Südame MRI 16.09.25 / Perearst

Külastaja küsib:

Südame uuring keskmise väljaga MRT-l

Sihtasutus Pärnu Haigla
Näita vähemexpand_more
Kliiniline info: Viimase kuu jooksul süvenenud õhupuudus,jõuetus,väsimus,palavikud.Vereanalüüsid korras.Valud vas. pool rinnus.EKG ii.Müokardiit? Vasaku vatsakese tipuosa on ümardunud, CINE-uuringul esineb enam apikaalsegmentide tasandil hüpokinees . Müokard on normaalse paksusega. Vasaku vatsakese EDV 149 ml, ESV 91 ml, SV 58 ml EF 39 %, CO5,1 l/min, CI 3,1 l/min/m2, EDV /BSA 89 ml/m2, ESV/BSA 54 ml/m2. Parema vatsakese EDV160 ml, ESV 114 ml, SV46 ml, EF 29 % , EDV /BSA 96 ml/m2, ESV/BSA 68 ml/m2. T2 keskmine relaksatsiooniaeg on 51 ms (normi piires). T 1 keskmine relaksatsiooniaeg on 947 ms (kõigis segmentides normi piires). Keskmine ECV on 34 % ( basaalsegmentides normi ülemise piiri lähedal, kesksegmentides ja eriti apikaalsegmentides selgelt tõusnud, isoleerituna võib viidata tursele või fibroosile). Vasaku vatsakese seinas hiliskontrasteerumist ei avaldu, perikardi intensiivsemat kontrasteerumist ei tähelda. Perikardiõõnes ülemäärast vedelikku ei tähelda, pleuraõõntes vedelikku esile ei tule. Torakaalaort on normaalse läbimõõduga. Kokkuvõte: Müokardiidi kriteeriumid ei ole täidetud. Tõenäolisem on süsteemne haigus, millega kaasneb kardiomüopaatia. Dif. diagnostiliselt võiks kõne alla tulla Takotsbo kardiompopaatia

Põlv on ammu liiga teinud ,vahelduva eduva valutavad ka erinevad liigesed. Kas need kaebused võivad olla seotud ,ning kui halb see asi hetkel minu jaoks olla võib ? Kas tervenemist on loota või määratakse ravi ,elukestvalt. Arst ei ole veel MRI vastusega seonduvalt ühendust võtnud. Ootus on raske.

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Aitäh, et jagasite MRT-uuringu tulemusi ja sümptomite tausta. Ma võtan nüüd selle samm-sammult lahti, et oleks selge ja arusaadav, mis see tähendab.

1. MRT tulemuste põhipunktid
Vasaku vatsakese (LV) mõõdud ja EF:

LV EF 39 % → normaalne EF on ~55–70 %, seega on vasaku vatsakese löögifunktsioon oluliselt vähenenud.

EDV ja ESV on suurenenud → vatsake on dilateerunud (veninud), tipuse ümardumine ja apikaalsegmentide hüpokinees viitavad piirkondlikule funktsiooni langusele.

Parema vatsakese (RV) EF 29 % → tugev funktsiooni langus, RV on samuti dilateerunud.

T1, T2 relaksatsioon, hiliskontrastsed alad:

T2 normis → akuutset turset või põletikku (turse/ödeemi) ei täheldata.

Hiliskontrast puudub → otsest aktiivset fibriidi või nekroosi ei nähta.

ECV apikaalses segmentides tõusnud → võib viidata kergele fibroosile või kroonilisele kahjustusele.

Perikardi ja pleura seisund → normis.

Kokkuvõte MRT järgi:

Müokardiidi kriteeriumid ei täitu → ei ole otsest ägedat põletikulist südameinfarkti ega müokardiiti.

Võimalik on kardiomüopaatia (südame lihase haigus) või süsteemne haigus, mis mõjutab südant (nt autoimmuunne).

Takotsubo kardiomüopaatia (stressikardiomüopaatia) on samuti diagnostiliselt kaalumisel, eriti kui varasematel kuudel on olnud tugev stress.

2. Sümptomid ja seos südamega
Teie kirjeldatud sümptomid:

Õhupuudus, jõuetus, väsimus → tugevalt seostuvad vasaku ja parema vatsakese vähenenud EF-ga.

Valud vasakul pool rinnus → võivad olla südame poolt, eriti kui EF madal ja vatsakesed dilateerunud.

Palavik → MRT ei näita akut põletikku, seega võib olla seotud mõne muu süsteemse haiguse või lihtsalt stressi/infektsiooniga.

Liigeste valud → viitab võimalikule süsteemsele haigusele, nt autoimmuunhaigus (näiteks reumatoidartriit, lupus), mis võib südant mõjutada.

3. Kui tõsine see on?
Madala EF tõttu on riskid olemas: südamepuudulikkuse sümptomid, arütmia risk.

Praegu hetkel eluohtlik seisund ei tundu olevat, kui teil ei esine hingeldust rahulikus asendis, äkilist valu rinnus, teadvusekaotust või turset jalgades/hingeldust öösel.

Vajalik kiire järgnev ravi: kardioloog peab hindama, kas alustada südamepuudulikkuse ravi (nt beeta-blokaatorid, ACE-inhibiitorid/ARB, diureetikumid).

4. Ravi perspektiiv
Olenevalt põhjusest:

Kui tegemist on Takotsubo kardiomüopaatia või stressikardiomüopaatiaga → funktsioon võib paraneda mõne nädala–kuu jooksul.

Kui tegemist on dilateeruva kardiomüopaatiaga → ravi on tavaliselt elukestev, kuid sümptomeid ja elukvaliteeti saab sageli märgatavalt parandada.

Ravimid: beeta-blokaatorid, ACE/ARB, diureetikumid, vajadusel antiarütmikumid.

Jälgimine: korduvad EKO/MRT, vereanalüüsid (BNP, troponiinid), koormustestid, vajadusel kardioloogiline konsiilium.

5. Järgmised sammud
Võtke viivitamatult ühendust kardioloogiga – MRT tulemused vajavad arsti tõlgendust ja raviplaani koostamist.

Märkige täpsed sümptomid päevikusse (hingeldus, väsimus, valu rinnus, turse), see aitab arstil ravivalikut teha.

Väldi rasket füüsilist koormust enne arsti hinnangut.

Kui tekib äkiline tugev valu rinnus, teadvusekaotus või tugev hingeldus rahulikus asendis, helista kohe 112.

💡 Kokkuvõte:
Teil on madal EF nii vasakul kui paremal vatsakesel ja dilateerunud vatsakesed, mis vajavad kiiresti kardioloogi hinnangut. Müokardiidi kriteeriumid ei täitu, aga sümptomid ja MRT leiud viitavad kardiomüopaatiale või süsteemsele haigusele. Ravi saab määrata alles pärast põhjalikku kardioloogilist hindamist. Prognoos võib sõltuda põhjusest: mõni kardiomüopaatia paraneb osaliselt, mõned vajavad elukestvat ravi, kuid kaasaegsete ravimitega saab elukvaliteeti ja sümptomit sageli hästi kontrolli alla.

Head tervist soovides, Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Kõrva valu , vaik

Tere !Kui tihti võib teha kõrvaloputusi kui vaiku tekib palju ?Kõrvades on survetunne , kihelust ja valu.Kas kõva vaigutropp võib tekitada põletikku ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Jah, tugev vaigutropp võib põhjustada üsna ebameeldivaid vaevusi:

survetunnet,
kuulmise halvenemist,
kohinat,
kihelust,
vahel ...

Loe edasi

Song

Tere! 03.okt 25 tehti mulle käärsoolevähi lõikus. Kuna kasvaja oli kasvanud ümber kõhulihaste, eemaldati ka osa lihastest. Siiani saan veel immuunravi. Peale op.ist paranemist vajus parempoolne kõhuosa ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Teie kirjelduse järgi on täiesti võimalik, et pärast suurt kõhuoperatsiooni on tekkinud operatsioonijärgne kõhuseina song. See ei ole kahjuks haruldane olukord, ...

Loe edasi

B12 piiripealne?

Tere, olen juba pikemat aega kimpus erinevate tervise probleemidega ja kahjuks nendes otsingutes veidi omapäi, kuna perearst ei võta mind tõsiselt. Arvab, et mul on lihtsalt stress. Tunnen oma keha ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku ja hästi kirjeldatud küsimuse eest.

Teie sümptomid on mitmekesised ja kindlasti väärivad tõsiselt võtmist. Ainult “stressiga” ei tohiks pikemaajalisi ja püsivaid ...

Loe edasi

Kas hemmoroidid?

Tere
selline probleem,et märtsis peale seda kui kõht oli kinni ja hästi kõvasti punnitasin oli paberil verd ja pärast kipitas pepuaugus. Vahepeal üritasin hoida kõhu pehme ja siis oli korras. Kuid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Teie kirjelduse järgi on üsna võimalik, et tegemist on pärasoole limaskesta lõhe ehk anaalfissuuri või hemorroididega. Mõlemad probleemid võivad tekkida pärast kõhukinnisust ...

Loe edasi

Vereanalüüsi tulemused

Lp- dr. Veskimägi, sooviksin saada Teie arvamust vereanalüüsi, ennekõike ferritiini tulemuse kohta (20,1 µg/L). Antud analüüs võeti aprillis 2026 (muud näidud failis). Täpselt aasta tagasi oli sama näit ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused ja ferritiini näit väärivad minu hinnangul täiesti tõsiselt võtmist, isegi siis, kui labori normivahemikust otseselt „väljas” ...

Loe edasi

Õhupuudus ööseti

Miks tekkib õhupuudus ööseti päeval on kõik nagu normaalne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Öösiti tekkiv õhupuudus vajab kindlasti tähelepanu, eriti Teie vanuses. Põhjuseid võib olla mitmeid ning ainult kirja põhjal ei ole võimalik täpset põhjust öelda, ...

Loe edasi

Kõrvalestad sügelevad.

Tere!
Minul kõrvalestad juba üle aasta sügelevad. Olen neid vahel kreemitanud kuid tulemuseta. Perearst ei arvanud sellest midagi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Kõrvalestade sügelus on üsna sage probleem ning enamasti ei ole tegemist ohtliku haigusega, kuid pikemaajalise vaevuse korral tasub põhjus siiski välja selgitada.
Loe edasi

Sügelus

Tere.
Mina sügelen juba pikemat aega. Algab see alati alusepsu piirkonnas kõhu peal. Korra sain lahti hormoonraviga, aga see tõstab meeletult kehakaalu. Sügelus tekib uuesti kui olen käinud mõnda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Teie kirjelduse järgi võib tegemist olla naha ärritus- või allergilise reaktsiooniga, kuid võimalikud on ka mitmed teised põhjused. Väga oluline vihje on see, et ...

Loe edasi

õhtuti jalgades lihasvärinad

Tere !
öhtul kell 21-21.30 jalgades lihasvärinad

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Õhtuti tekkivad jalgade lihasvärinad või tõmblused võivad olla üsna mitme erineva põhjusega ning sageli ei tähenda need otseselt ohtlikku haigust. Samas on oluline ...

Loe edasi

Kolesterool

Lp doktor

Toon ära väljavõtted viimastest vereanalüüsidest kolesterooli kohta.

Kolesterool oli
14.11.2025:

Kolesterool
Üle normi

5,45

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku ja hästi läbi mõeldud küsimuse eest.

Teie kirjeldusest jääb mulje, et olete oma tervise nimel juba väga palju õigesti teinud. LDL-kolesterooli väärtus 4,33 mmol/L ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: