- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 897)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapse valu” leiti 17 174 vastet
Asbestoos
Asbestoos on asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustustõbi. Asbesti ohtlikkus ei seisne üksnes kopsukoe asendumises sidekoega, mille tagajärjel väheneb kopsude aktiivne hingamispind, vaid ta tekitab ka ...
Funktsionaalne düspepsia
Funktsionaalne düspepsia tähendab pidevaid või episoodilisi seedehäireid, mis lähtuvad seedekulgla ülaosast ja millel puuduvad orgaanilise haiguse (nt haavandi, kasvaja) tunnused. Eristatakse haavandisarnast ...
Gastroskoopia
Gastroskoopia on seedekulgla ülaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut videosüsteemiga varustatud painduva torukujulise instrumendi – endoskoobi abil. Uuring võimaldab ...
Harjumuslik õlaliigese nihestus
Harjumuslik õlaliigese nihestus. Õlaliigeses on liigestumine õlavarreluu pea ja abaluu liigesesüvendi vahel väike ning liigese stabiilsus saavutatakse pehme koe struktuuride – liigesekapsli ehk -kihnu ...
Higinäärmepõletik
Higinäärmepõletik ehk hidradeniit tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem kubeme- või lahklihapiirkonna higinäärmetes ja seda esineb sagedamini noortel naistel. Higinäärmepõletiku teket soodustavad tugev ...
Hüpospaadia
Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole ...
Igemepõletik
Viited: hambahariIgemepõletik ehk gingiviit on üks sagedasemaid suulimaskesta haigusi. Igemepõletikku põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hamba igemepiirile. Harvem kutsuvad igemehaigusi ...
Kopsuinfarkt
Kopsuinfarkt on kopsukoe kärbus ehk nekroos, mis tekib vastava kopsuveresoone ummistuse tagajärjel. Kõige sagedasemaks kopsuinfarkti põhjuseks on trombemboolia, mis pärineb alajäsemete veenipõletikest, ...
Kusepeetus
Kusepeetus ehk uriiniretentsioon on olukord, kus põis on ülemäära uriiniga täitunud, aga mingil põhjusel inimene ise urineerida ei saa. Sellise seisundi korral neerud funktsioneerivad ning uriini voolab ...
Kusepõiepõletik
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit on sagedane kuseteedeinfektsioon just naistel ja põhjustab tugevaid urineerimishäireid, mõnikord ka valu põie piirkonnas ning vere eritumist uriiniga. Tulenevalt naise kuseteede ...
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ohtlik haavade tüsistus. Teetanust põhjustavad bakterid, mis pinnases on laialt levinud. Organismi satuvad haigustekitajad marrastuste, torkevigastuste, mullaga kokkupuutunud ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Esmaabi silmavigastuste korral
Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise ...
Allergiahaigused
Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel ...
Immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks ...
Peavalu
Viited: peavaluPeavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. ...
Meniskikahjustus
Meniskikahjustus. Menisk ehk liigesevõruketas on põlveliigese liigesepindu süvendav C-kujuline kõhrest ketas, mille otsad kinnituvad sääreluule. Kummaski põlves on kaks säärast ketast – keskmine ja külgmine. ...
Munandi- ja munandimanusepõletik
Munandi- ja munandimanusepõletik. Munandipõletik ehk orhiit põhjustab enamasti munandimanusepõletikku ehk epididümiiti ning vastupidi, mistõttu neid on õigem käsitleda koos ühe haigusena – munandi- ja ...