- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Jahedus, väsimus ja pole eriti söögi isu.” leiti 31 262 vastet
Doonorlus
Doonorlus tähendab terve inimese, doonori poolt oma vere või teiste kudede ning elundite vabatahtlikku loovutamist abivajajale. Doonori võimuses on päästa teise inimese elu. Kõige sagedamini loovutatakse ...
Eesnäärmevähk
Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid, millesse haigestub üle 15% meestest. Vanuse lisandudes haigestumus suureneb. Eestis avastati 2006. aastal 818 eesnäärmevähi esmasjuhtu. Enim on ohustatud ...
Homöopaatia
Homöopaatia on saksa arsti Samuel Hahnemanni poolt üle 200 aasta tagasi väljatöötatud õpetus, mis lähtub teesist “sarnast ravitakse sarnasega” (ld similia similibus curantur). Selle ravimeetodi loomiseks ...
Imiku äkksurma sündroom
Imiku äkksurma sündroom ehk hällisurm on ühe kuu kuni ühe aasta vanuse terve imiku äkiline ja ootamatu surm, millele ei eelnenud mingeid haigusnähte ning mille põhjus jääb seletamatuks ka lahangul. Sündroomi ...
Juuksekadu
Juuksekadu ehk alopeetsia on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine ...
Keskea kriis
Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad ...
Munandiveenide varikooslaienemus
Munandiveenide varikooslaienemus ehk varikotseele on munandit ja/või seemnevääti ümbritsevate veenide ebanormaalne laienemine. Umbes 20%-l Eestis elavatest meestest võib diagnoosida munandiveenide laienemuse, ...
Mõtlemishäired
Mõtlemishäired. Mõtlemine on inimesele iseloomulik ja hädavajalik tegevus. Üldiselt eristatakse kaht tüüpi mõtlemishäireid: vormilisi ja sisulisi. Mõtlemine on sisuliselt häiritud, kui ta ei peegelda ...
Parodontiit
Parodontiit on hamba kinnitusaparaati kahjustav krooniline põletik, mille tagajärjel võivad hambad hakata liikuma. See viib tihti hilisema hammaste kaotuseni. Haiguse kergemaid ja mõõdukaid vorme esineb ...
Platsenta
Platsenta. Teisel viljastumisjärgsel nädalal muutuvad embrüo välimised rakud erilisteks rakkudeks – trofoblastideks. Trofoblastid, mis kinnituvad emaka külge, arenevad platsentaks ehk emakoogiks. Vabaks ...
Prillid
Prillid on optilised abivahendid, mis aitavad pupilli ehk silmatera kaudu silma sattuvaid valguskiiri õigesti võrkkestale koondada ja sellega parandada nägemist. Prilliklaasid on vastavalt vajadusele ...
Rõuged
Rõuged on rõugeviiruse tekitatud raske nakkushaigus. Rõugete nakkusallikaks on haigestunud inimene. Rõugeviirus levib haigelt tervele piisknakkuse (ka tolmu) teel õhu või saastunud esemete kaudu. Viirust ...
Suitsetamisest loobumine
Suitsetamisest loobumine on enamikule suitsetajaist tõsine katsumus. Vaid üksikud on võimelised suitsetamisest päevapealt ja alatiseks loobuma. Eestis korraldatud uuringud näitavad, et valmisolek suitsetamisest ...
Säärehaavand
Säärehaavand on jala süvaveeni puudulikkuse või tromboosi (veenisulgus sääre sügavamates osades) kõige levinum hilistüsistus. Haigus areneb aastate jooksul pärast reie või põlveõndla süvaveeni tromboseerumist. ...
Süstimine
Süstimine ehk injektsioon on ravimite manustamine organismi kudedesse või kehaõõnde(nahasse, naha alla, lihasesse, veeni, arterisse, liigesesse, pleuraõõnde, lülisambakanalisse) süstla jm abil.
Lihasesisene ...
Väliskuulmekäigu haigused
Väliskuulmekäigu haigused. Ägedat difuusset väliskuulmekäigu põletikku soodustavad ujumine basseinis, pea pesemisel kõrva sattunud vesi (kloori-, šampooniärritus jt), kuulmekäigu naha traumeerimine kõrva ...
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähk on sisenõresüsteemi levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemissagedus on viimase kümne aastaga tõusnud. Eestis registreeriti 2006. aastal naistel 55 ja meestel 17 esmasjuhtu. Sagedamini ...
Liigesekulumus
Liigesekulumus ehk artroos ehk osteoartroos (ingliskeelsetes maades ka osteoartriit) on kõige sagedamini esinev liigesehaigus, mis seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. ...
Loomahammustus
Loomahammustus. Rahvusvahelise uuringu alusel saab aastas umbes 18 inimest 1000 kohta kannatada mõne looma, enamasti koera ründe tõttu. Ohvriteks on sagedamini kooliealised lapsed. Loomahammustuse (ja ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...