- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “neerukivi eemaldamine” leiti 851 vastet
Sapikivitõbi
Sapikivitõbi on haigus, millele on iseloomulik kivide moodustumine sapipõies või -juhades. Sapikivide teke on tingitud kolesterooli ja sapphapete ainevahetuse häirest. Sagedamini täheldatakse sapikive ...
Säärehaavand
Säärehaavand on jala süvaveeni puudulikkuse või tromboosi (veenisulgus sääre sügavamates osades) kõige levinum hilistüsistus. Haigus areneb aastate jooksul pärast reie või põlveõndla süvaveeni tromboseerumist. ...
Veenipõletik
Viited: tugisukad veenid Veenipõletik ehk flebiit (ka pindmine tromboflebiit) on sagedasim tüsistus, mis tekib nahaaluse veeni laiendite korral. Kui põletiku on tekitanud kehaväline tegur (trauma, infektsioon, ...
Munandivähk
Munandivähk on harva esinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just munandivähk noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum. 2006. aastal diagnoositi ...
Nahavähk
Nahavähk on paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mis üldiselt on hästi ravile alluv. Eestis diagnoositi 2006. aastal naistel 457 ja meestel 329 nahavähi esmasjuhtu. ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Akromegaalia
Akromegaalia ehk liikmehiidsus ehk kehaväljehiidsus esineb juhul, kui inimese ajuripats toodab liigselt kasvuhormooni täiskasvanueas, mil luud enam pikkuses ei kasva. Haiguse põhjuseks on ajuripatsi ...
Emakakehavähk
Emakakehavähk on emakakeha pahaloomuline kasvaja, mida esineb nii viljakas eas kui menopausiealistel naistel. Keskmine vanus haigestumisel on 61 aastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis ...
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Sarkoom
Sarkoom on mesenhümaal- ehk tugikoest pärinev pahaloomuline kasvaja, millele on iseloomulik kiire, naaberkudesid purustav kasv. Sarkoomi tungimine naaberkudedesse raskendab tema piiride määratlemist, ...
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse ...
Sünnimärk
Sünnimärk ehk neevus on harilikult selgepiiriline ja healoomuline naha- või limaskestakasvaja või väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel. Inimese nahal võib olla erinevat liiki sünnimärke, ...
Haav
Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, millega mõnikord kaasneb ka sügavamal asuvate kudede ja elundite kahjustus. Haavu põhjustavad nii traumad kui operatsioonid. Sõltuvalt vigastuse ...
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Neerude ja kuseteede talitlus
Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ...
Tolm
Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste ...
Kolorektaalne vähk
Kolorektaalne vähk on käärsooles (ld colon) või pärasooles (ld rectum) arenev vähkkasvaja, mis on tõusnud maailmas pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel sageduselt teisele ning naistel kolmandale kohale. ...
Soolesulgus
Soolesulgus ehk iileus on soole (peensool on ca 5 m pikk ja jämesool ca 1,5 m pikk) läbimatuse seisund, mis on tingitud mehaanilisest takistusest (mehaaniline soolesulgus) või soolte peristaltika häiretest ...