- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Abort pärast 13. nädalat” leiti 19 788 vastet
Värviline kliiketendustõbi
Värviline kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine nahaseenhaigus, mille tekitajaks on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluv Malassezia ovale. Haigestumist kliiketendustõppe soodustavad ümbritseva ...
Äkksurm
Äkksurm on ilma eelnevate sümptomiteta ootamatult saabunud surm. Äkksurma on defineeritud erinevalt. Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni ekspertide komitee otsuse kohaselt loetakse äkksurmaks mittevägivaldset ...
X-kromosoom
X-kromosoom on üks kahest inimese sugu määravast kromosoomist. Ta sisaldab üle 1400 geeni. X-kromosoomi geenide mutatsioonidest (muutustest) on tingitud näiteks sellised haigused nagu veritsustõbi, Duchenne’i ...
Borrelioos
Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad (hiired), linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja – spiroheet – paljuneb. ...
Emakakehavähk
Emakakehavähk on emakakeha pahaloomuline kasvaja, mida esineb nii viljakas eas kui menopausiealistel naistel. Keskmine vanus haigestumisel on 61 aastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis ...
Hambakaaries
Hambakaaries ehk hambasööbija on hamba kõvakudede (emaili, dentiini ja juuretsemendi) krooniline haigus, mis ravimata jätmisel lõpeb hamba hävimisega. Algstaadiumis on veel võimalik kaariest peatada, ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Tuulerõuged
Viited: tuulerõugedTuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, ...
Kõrvavaik
Viited: kõrvade puhastamineKõrvavaik on kõrva vaigunäärmete ja rasunäärmete eritiste ühisprodukt kuulmekäigus. Vaigu esinemine välimises kuulmekäigus on normaalne nähtus, mis kaitseb kuulmekäiku põletike ...
Laiusstõbi
Laiusstõbi ehk difüllobotrioos on paelusside klassi kuuluva soolenugilise laiussi tekitatud haigus. Laiusstõbe iseloomustavad kõhukorratus ja allergilised nähud ning aneemia. Haigus võib kulgeda ka sümptomiteta. ...
Lame sammaspool
Lame sammaspool ehk lame lihhen on krooniline naha- ja limaskestade haigus, millele on iseloomulik violetsetest läikivatest sõlmekestest (paapulitest) koosnev lööve. Lööve võib tekkida igale kehaosale, ...
Magnetravi
Magnetravi kasutatakse tänapäeval sageli. Magnetväljaga ravides paraneb verevarustus ja lihasetoonus, stimuleeritakse närvirakke ning suureneb tursevedeliku äravool. Magnetväli toimib kudedes raku tasandil, ...
Mudaravi
Mudaravi ehk peloteraapia ehk peloidoteraapia on haiguste ravimine ravimudaga. Selle ravimeetodi algul kogemuslik, hiljem ka teaduslikult põhjendatud kasutamine ulatub tagasi kaugesse minevikku. Sõltuvalt ...
Otoskleroos
Otoskleroos ehk kõrvakõvastus on teadmata põhjustel tekkiv, aeglaselt süvenev sisekõrvahaigus, mille tagajärjel kuulmine nõrgeneb. Esineb umbes 3–4 %-l elanikkonnast, peamiselt naistel vanuses 20–30 aastat. ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...
Põistangtõbi
Põistangtõbi ehk ehhinokokoos on põistangpaelussi vastsete põhjustatud haigus. Põistangpaelussi lõpp-peremeheks on koduloomadest koer, kelle sooles paeluss elab 2–6 kuud. Koer eritab põistangpaelussimune ...
Raseda kramptõbi
Raseda kramptõbi ehk eklampsia on rasedustoksikoosi (preeklampsia) krambistaadium. Kogu keha haaravad krambihood tekivadki peamiselt neil rasedatel või sünnitanud naistel, kellel on eelnevalt esinenud ...
Sapipõiepõletik
Sapipõiepõletik ehk koletsüstiit on sapipõieseina põletik, mis enamasti tekib sapipõiejuha ummistumisel sapikiviga. Lisanduda võib infektsioon. Tüsistusena võib sapipõis mulgustuda, tekitades kõhukelmepõletiku. ...
Söövitus
Söövitus. Tuntumad majapidamises kasutatavad happed on soolhape (metallesemete, basseinide, valamute puhastusainetes) ja väävelhape (akudes, WC-poti puhastusainetes). Leelised (alused) – naatrium- või ...