- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 897)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapsel õlavarreluu distaalse osa murd” leiti 6 250 vastet
Hambad
Hambad. Hammaste areng saab alguse juba looteeas. Raseduse 6. nädalal hakkavad lootel moodustuma piimahammaste algmed ja 3. raseduskuu lõpuks on nii üla- kui alalõualuus välja arenenud 10 piimahambaalget. ...
Lõimestusaeg
Lõimetusaeg ehk inkubatsiooniperiood ehk peiteaeg on nakkushaiguse esimene järk: aeg inimese nakatumisest kuni esimeste haigusnähtude ilmnemiseni. Selle ajavahemiku jooksul paljuneb mikroob organismis, ...
Nägemisväli
Nägemisväli ehk vaateväli on liikumatu silma (silmade) hetkel vahendatav nägemispiirkond. Nägemisvälja suuruse põhjal saab otsustada inimese perifeerse nägemise seisundi üle. Perifeerne nägemine täiendab ...
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on tingitud muutustest geenides ja kromosoomides. Kui muutused on aset leidnud sugurakkudes, siis päranduvad nad vanematelt lastele, kui aga keharakkudes, põhjustavad nad küll muutusi ...
Enneaegne laps
Enneaegne laps on sündinud kolm nädalat enne arvestuslikku sünnikuupäeva, st enne 37., kuid pärast 22. rasedusnädalat. Need lapsed on sageli väikese sünnikaaluga, kaaludes 500–2500 g. Üldjuhul on sünnitusteede ...
Kõrikramp
Kõrikramp ehk larüngospasm võib tekkida lastel karjumise või nutmise ajal. Kerge spasmi korral täheldatakse raskenenud häälekat sissehingamist, mis meenutab kuke kiremist. Rasketel juhtudel sulgub häälepilu ...
Spasmofiilia
Spasmofiilia on väikelastel esinev kalduvus lihasekrampidele, mis seostub eriti rahhiidiga. Haigus tekib rahhiiti põdevatel lastel varakevaditi: tugevama päikesevalguse toimel suureneb lapse organismis ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Kohanemine
Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida ...
Südamelihase infarkt
Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. ...
Autism
Autism on tavaliselt enne 3. eluaastat alanud arenguhäire, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustunud areng. Lapsel kujuneb välja endassesulgunud mõtlemis- ja käitumismudel, nn mõttekupli ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Ajuvereringehäire
Ajuvereringehäire ägedate vormide sünonüüm on ajurabandus ehk insult. Samas tuleb silmas pidada, et vereringehäired ajus kaasnevad ka muude ägedate ajuhaigustega, nagu ajutrauma, meningoentsefaliit ehk ...
Alkoholijoove
Alkoholijoove on alkoholi tarvitamisele järgnev kesknärvisüsteemi muutunud funktsionaalne seisund. Alkoholjookide toimiv komponent etanool on kesknärvisüsteemi pidurdaja, mis blokeerib närvirakkude membraane. ...
Atelektaas
Atelektaas on kopsu või selle osa korditus ehk kokkulangemine õhu juurdepääsu katkemisel. Põhjuseks võib olla vastava kopsutoru ummistumine kas sitke limakorgi või võõrkehaga, aga ka kasvajalise protsessi ...
Düstüümia
Düstüümia on krooniline meeleolu langus, mis on üldiselt leebem kui korduv kerge depressioon. Haiguste klassifikatsioonis liigitatakse ta püsivate meeleoluhäirete hulka. Selle häire puhul võib mööduda ...
Eeter
Eeter ehk dietüüleeter on kergesti lenduv ning süttiv iseloomuliku lõhna ja terava maitsega värvuseta vedelik. Eeter lahustub halvasti vees, kuid seguneb hästi piirituse ja rasvõlidega. Lahtiselt ja valguse ...
Hüpohondriline sündroom
Hüpohondriline sündroom on psüühikahäire, mille olulisim iseärasus on inimese kindel veendumus, et ta põeb mingit rasket, üha süvenevat haigust, mida arstid lihtsalt ei taha tunnistada.
Hüpohondrik ...
Janu
Janu on organismi aktiveeriv tegur, mis väljendub psüühilise seisundi või tundena ning ajendab inimest oma keha vedelikuga varustama. Janu on väga oluline kontrolli- mehhanism organismi tasakaalustatud ...
Kakao
Kakao on kakaopuu seemnetest valmistatud pulber, aga ka sellest pulbrist piimaga tehtud maitsev jook. Kakaopuu viljad fermenteeritakse (kääritamine ensüümide toimel)
40–50 °C juures ja seejärel kuivatatakse. ...