- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Operatsioonide vaheline aeg?” leiti 11 933 vastet
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Metallipalavik
Metallipalavik on peamiselt tsingi-, vase- ja mangaaniaurude sissehingamisest tingitud kehatemperatuuri kiire tõus. Seda põhjustab metalliaurude tekitatud väikeste bronhide ja kopsusompude limaskesta ...
Müra
Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt ...
Neelupõletik
Neelupõletik ehk farüngiit võib olla äge ja krooniline. Äge neelupõletik on tavaliselt viirusliku tekkega. Esinevad külmetushaiguse sümptomid, nagu nohu, kurguvalu, köha ja palavik. Farüngoskoopial ehk ...
Nõgestõbi
Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus. 15–20% inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks (idiopaatiline nõgestõbi). Haigus võib tekkida ...
Nägemise hügieen
Nägemise hügieen hõlmab kõiki tingimusi, mis aitavad silmadel normaalselt areneda ja elu lõpuni häireteta talitleda. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Seepärast tuleb aknad puhtaks pesta, paksud ...
Nägemishäired
Nägemishäired. Kumera sarvkesta ja kaksikkumera silmaläätse tähtis ülesanne on murda silma sattuvaid valguskiiri ning koondada nad ühte punkti silma võrkkestal. Kui kiired koonduvad ühte punkti, siis ...
Oimuarteripõletik
Oimuarteripõletik ehk temporaalarteriit ehk hiidrakuline arteriit on põletik, mida iseloomustab oimuarteri seina paksenemine, valendiku ahenemine, verevoolu vähenemine ning mitmetuumaliste hiidrakkude ...
Paikne kuivsoojusravi
Paikne kuivsoojusravi on pindmise toimega raviprotseduur, mille eesmärk on soojuse ülekanne soojusallikalt haiguspiirkonna kudedele. Selle tulemusel elavneb verevarustus, kroonilised põletikud paranevad ...
Peetunud rasedus
Peetunud rasedus. Sel puhul on emakasisese raseduse normaalne areng peatunud enne 22. rasedusnädalat. Emakas ei suurene, loode ei kasva, loote südamelööke ei ole kuulda, sest loode on hukkunud, kuid iseeneslik ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Pisikukandlus
Pisikukandlus ehk mikroobikandlus ehk bakterikandlus tähendab seda, et nakkushaiguse tekitaja on organismis olemas, eritudes ka väliskeskkonda, kuid inimesel, pisikukandjal, haigusnähte ei esine. Selline ...
Pulsi mõõtmine
Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Puukentsefaliit
Viited: pinsetidPuukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad ...
Põlvevalu
Põlvevalu. Põlv on liiges, mis saab kõige sagedamini vigastada. Vigastused võivad juhtuda nii tööl kui ka vaba aega veetes, näiteks sportides. Valu lähtub kas põlveliigesest või liigest ümbritsevast pehmest ...
Raynaud’ sündroom
Raynaud’ sündroom on haigus, mille korral sõrmede või varvaste väikesed arterid tõmbuvad hooti krampi, põhjustades üsna ebameeldivaid vaevusi. Nähtuse esilekutsujaks on enamasti madal temperatuur. Võimalikuks ...
Söögitorupõletik
Söögitorupõletik ehk ösofagiit kujuneb sageli reflukshaiguse korral, harvem söögitorusöövitusest keemiliselt aktiivsete ainetega (happed, leelised). Ösofagiit võib kaasneda mõnede haigustega või olla ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Allergiahaigused
Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel ...