- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 631)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Teie töö on igati tänuväärne” leiti 22 548 vastet
Amfetamiin
Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab ...
Koolera
Koolera on ainult inimesel esinev ohtlik ja kiiresti leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik peensoole kahjustus, organismi üldmürgistus ja veetustumine. Tekitajaks on veekogudes kaua eluvõimelisena ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Uni
Uni. Seoses päeva (valgus, töö, aktiivsus) ja öö (pimedus, passiivsus, puhkus) perioodilise vaheldumisega on normaalne uni inimesele eluliselt vajalik. See aitab taastada nii kehalisi kui ka vaimseid ...
Astma
Astma ehk bronhiaalastma ehk kopsuastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus. Vaevused astma korral on tingitud bronhide silelihaste kokkutõmbest, ...
Sünnitus
Sünnitus. Sünnitust iseloomustavad rütmilised, sagenevad ja tugevnevad emaka kokkutõmbed, mille tulemusena muutub emakakael õhemaks ja laiemaks. Sünnitus leiab tavaliselt aset kahe nädala jooksul enne ...
Dementsus
Dementsus ehk nõdrameelsus on harilikult aju kahjustavast orgaanilisest haigusest (sh mürgistus või trauma) tingitud ulatuslik vaimse võimekuse halvenemine pärast 18. eluaastat, mis progresseerudes piirab ...
Dieet
Dieet on laiemas tähenduses toitumisviis üldse, kitsamas mõttes aga ravitoitumine, mille eesmärgiks on mingi haiguse ravimine, kontrolli all hoidmine või ennetamine. Dieetravi kasutatakse mao- ja soolepõletike, ...
Entsefalopaatia
Entsefalopaatia on mittespetsiifiline termin, mis tähistab igasuguse päritoluga ulatuslikku aju struktuuri või talitluse häiret. Entsefalopaatia iseloomulikuks tunnuseks on vaimse seisundi häire. Sõltuvalt ...
Keskea kriis
Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad ...
Küürselgsus
Küürselgsus ehk küfoos ehk kumerselgsus tähendab rindkere piirkonnas lülisamba ja selja kumerdumist tahapoole, mis on eriti nähtav külgvaates. Normaalselt on lülisamba rinnaosa kergelt (20–40° piires) ...
Lihasevigastused
Viited: lihasevigastusLihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.
Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele ...
Nahakandidoos
Nahakandidoos on teise nimega naha pärmseentõbi. Inimese limaskestade normaalse floora hulka kuuluv pärmseen Candi-da albicans võib organismi vastupanuvõime vähenemise korral põhjustada nahavoltide ja ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Nägemise hügieen
Nägemise hügieen hõlmab kõiki tingimusi, mis aitavad silmadel normaalselt areneda ja elu lõpuni häireteta talitleda. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Seepärast tuleb aknad puhtaks pesta, paksud ...
Randmekanalisündroom
Randmekanalisündroom ehk karpaalkanalisündroom on randmepiirkonnas kujunev keskpidise närvi surve- ehk kompressiooniseisund. Randmekanalisündroomi põhjustab randme ristiligamendi serva surve närvile, ...
Toidurasvad
Toidurasvad ehk toidulipiidid on vees lahustumatud mitmekomponendilised orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad erinevad rasvhapped – küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped. ...
Hingamine
Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena organismi rakud varustatakse hapnikuga ning eemaldatakse liigne süsihappegaas. Hingamist vaadeldakse hingamisgaaside (hapnik ja süsihappegaas) kompleksse ...
Kopsutolmustustõbi
Kopsutolmustustõbi ehk pneumokonioos on krooniline kutsehaigus, mille peamiseks iseärasuseks on sidekoe rohkenemine kopsudes. Terve kopsukoe asendumine armi meenutava, hingamistalitluseks kõlbmatu koega ...
Südame rütmihäire
Südame rütmihäire ehk arütmia ehk ebakorrapärane südametegevus on kõrvalekaldumine normaalsest korrapärasest südame sinuatriaalsõlmele alluvast rütmist, s.o siinusrütmist. Rahuolekus on normaalne südametöö ...