Palun seletage lahti 03.12.25 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Olete teinud väga palju õigeid uuringuid ja nende kokkuvõte on tegelikult rahustav – uuringud ei viita südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Selgitan iga osa eraldi.

1. EKG: „Borderline ECG“ ja mittespetsiifiline T-sakkide lamenemine

Teie EKG näitab:

Siinusrütmi 93/min – veidi kiirem pulss, mis on sagedane ärevuse, stressi, väsimuse või vähese une korral.

Elektritelg horisontaalne, kalle vasemale – normaalne leid, eriti noorematel naistel.

Mittespetsiifiline T-sakkide lamenemine – väga sage leid, mis enamasti EI tähenda südamehaigust.
Seda võivad põhjustada:

stress,

üleväsimus,

kilpnäärme kõikumised,

elektrolüütide muutus,

täiesti normaalne indiviidierinevus.

„Borderline ECG“ ei ole diagnoos, vaid tähendab, et leid ei ole 100% tüüpiline, kuid ei ole ka haiguslik.

2. Koormustest (uus ja varasem) – mida need näitavad?
Varasem test (4,9 MET):

Koormus talutav,

Ei tekkinud valu rinnus,

Ei tekkinud isheemiat (ST-T muutused puudusid),

Rütmihäireid ei olnud.

Uus test (7 MET, BRUCE):

Talusite suuremat koormust kui kevadel → paranenud treenitus või kehaline seisund.

Pulsi ja vererõhu reaktsioon oli normaalne.

Isheemiat ei tekkinud → koronaarhaiguse tõenäosus madal.

Taastumisel esinesid VESid bigeminia kujul.

VESid (ventrikulaarsed lisalöögid):

väga tavalised südame reaktsioonid pingutuse järel,

tekivad ka täiesti tervetel inimestel,

kui neid ei ole koormuse ajal (vaid alles taastudes), siis prognostiliselt harva ohtlikud.

Seega koormustest kinnitab, et süda saab verevarustusega hakkama ja ohtlikku rütmihäiret ei ole.

3. D-dimeer 2,42 – kas see tähendab trombi?

Kõrgem D-dimeer ei tähenda automaatselt tromboosi. Seda tõstavad:

viirused,

põletikud,

valu,

stress ja ärevus,

hiljutine füüsiline koormus,

ülekaal,

hormoonid,

maks ja neerude funktsioonimuutused.

Tromboosi puhul oleksid esinenud:

hingamisraskus,

tugev valu rinnus,

jala turse/asümmeetria,

hapnikusaturatsiooni langus.

Teie uuringutes sellist viidet ei ole. Kui arst pole suunanud kompuuteruuringule, siis pidas ta tromboosi vähetõenäoliseks.

4. Kolesterooli tulemused

Üldkolesterool 5,41 (kergelt üle normi),

LDL 3,58 mmol/L (ülemise piiri lähedal),

Triglütseliidid 1,86 mmol/L (väike tõus).

See tähendab, et:

Teil ei ole ohtlikku hüperlipideemiat,

vajadusel saab kolesteroolitaset korrigeerida elustiili abil (liikumine, suhkrute vähendamine, vähem loomset rasva).

Ravimeid tavaliselt selliste näitajatega kohe ei alustata, välja arvatud kui esineb:

kõrge südamerisk,

diabeet,

perekondlik varajane infarkt.

Koos negatiivse koormustestiga ei ole siin suurt ohtu.

5. Tervikpilt

Teie uuringud kokku viitavad:

Südame verevarustus – korras.

Koormustest ei näita isheemiat.

Rütmihäired – healoomulised.

VESid taastumisel ei ole ohtlik märk.

EKG – mittespetsiifiline.

Ei viita haigusele.

D-dimeer – mõõdukalt tõusnud.

Ei kinnita trombi, eriti kui aeg möödas ja sümptomeid pole.

Kolesterool – veidi üle normi.

Vajab elustiilimuutust, mitte paanikat.

Mida soovitan edaspidi?

Kui südame suhtes veel muret on, võib teha:

24h Holteri uuring (VESide sageduse hindamiseks),

vereanalüüsid (kilpnääre, ferritiin, vitamiin D).

Kolesterooli korrigeerimiseks:

rohkem liikumist (150 min nädalas),

vähem suhkrut ja valget jahu,

rohkem köögivilju ja kala,

kaalu korrigeerimine, kui vaja.

D-dimeerit korrata ei ole mõtet, kui pole uusi sümptomeid.

Kokkuvõte lihtsas keeles

Südamega ei ole uuringute põhjal ohtlikku probleemi.

Koormustest on sisuliselt korras.

Soontes verevarustusega probleeme ei leitud.

Kolesterool on kerge kõrvalekaldega.

D-dimeer oli tõusnud, kuid ilma tromboosi kliinikuta see midagi halba ei kinnita.

Kokkuvõttes on leid pigem funktsionaalne (stress, ülekoormus, väsimus), mitte orgaaniline haigus.



Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?