- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 905)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Mis on lahti?” leiti 33 777 vastet
Säärehaavand
Säärehaavand on jala süvaveeni puudulikkuse või tromboosi (veenisulgus sääre sügavamates osades) kõige levinum hilistüsistus. Haigus areneb aastate jooksul pärast reie või põlveõndla süvaveeni tromboseerumist. ...
Südameablatsioon
Südameablatsioon on kodade virvendusarütmia ablatsioonravi. Kodade virvendusarütmia on südame sagedasim rütmihäire, millega võivad kaasneda rasked komplikatsioonid, nagu südamesurm, südamepuudulikkus, ...
Sünnitusjärgne periood
Sünnitusjärgne periood ehk puerpeerium algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul on enamik raseduse ja sünnitusega tekkinud muutusi taandunud ning keha on ...
Tehisliiges
Tehisliiges ehk endoprotees on kehasisene tehismaterjalist ühe- või mitmekomponendiline liigenduv implantaat (istutis), millega asendatakse kahjustatud liiges. Tehisliigeseid paigaldatakse nii kaasasündinud ...
Tervis
Tervis. Tervist on defineeritud väga erineval viisil. Definitsioonide paljususe üks põhjusi on arvatavasti asjaolu, et tervist võib mõista nii isiku- kui ka sotsiaalse väärtusena. Samuti tuleb arvesse ...
Toiduained
Toiduained on inimese toiduks tarvitatavad taimse või loomse päritoluga ained. Toiduained sisaldavad toitaineid – süsivesikuid, valku, rasvu, vitamiine, mineraalaineid. Samas ei sisalda ükski toiduaine ...
Toiduallergia
Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral ...
Toonus
Toonus. Nii organism kui ka tema osad ei ole kunagi täiesti tegevusetus olekus, vaid neid iseloomustab teatud füsioloogilise aktiivsuse seisund ehk toonus. Toonust ei tule mõista staatilise nähtusena, ...
Turse
Viited: veenilaiendidTurse ehk ödeem on veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Vedelik võib koguneda ka kehaõõntesse. Vähest turset sääre eespinnal pärast pikaajalist ...
Töövõime
Töövõime on inimese suutlikkus teha tööd, mille tagavad füüsiline ja vaimne tervis, töötahe, teadmised ja oskused. Praktilises elus on tihti vaja töövõimet hinnata. Füüsilise töövõime kindlakstegemiseks ...
Ajuripatsihaigused
Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide ...
Amneesia
Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, ...
Esmaabi välise verejooksu korral
Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste ...
Gangreen
Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu ...
Haav
Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, millega mõnikord kaasneb ka sügavamal asuvate kudede ja elundite kahjustus. Haavu põhjustavad nii traumad kui operatsioonid. Sõltuvalt vigastuse ...
Hüpovitaminoos
Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete ja haigusseisunditena. Sageli esineb samal ajal mitme vitamiini ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Kõripõletik
Viited: inhalaatorKõripõletik ehk larüngiit võib kulgeda ägedal ja kroonilisel kujul. Äge kõripõletik algab tavaliselt külmetushaigusena, tekitajaks viirused. Bakteriaalne põletik lisandub sekundaarselt. ...
Verejooks
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad ...