- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 896)
- Füsioteraapia (1 014)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 654)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Laps üle nädala palavikus” leiti 20 791 vastet
Vitamiinid
Vitamiinid on bioaktiivsed asendamatud orgaanilised ühendid, mis on tarvilikud normaalseks elutegevuseks ja mida saadakse peamiselt toidust. Vaid mõnda neist (K, B5) sünteesitakse vähesel määral ka soolemikroobide ...
Lihasdüstroofia
Lihasdüstroofia. Lihasdüstroofiate rühma kuuluvad geneetiliselt tingitud progresseeruvad degeneratiivsed haigused. Düstroofia on rakkude ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel tekkiv kahjustus, mis ...
Naaskelsabatõbi
Naaskelsabatõbi ehk enterobiaas on üks levinumaid helmintiaase, eriti koolilastel ja koolieelikutel. Haiguse põhjustab naaskelsaba ehk linaluu-uss. Haiguse algjärgus esinevad seedehäired ja eosinofiilia ...
Häälduspuue
Häälduspuue ehk vaeghääldus on üldine ebaselge hääldamine või mingite häälikute väär moodustamine. Häälduspuue esineb iseseisva puudevormina (düslaalia) või mingi teise kõnepuude tunnusena (nt rinolaalia, ...
Võõrkeha söögitorus
Võõrkeha söögitorus. Söögitoru täielik ummistus võõrkehaga teeb isegi oma sülje neelamise võimatuks, mistõttu esineb suust rohke süljevoolus. Söögitoru võib ummistada halvasti läbinäritud toit. Tihti ...
Liigesevalu
Liigesevalu on väga sage kaebus, mida kogevad praktiliselt kõik inimesed elu jooksul. Liigesevalu võib olla seotud traumaga, tingitud biomehaanilistest häiretest (nt lamppöid), kõhre taandarengust (artroos) ...
Mobiiltelefoni kiirgustoime
Mobiiltelefoni kiirgustoime. Mobiiltelefonist kiirguvad mikrolained mõjutavad inimese peaajust lähtuvaid biopotentsiaale. Siiski ei tekita mobiiltelefonidest tulenev kiirgus kehas püsivaid füsioloogilisi ...
Nakkuse ülekande teed
Nakkuse ülekande teed. Nakkus võib üle kanduda inimeselt inimesele erineval viisil.
– Kontaktnakkuse korral toimub nakatumine vahetul kontaktil (haige inimese otsene kontakt vastuvõtliku organismiga) ...
Parafimoos
Parafimoos on seisund, kus peenisepea taha liikunud või tõmmatud eesnahka ei õnnestu loomulikku asendisse tagasi viia. Sellist seisundit esineb eriti väikelastel. Parafimoos võib tekkida, kui kitsas eesnahk ...
Aspiriin
Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on üle 100 aasta olnud üks kõige enam kasutatud põletiku-, palaviku- ja valuvastane ravim. Seedekulglast imendub ta kiiresti ja täielikult. Retseptivaba arstimina kuulub ...
Y-kromosoom
Y-kromosoom on üks kahest inimese sugu määravast kromosoomist. Ta sisaldab üle 200 geeni. Y-kromosoomi geenide mutatsioonid (ehituslikud muutused) võivad olla soolise diferentseerumise ja meeste viljakushäirete ...
Linnugripp
Linnugripp on lindudel esinev viirushaigus. Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändlinnud. Kodulindude (kanad, haned, pardid) nakatumisel sõltub haigestumine ja surm viirusetüübist. Üldjuhul ei ole ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Nahamädapõletik
Nahamädapõletik. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on bakterite hulk väga suur, on ainult mõned neist nahahaiguste põhjustajad. Nahka kaitsevad tema anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused. Kaitse ...
Nahaseenhaigus
Nahaseenhaigus ehk dermatofüütia ehk dermatofütoos on Trichophyton’i, Epidermophyton’i ja Microsporum’i perekondadesse kuuluvate seente põhjustatud haigus. Nahaseened ehk dermatofüüdid tekitavad pindmisi ...
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mille üle on psühhiaatrid kogu eelmise sajandi vaielnud. Tõenäoliselt on tegemist koguni iselaadse häirete rühmaga, mida teadlased on aastakümnete vältel üritanud kõikvõimalikul ...
Eesnäärmevähk
Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid, millesse haigestub üle 15% meestest. Vanuse lisandudes haigestumus suureneb. Eestis avastati 2006. aastal 818 eesnäärmevähi esmasjuhtu. Enim on ohustatud ...
Kiudained
Kiudained on taimsetes toiduainetes olevad polüsahhariidid ja ligniin (puitvatt), mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised lõhustama. Kiudainete tähtsamad esindajad on hemitselluloos, tselluloos, ...
Kuumarabandus
Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 °C. Põhiline termoregulatsiooni ...
Toidurasvad
Toidurasvad ehk toidulipiidid on vees lahustumatud mitmekomponendilised orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad erinevad rasvhapped – küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped. ...