldekesi( Fazekas1). Lakuune basaaltuumades, verdumist ega kortikaalsele ulatuvaid isheemilisi kahjustusalasid ei sedasta. Keskjoone struktuurid nihketa. Liikvoriruumid laiuselt normi piires, anatoomilise variatsioonina cavum septum pellucidum et vergae. Maksilaarsiinustes väikesed tsüstid, muidu NKK-d õhustatud.

Kuna esenetunne oli kehv, siis 24.12.2024 sai uuesti käidud EMO-s, kuid sel korral Tartu Ülikooli omas. Seal teostati kompuuteruuring. Kokkuvõte uuringust: KT uuring peast natiivis + angiograafia kaela ja pea arteritest. Hemorraagiat või ekspansiooni intrakraniaalsel ei visualiseeru. Ajuparenhüüm koldeleiuta. Liikvoriruumid normipärase laiuse ning konfiguratsiooniga. Esineb cavum septi pellucidi, normivariant. Koljuluud iseärasusteta. Paranasaalid ja mastoidid aktuaalse leiuta. Pea- ja kaela arterid kontrasteeruvad normipäraselt, olulist stenoosi või muud anomaaliat ei eristu.
EMO vastuvõtu kokkuvõte: Obj. heas üldseisundis. Südame ja kopsude auskultatsioon ii. Lülisamba palpatsioon ja koputlus valutud. Kõnnak tavapärane, ei lonka. Tandemkõnd, varvastel ja kandadel kõnd õnnestub. Blumberg stabiilne. Barré, pronator drift neg. SNK ataksiata. Käte pigistusjõud hea, külgühtlane. Pupillid võrdsed, reaktiivsed. Miimika sümmeetriline, NLV sin=dex, keel keskjoonel. Jäsemete lihasjõud vastupanule hea, külgühtlane. Esineb hüpalgeesia paremal otsmikul ja põsel, vasaku õlavarre lateraalküljel ja parema sääre eesküljel. KPR: triceps -/-, biceps +/+, brachioradialis +/+, patella -/+, achilleus -/+. Babinski ei vallandu. Kukal vaba.

Kokkuvõte neurol. leiust: lokaalne hüpalgeesia paremal otsmikul ja põsel, vasaku õlavarre lateraalküljel ja parema sääre eesküljel + parema jala hüporefleksia. Motoorset defitsiiti hetkel objektiivselt ei tuvasta.

Konsulteeritud valveneuroloog dr Resikiga. Tehtud KT-uuring peaajust ning pea- ja kaelaarteritest, mis normipärase leiuga.

Perearsti külastamisel määras ta mulle ravimi Ramicor 2,5 mg.

Ühel päeval aga sai ülevaadatud digiloost vanu epikriise. 2013. aastal külastasin samuti neuroloogi kaelavalu tõttu. Teostatud sai röntgen, mis ütleb, et spondülogrammid kaelaosast 2 suunas:Vähene S- skolioos kaelaosas < 10 kraadi, lordoos rahuldav, lülikehade kõrgused rahuldavad. Lülivahemikud ei ole ahenenud, liigespinnad minimaalselt degenereerunud.

Saan aru, et mul oli tol hetkel kaela skolioos. Praeguseks ei ole mul rohkem röntgenit teostatud, et monitoorida skolioosi.

Kuna olen viimasel ajal palju uurinud kaelaradikuliidi kui üldiselt radikuliidi ning muude selja ja kaelaga seonduvate murede kohta (osteohondroos, Синдромом позвоночной артерии (СПА)), on mul järgmine küsimus, kas skolioos võib põhjustada vererõhu probleeme, kui selle käigus on pigistatud kinni arter? Vähemasti kirjelduse põhjal, mida olen lugenud SPA kohta, justkui on sümptomid samad eriti just, et vererõhu ülemine näitaja on kõrge aga alumine normipiires ning rõhk tõuseb väga järsku.

Ühesõnaga, mida ma peaksin tegema? Millist ja kust abi saama?

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Skolioos tavaliselt veresooni kinni ei pigista ja kõrge vererõhu põhjustajaks ei ole. . Et kaelaveresooned on korras näitab ka KT uuring kaela ja peaarteritest. Küll aga kirjeldatakse aju MRT uuringul mitmeid väikeseid kahjustuskoldeid peaajus millede tekitajaks on aju väikeste veresoonte haigus mille võimalikuks põhjuseks kõrge vererõhk, suhkruhaigus, kõrge kolesterool ja ka südame rütmihäired. Oluline nüüd on nende kahjustuste võimalik ärahoidmine milleks tuleks ravida kõiki põhjustajaid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Kas see arutelu oli kasulik?