- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pidev väike palavik” leiti 8 595 vastet
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Oblitereeriv endarteriit
Oblitereeriv endarteriit ehk ummistav arteri sisekesta põletik on noorematel inimestel esinev arterivalendiku tromboseerumise vorm, mil sisekest hakkab põletikuliselt paksenema, kuni valendik lõpuks ummistub. ...
Šokk
Šokk on eluohtlik seisund, mida iseloo- mustab kudedesse suunduva vere hulga pidev vähenemine. Hapnikuvaegusest tingituna tekivad kudede rasked häired, mis põhjustab rakkude hävimist. Šoki kliiniline ...
Toonus
Toonus. Nii organism kui ka tema osad ei ole kunagi täiesti tegevusetus olekus, vaid neid iseloomustab teatud füsioloogilise aktiivsuse seisund ehk toonus. Toonust ei tule mõista staatilise nähtusena, ...
Dialüüs
Dialüüs ehk neeruasendusravi (ka kunstneeruravi) on meetod, mille abil on võimalik eemaldada neerupuudulikkusega haige vereringest mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku. Selleks on kaks võimalust: ...
Eeter
Eeter ehk dietüüleeter on kergesti lenduv ning süttiv iseloomuliku lõhna ja terava maitsega värvuseta vedelik. Eeter lahustub halvasti vees, kuid seguneb hästi piirituse ja rasvõlidega. Lahtiselt ja valguse ...
Idiosünkraasia
Idiosünkraasia on kaasasündinud allergiataoline ülitundlikkus, mis tekib mõne toiduaine, arstimi, taimeekstrakti vm suhtes. Sel puhul vallanduvad pseudoallergilised reaktsioonid ei kuulu immunoloogiliste ...
Kiirituskahjustus
Kiirituskahjustus tekib ioniseeriva kiirguse energia neeldumisel kudedes. Neeldumispiirkonnas tekivad sekundi murdosa jooksul ioonid ja vabad radikaalid, mis vallandavad keemilised reaktsioonid, mille ...
Loode
Loode on inimene 8 nädalat pärast viljastumist kuni sünnini. Embrüoks nimetatakse inimest viljastumise hetkest 8. nädala lõpuni, mil ühesugused rakud eristuvad üksteisest ning tekivad elundid. Looteperioodil ...
Lootevesi
Lootevesi ehk amnionivedelik on läbipaistev vedelik, mis ümbritseb loodet lootekotis ja kaitseb teda põrutuste eest. Lootevee keskkonnas saab loode end vabalt liigutada, see aitab kujundada tema luid ...
Borrelioos
Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad (hiired), linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja – spiroheet – paljuneb. ...
Flegmoon
Flegmoon ehk pehme koe piiristumata mädapõletik esineb peamiselt koheva sidekoe piirkondades, nagu nahaalune kude, lihastevahelised ruumid, vaagnapiirkonna ja kõhuõõnetagune rakustik. Flegmooni põhjustavad ...
Herpesviirusnakkus
Viited: salvHerpesviirusnakkus on herpesviiruse tekitatud naha- või limaskestahaigus, mida iseloomustab villiline nahalööve. Herpesviirus jääb pärast nakatamist organismi püsima, inimesel tekib püsiv ...
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kuseteedeinfektsioonid
Kuseteedeinfektsioonid on sageduselt teisel kohal hingamisteedeinfektsioonide järel. Rohkem esineb neid naistel. Tüdrukutel sagenevad kuseteedeinfektsioonid märgatavalt alates 9. eluaastast; 60 aasta ...
Leukeemia
Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete ...
Malaaria
Malaaria on inimese vere punalibledes parasiteerivate algloomade, plasmoodiumide ehk malaariaparasiitide põhjustatud nakkushaigus. Malaaria on troopikas ja subtroopikas kõige levinum haigus. Peiteperiood ...
Ussripikupõletik
Ussripikupõletik ehk apenditsiit, kõnekeeles pimesoolepõletik, on sagedasim kõhuvalu tekitaja ning vajab üldjuhul kirurgilist ravi. Eestis tehakse aastas ligi 2200 ussripiku eemaldamist apenditsiidi (või ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...