- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Jahedus, väsimus ja pole eriti söögi isu.” leiti 31 262 vastet
Creutzfeldti-Jakobi tõbi
Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev, surmaga lõppev ajuhaigestumus ehk entsefalopaatia. Creutzfeldt ja Jakob kirjeldasid
1920. aastal suurajukoort, peaaju basaaltuumi ja seljaaju haaravat haigusprotsessi, ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Antikeha
Antikeha ehk immunoglobuliin (Ig) on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena ...
Flegmoon
Flegmoon ehk pehme koe piiristumata mädapõletik esineb peamiselt koheva sidekoe piirkondades, nagu nahaalune kude, lihastevahelised ruumid, vaagnapiirkonna ja kõhuõõnetagune rakustik. Flegmooni põhjustavad ...
Ishias
Ishias ehk istmikunärvivalu ehk istmikunärvineuralgia ning sellega koos nimmevalu on inimkonna igivana probleem. Ishiase mõiste esmakordne kasutamine on teada aastast 1450. Istmikunärv (nervus ischiadicus) ...
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne ...
Kuseteedeinfektsioonid
Kuseteedeinfektsioonid on sageduselt teisel kohal hingamisteedeinfektsioonide järel. Rohkem esineb neid naistel. Tüdrukutel sagenevad kuseteedeinfektsioonid märgatavalt alates 9. eluaastast; 60 aasta ...
Lamatis
Viited: lamatisLamatis on naha ja nahaaluse koe kahjustus, mis tekib verevarustus- ja innervatsioonihäirete tagajärjel. Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe. Lamatised sugenevad ...
Läkaköha
Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab tugev kontrollimatu köha. Haigustekitajaks on Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter. Haigus kandub üle piisknakkuse teel ...
Lülipõletik
Lülipõletik ehk spondüliit ehk spondülartriit on üldnimetus selgroo lülidevaheliste ühenduste haiguslike muutuste kohta. Ägedat spondüliiti või lülivahekettapõletikku ehk distsiiti võib esineda traumade ...
Neerukivitõbi
Neerukivitõbi. Neerukivitõve rahvusvaheliselt tuntud nimetus on urolitiaas ehk kusekivitõbi, sest kivid moodustuvad uriinis sisalduvatest ainetest. Kivi(de) tekke põhjuseks on mitmed ainevahetushäired ...
Polüneuropaatia
Polüneuropaatia on perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi haigus, mille korral kahjustuvad närvi moodustavad eri tüüpi aksonid (närviraku kehast impulsse eemale juhtivad jätked) või neid kattev isoleeriv ...
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse ...
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus tähendab südame võimetust tagada organismile vajalikku vere ringvoolu, mis väljendub organismi koormustaluvuse languses. Väheneb südame poolt minutis väljutatava vere hulk (südame minutimaht), ...
Troopilised viirushaigused
Troopilised viirushaigused. Sellesse haiguste rühma kuuluvad sääskede poolt levitatavad viirusnakkused, millesse põhjamaade inimene võib haigestuda, reisides nakkusohtlikes piirkondades.
Kollapalavik ...
Tüükad
Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel ...
Valgusravi
Valgusravi rakendatakse paljude haiguste puhul. Nahahaiguste ravis kasutatakse ultraviolettravi. Liigesehaiguste taastusravis on väga hinnatud infrapunakiirgusega (lainepikkus 890 nm) raviv laseraparaat, ...
Veenikomud
Veenikomud ehk veenilaiendid esinevad jalgadel ligi 15%-l elanikkonnast. See on kõige sagedasem veresoontehaigus, mille puhul lähevad inimesed arsti käest nõu küsima. Jalgadel esineva nn esmase veenilaienemistõve ...
Vildakselgsus
Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).
Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. ...