- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 897)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapsel õlavarreluu distaalse osa murd” leiti 6 250 vastet
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Nakkushaigused
Nakkushaigused ehk infektsioonhaigused tekivad prioonide, viiruste, riketsiate, bakterite, seente või algloomade sattumisel organismi. Nakkushaiguste patogeneesi (haiguse teke ja areng organismis) aluseks ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Südameseiskus
Südameseiskus. Kui süda kui pump lakkab töötamast, nimetatakse seda südameseiskuseks. Südameseiskus võib väljenduda: 1) asüstooliana – südamelihases puudub igasugune elektriline ja mehaaniline tegevus; ...
Amputatsioon
Amputatsioon ehk äralõikamine on jäseme või selle osa, kuid ka muu kehaosa eemaldamine operatsioonil või kaotus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Amputatsiooni raviotstarbeline eesmärk on kahjustatud kudede ...
Biorütmid
Biorütmid. Rütmilised muutused iseloomustavad praktiliselt kõiki bioloogilisi süsteeme ning on seega kõige elusa põhiomadusi. Osa elutalitlusi kordubki teatud tsüklitena. Selliste talitluste hulka kuulub ...
Bronhektaasiatõbi
Bronhektaasiatõbi. Bronhektaasiatõve ehk bronhilaienemustõve kulus on määravaks varem tekkinud bronhilaienemuste ehk
bronhektaasiate olemasolu. Laienemused tekivad lapseeas põetud korduvate, välja ravimata ...
Igemepõletik
Viited: hambahariIgemepõletik ehk gingiviit on üks sagedasemaid suulimaskesta haigusi. Igemepõletikku põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hamba igemepiirile. Harvem kutsuvad igemehaigusi ...
Šigelloos
šigelloos on ainult inimest tabav sooleinfektsioon, mille korral võib esineda verine kõhulahtisus, siit ka varasem nimetus – verine kõhutõbi ehk düsenteeria. Tekitajateks on liigirohkesse Shigella perekonda ...
Tantstõbi
Tantstõbi ehk korea on seisund, mille puhul on kahjustunud peaaju koorealused motoorsed keskused ning haigel esinevad kiired, tõmblevad, ebarütmilised või aeglased, rütmilised, usjalt väänlevad sundliigutused. ...
Tervishoiukorraldus
Tervishoiukorraldus. Eesti tervishoiukorraldust võib iseloomustada kui detsentraliseeritud, eraõiguslikel põhimõtetel tegutsevat ja sotsiaalsel ravikindlustusel baseeruvat süsteemi. See põhineb suuresti ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Vähktõbi
Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja ...
Ravimtaimed
Ravimtaimed on meie looduses ja aedades kasvavad taimed, millel on farmakoloogiline toime inimese organismile. Ravimtaimi ei loeta ravimiteks, vaid need liigitatakse ravimisarnaste ainete hulka ja kasutatakse ...
Peavalu
Viited: peavaluPeavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. ...
Alternatiivmeditsiin
Alternatiivmeditsiin. Piir teadussaavutustel põhineva ehk tõenduspõhise arstliku tegevuse (mida nimetatud akadeemiliseks või koolimeditsiiniks) ning alternatiivse ja täiendava meditsiini vahel ei ole ...
Meniskikahjustus
Meniskikahjustus. Menisk ehk liigesevõruketas on põlveliigese liigesepindu süvendav C-kujuline kõhrest ketas, mille otsad kinnituvad sääreluule. Kummaski põlves on kaks säärast ketast – keskmine ja külgmine. ...
Mürk
Mürk on aine, mis isegi suhteliselt väikese annusena põhjustab organismi sattudes või seal kuhjudes mürgistust või surma. Organismi sattunud kehavõõrast keemilist ainet nimetatakse (enamasti teaduslikus ...
Paanikahäire
Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud. Tavaliselt ...