Mees ei seisa enda eest!? 23.12.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mure on seoses elukaaslasega (23-aastane). Oleme koos olnud pea 3 aastat ja meil on ka just aastaseks saanud poeg.
Asi siis järgmine, et mees on sõprade ja isegi võõraste poolt nagu nööriga tõmmata. Kui kellegil midagi vaja (enamus ajast kainet autojuhti), siis mees kohe läheb, kuigi on töölt tulles väsinud. Ta lihtsalt nagu ei julgeks öelda ei. Isegi ülemuselt töötasu kättesaamisega oli probleeme, mis alles peale mitut kuud lahenesid, kui kolisime korra lahku (põhjus see, et ma ei kannatanud sellist lükata-tõmmata olukorda enam välja). Samas kui temal midagi vaja, ei ole tal abi kuskilt saata, sest siis "sõbrad" nagu maa alla vajunud. Asi on ikka väga hulluks läinud, sest kodus ei tehta midagi ja ma palun väga harva midagi teha. Teen ikka kõik muidu ise ära, ka nn. meestetööd, sest kui ma palun midagi teha, see nagu unustatakse ja ei tehta. Lapsega tegelen samuti ainult mina, tema lihtsalt ei viitsi ja tegeleb ikka muude asjadega, kui palun last jälgida. Nüüd enam laps ei tahagi teda, et kui tema sülle annan, hakkab nutma ja tahab minu juurde tagasi. Mis on ka arusaadav. Tänane juhtum siis andis viimase hoobi, mis panigi mind Teile kirjutama. Homme pidime siis ilusasti vanemate juures jõule pidama, täna tekkis lapsel veel palavik ka, aga mees pidi minema nn. töö jõulupeole. Kollektiivis on kõigest paar inimest, keda ka mina tean, nii et oskan kindlasti öelda, et see on täiesti tavaline jooming. Tänase päeva jooksul ei tuldud kordagi isegi lapse juurde, kuigi teati, et haige ja nii kui ülemus järgi tuli, mindigi minema ilma lapsest väljagi tegemata. Oma autoga ei mindud, arvatavasti põhimõttega, et ise ka juua saaks ning ei peaks vara koju tulema, kuna põhjendus ju olemas: keegi ei toonud. Ajab ikka vihale, kui joomine tähtsam kui perekond (sarnast olukorda olnud varasemalt paar korda, aga mitte päris nii hoolimatult). Olen proovinud temaga rääkida, tulutult, noogutatakse ja öeldakse, et saab aru ning teeb edaspidi teisiti. Ainult sõnadeni see muidugi jääbki. Olen palunud tal spetsialisti poole pöörduda, kuid tema ei arva seda vajavat ja tema ei lähe. Palungi nüüd nõu, et kas on midagi inimesega ikkagi lahti (tihtipeale unustab ka asju) või ehk lihtsalt ei hooli enam?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Alkolembus (-ism?), egoism ja memmepoeg e emme poolt ära hellitatud. Mis tema vanemad pojakesest ja tema käitumisest-hoiakutest arvavad?
Oma mõõdupuu e taluvuse piir arusaadavalt talle selgeks teha ja sellest tulenevalt ka konkreetne käitumine. Kui sõprade juures saab "abistamas" käia ja joomingukid korraldada, siis tervist tal ikka veel on.
Piirid ja rangelt paika panna!
Ühekordsed lubadused haituvad nagu hundi udu, neid ei saa uskuda. Usu ja veendumuse alged tulevad 3-4 kuu jooksul.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ISA RAVI ALKOHOLISMIST

Meie isa on olnud aastakümneid alkohoolikust isa. Tõenäoliselt küsimus , kuidas sellest vabaneda on nii tavaline , et Te ei suuda sellesse üksikasjalikult süveneda. Kõige suuremaks sooviks jääb siiski ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Joomatõvest pääsemise eeltingimuseks on siiski inimese enda
tahe.Meditsiin saab siin kaas aidata ja toetada hädalist.Seega kõik
oleneb Teie isa enda suhtumisest ja soovist.Kui mees ikka ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: