- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas peaksin aspiriini tarvitama harvem?” leiti 51 466 vastet
Kusepõie kateteriseerimine
Kusepõie kateteriseerimine. Kateeter on õõnessond – elastne või jäik toru, mille abil viiakse vedelikke kehaõõnde sisse või kehaõõnest välja. Kateteriseerimise ülesanne on tühjendada kusepõis kas ühekordselt ...
Kõhrehaigestumus
Kõhrehaigestumus ehk kondropaatia on peamiselt kasvueas ainevahetushäiretest tekkiv ja püsival ülekoormusel süvenev liigesekõhrede struktuuri muutus, mis võib viia osteokondroosi või -artroosi tekkeni. ...
Kõnevõimetus
Kõnevõimetus on võimetus tajuda ja/või produtseerida häälikulist kõnet osaliselt või täielikult. Täielikku võimetust kõnelda nimetatakse tummuseks, võimetust kuulmispuude tõttu kõnet tajuda – kurtuseks. ...
Süringomüeelia
Süringomüeelia ehk seljaajuõõsistumus on enamasti seljaaju kaasasündinud arenguhäire, mille korral tekib seljaaju keskel oleva kanali ebanormaalne laienemine ning moodustuvad piklikud tühikud ehk õõned. ...
Tinnitus
Tinnitus on subjektiivselt (kõrvas või peas) kuuldav kumisev, vilistav, kohisev vms heli, mis inimest väga tugevasti häirib, põhjustades kontsentreerumisraskusi, unehäireid, peavalu, kuulmise nõrgenemist. ...
Vaimuhaigus
Vaimuhaigus. Viimase 200 aasta vältel on paljud psühhiaatria ajaloo uurijad püüdnud psüühikahäireid süstematiseerida, rakendades kõige erinevamaid klassifitseerimispõhimõtteid. Tõenäoliselt jaotati inimesed ...
Vereülekanne
Vereülekanne tähendab vererakkude või vereplasmast eraldatud valkude ülekannet. Vererakud ja plasma pärinevad doonoritelt saadud verest. Praktiliselt on loobutud täisvere ülekannetest, sest vastavalt ...
Verikusesus
Verikusesus. Verikusesuse ehk hematuuria korral võib uriinis olla silmaga nähtavalt palju verd (makrohematuuria). Uriin on punakaspruun, sisaldades isegi verehüübeid. Valutu, lühiajaline ja korduv vere ...
Veriroe
Veriroe ehk meleena on seedekulglas esinevast veritsusest mustjaks muutunud väljaheide. Vere muudavad tumedaks mao seedenõres sisalduv soolhape ja soolebakterid, mis lagundavad verevärvnikku ehk hemoglobiini. ...
Mürgistus
Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ...
Nahatestid
Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.
Nahatorketeste tehakse ...
Kuseteedeinfektsioonid
Kuseteedeinfektsioonid on sageduselt teisel kohal hingamisteedeinfektsioonide järel. Rohkem esineb neid naistel. Tüdrukutel sagenevad kuseteedeinfektsioonid märgatavalt alates 9. eluaastast; 60 aasta ...
Tüükad
Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Müasteenia
Müasteenia ehk lihasenõrkus on harva esinev haigus, mille korral on kahjustatud impulsi ülekande koht närvilt lihasele ehk müoneuraalne sünaps. Haigus võib alata igas vanuses, olles kas kaasasündinud ...
Peitmunandilisus
Peitmunandilisus ehk munandi laskumishäire ehk krüptorhism on kaasasündinud haigus, mida iseloomustab ühe või mõlema munandi paiknemine väljaspool munandikotti. Normaalselt laskuvad munandid kõhuõõnest ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusaliigese kaasasündinud nihestus on puusaliigese arenguhäire tõttu tekkinud seisund, kus reieluupea asub kas ajutiselt või püsivalt puusanapast väljaspool. Esineb ühel juhul 75 sündinud lapse kohta ...
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on tingitud muutustest geenides ja kromosoomides. Kui muutused on aset leidnud sugurakkudes, siis päranduvad nad vanematelt lastele, kui aga keharakkudes, põhjustavad nad küll muutusi ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...