- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Väsimus, keskedumis- ja mäluhäired, peavalud, janu, sügelus” leiti 4 631 vastet
Marutõbi
Marutõbi on marutõveviiruse tekitatud haigus, millesse inimene nakatub haigestunud looma (koer, kass, metskits, rebane, hunt, nahkhiir jt) puremise tagajärjel või looma sülje sattumisel vigastatud nahale, ...
Reumaatiline polümüalgia
Reumaatiline polümüalgia on haigus, mille korral lihasevalu (müalgia) esineb paljudes lihastes. Reumaatilisele polümüalgiale on iseloomulik kaela-, õla-, reie- ja puusalihaste valulikkus ja hommikune ...
Sarkoidoos
Sarkoidoos on mitmeid elundisüsteeme haarav haigus, mis kahjustab eelkõige lümfisõlmi, kopsuparenhüümi (kopsukude), nahka ja silmi. Põhjus ei ole teada, kuid esineb geneetiline eelsoodumus, mida tõendab ...
Sisekliima
Sisekliima on muutunud seda olulisemaks, mida tubasemaks on inimene jäänud oma igapäevategemistes. Ruumide sisekliimana mõistetakse eelkõige ruumi soojuskeskkonda loovaid tegureid – õhu temperatuuri, ...
Hulgikoldekõvastus
Hulgikoldekõvastus ehk polüskleroos (sclerosis multiplex) on sageli nooremas keskeas algav haigus, millele on iseloomulikud pea- ja seljaaju valgeaines leiduvad kõvastumuskolded, mis takistavad kesknärvisüsteemi ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Reaktiivne artriit
Reaktiivne artriit on ühe või mitme liigese põletikuline haigus, mis tekib immunoloogilise reaktsioonina vastuseks infektsioonile. Reaktiivse artriidi kroonilise kuluga vormiks on Reiteri sündroom, millele ...
Skleroderm(i)a
Sklerodermia ehk skleroderma ehk kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos ...
Akromegaalia
Akromegaalia ehk liikmehiidsus ehk kehaväljehiidsus esineb juhul, kui inimese ajuripats toodab liigselt kasvuhormooni täiskasvanueas, mil luud enam pikkuses ei kasva. Haiguse põhjuseks on ajuripatsi ...
Aldosteronism
Aldosteronism on aldosterooni liignõristusest põhjustatud sündroom, millele on iseloomulik lihasenõrkus, kõrgenenud vererõhk, madal kaaliumitase veres, rohke joomine ja sage urineerimine. Aldosterooni ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Kiiritustõbi
Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud eluohtlik haigusseisund. Kiiritustõve kliiniline pilt oleneb kiiritatud piirkonna ulatusest, kiirgusdoosist ja kiirgusega kokkupuute kestusest. ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Süsteemne erütematoosluupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoossöötraig on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda organismile võõraste ainete ja ollustega, näiteks bakterite ja viirustega. Autoimmuunhaiguste, ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Madal vererõhk
Viited: tugisukadMadal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes (külmad käed ja jalad, südamekloppimine ...
Peavalu
Viited: peavaluPeavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. ...