- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 018)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 196)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 642)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 659)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 271)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Operatsioonide vaheline aeg?” leiti 11 942 vastet
Hüpovitaminoos
Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete ja haigusseisunditena. Sageli esineb samal ajal mitme vitamiini ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Keskea kriis
Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad ...
Söögitorupõletik
Söögitorupõletik ehk ösofagiit kujuneb sageli reflukshaiguse korral, harvem söögitorusöövitusest keemiliselt aktiivsete ainetega (happed, leelised). Ösofagiit võib kaasneda mõnede haigustega või olla ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Sündimus
Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest ...
Sünnitus
Sünnitus. Sünnitust iseloomustavad rütmilised, sagenevad ja tugevnevad emaka kokkutõmbed, mille tulemusena muutub emakakael õhemaks ja laiemaks. Sünnitus leiab tavaliselt aset kahe nädala jooksul enne ...
Sünnitusjärgne periood
Sünnitusjärgne periood ehk puerpeerium algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul on enamik raseduse ja sünnitusega tekkinud muutusi taandunud ning keha on ...
Tasakaaluhäired
Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest ...
Teadvushäire
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid ...
Tolm
Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste ...
Tubaka toime tervisele
Tubaka toime tervisele on tõenduspõhiselt tervist kahjustav. Esimesed tõsiselt võetavad teadusuuringud, mis kinnitasid oletusi suitsetamise terviseohtlikkusest, ilmusid pool sajandit tagasi, passiivse ...
Tuberkuliiniproov
Tuberkuliiniproov ehk Mantoux’ proov, kõnekeeles kopsuproov, võimaldab kindlaks teha tuberkuloosi nakatumist. Sellele viitab algselt negatiivse tuberkuliiniproovi muutumine positiivseks, mis ilmneb 6–8 ...
Tüvirakk
Tüvirakk on embrüo, loote või täiskasvanu rakk, mis on kindlates tingimustes võimeline iseennast pikka aega taastootma. Ta võib anda ka spetsialiseeritud rakke kudede ja elundite ehituseks. Embrüonaalne ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Valu
Valu on organismi esimene signaal haigestumisest ja kõige sagedasem haigussümptom. Äge valu on organismi kaitsereaktsioon ähvardavale või juba tekkinud koekahjustusele. Valu sunnib inimest tegutsema, ...
Verimuhk
Verimuhk ehk hematoom on trauma tagajärjel tekkinud verevalum, mis võib kujuneda juba väikese vigastuse korral, kusjuures kalduvus nende tekkeks on indiviiditi erinev.
Suurte verevalumite korral on iseloomulikeks ...
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on inimese, loomade või taimede haigus, mida põhjustab mingi viirus. Inimestel on viirushaigused kõige sagedasemad haigused, neisse haigestutakse palju kordi enam kui bakterhaigustesse. ...
Villid
Villid. Pikaajaliselt samale kehapunktile mõjuv mehaaniline jõud põhjustab naha pealmise kihi alla vedeliku kogunemist ehk villide teket. See on omalaadne organismi kaitsereaktsioon sügavamate kudede ...