Kliiniline psühholoog selgitab: millised märgid viitavad täiskasvanu autismispektrihäirele?
Confido kliiniline psühholoog Mari Kollo räägib lähemalt, millised on sagedasemad proovikivid, millega autismispektriga täiskasvanud igapäevaelus kokku puutuvad.
Millised sümptomid või käitumismustrid panevad täiskasvanu puhul kahtlustama autismispektri häiret?
Täiskasvanutel väljendub autismispektri häire mõnevõrra teisiti kui lastel. Nende sümptomid on reeglina varjatumad, kuna nad on õppinud õiget ja kohast käitumist jäljendama, „maskeerima“. Siiski kogevad nad maailma teisiti ning on käitumisviise ja eripärasid, mis võivad anda alust kahtlustada häiret.
Näiteks võib inimene näida sotsiaalselt kohmakas, kuna tema vestluskunst on teadlikult õpitud ja tundub ebaloomulik. Kehakeele ja sõnatute vihjete mõistmine ei tule intuitiivselt, vaid ratsionaalsete järelduste abil. Ta kaldub võtma juttu sõna-sõnalt ja sattuma naljade või metafooride peale segadusse. Eelistab rääkida spetsiifilistel, enda jaoks huvitavatel teemadel ega pruugi aru saada, kas vestluskaaslane neist huvitub. Üldiselt eelistab autismispektri häirega inimene omaette olemist, suhtlemine on talle väga väsitav ja tundub sageli ebavajalik.
Lisaks sotsiaalsetele aspektidele on igasuguste muutustega kohanemine tema jaoks oluliselt stressirohkem ja ajakulukam kui teistele. Ta kipub eelistama kindlaid rutiine ja oma harjumusi naljalt ei muuda. Kuulen patsientidelt sageli näiteid tegevustest, mis on alati kindlas järjekorras, või muutumatust igapäevamenüüst.
Oluline eripära on meelte ülitundlikkus. Helisid tajutakse valjemana, valgust eredamana, lõhnasid tugevamana. Välditakse paljusid tekstuure ja näiteks riiete sees olevad sildid häirivad sedavõrd palju, et need lõigatakse ära.
Miks jäävad autismispektri häire sümptomid lapsepõlves tihti märkamata?
Mitmel põhjusel. Olulist rolli mängivad aja jooksul täpsustunud diagnostilised kriteeriumid. Ajalooliselt on neid kujundatud poistel esinevate sümptomite põhjal ning arvatud, et tüdrukutel häiret eriti ei esine. Veel ei ole üksmeelele jõutud, kas poistel ja meestel esinebki seda häiret rohkem või on tüdrukud ja naised hoopis aladiagnoositud. Sümptomid võivad jääda märkamata, kui laps on keskmisest intelligentsem ja mõistab varakult, et heaks toimetulekuks tuleb mingit moodi käituda ning ümbritsevaga kohaneda. Eri keskkondadesse sobitumiseks õpitakse teisi jäljendama, selles on tüdrukud eriti oskuslikud. Täiskasvanu silmale võib laps olla väga tragi, järgida reegleid ja õppida hästi. Laps võib küll tunduda häbelik ja ülitundlik, aga kui tal käitumisprobleeme ei esine, siis ei pruugi taustal olevad raskused olla täiskasvanutele märgatavad või ei pöörata nendele erilist tähelepanu.
Millised on sagedasemad keerukused, millega autismispektriga täiskasvanud igapäevaelus kokku puutuvad? Näiteks sõprussuhetes või partnerlussuhetes.
Valdavalt on raskused seotud sotsiaalsuse ja suhetega. Isegi kui ta eelistab olla omaette, soovib ta siiski ka suhelda, kuuluvustunnet kogeda. Tajutakse end teistest eristuvana, lähedasemaid suhteid luua ja hoida on keeruline. Autismispektri häirega inimest kiputakse teistsuguse suhtlemisviisi tõttu valesti mõistma, ta võib jätta ülbe, ükskõikse või ebaviisaka mulje. Suhtepartnerilt kuuleb etteheiteid enda osavõtmatuse ja tundekülmuse kohta, laste eest hoolt kandes väsib ruttu.
Tööl on raske teistega koostööd teha ja mitme inimesega korraga (nt koosolekutel) suhelda, ebamäärased ülesanded tekitavad ärevust ja väsitavad. Inim- ja mürarohkes töökeskkonnas võib tekkida sensoorne ülekoormus, kurnatus. Koroonaperioodil sujus töö kodukontoris väga hästi ja paljud jätkasid kodus töötamist ka pärast eriolukorda. Praegused arengud seoses kohustuslike kontoripäevade kehtestamisega on tekitanud jällegi kohanemisraskusi. Neil on suur risk liigse ärevuse, depressiooni ja läbipõlemise tekkeks.
Kuidas võib autismispektri häire mõjutada tööelu ja karjäärivalikuid?
Siin on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Paljud autismispektri häirega inimesed on tööalaselt väga edukad, eriti kui leiavad endale sobiva ja toetava töökeskkonna, meeldivad tööülesanded ja mõistvad kolleegid. Paremini sobivad täpsust ja detailsust nõudvad, selge struktuuri ja reeglistikuga ametid, samuti individuaalset panust eeldavad iseseisvad tööd, enda erihuvidega kooskõlas valdkonnad. Sageli töötavad nad IT-s ja inseneerias, kuid ka ametitel, kus tegeletakse loomadega.
Autismispektriga on raskem toime tulla suhtlemisrohketel aladel ja kiiret kohanemist nõudvates muutlikes oludes, näiteks avatud kontorites, klienditeeninduses. Raskuste korral võib olla abi mürasummutavatest kõrvaklappidest, töötamiseks vaikse ja rahuliku koha leidmisest, juhiste ja ülesannete selgest struktureerimisest.
Millised teraapia- või toetusmeetodid võiksid aidata autismispektri häirega täiskasvanuid?
Toetavaid meetodeid on erinevaid, sõltub konkreetsemast abivajadusest. Autismispektri häirega täiskasvanutele soovitatakse ärevuse ja depressiooni korral kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat ning vajadusel psühhiaatrilist tuge. Suhtlemisoskuste arendamisel on abiks sotsiaalsete oskuste treening, loodud on ka mitmeid tugigruppe. Sobiva töökohavaliku küsimustega saab pöörduda karjäärinõustaja poole, vajadusel taotleda osalist töövõimet ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.