- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 905)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Mis on lahti?” leiti 33 777 vastet
Nitroglütseriin
Nitroglütseriin ehk glütserüül(tri)nitraat on üks esimesi, ligi 150 aastat kasutusel olnud ning oma efektiivsuse tõttu senini hinnatud südamelihase veresooni laiendav ravim. Temast on sünteesitud teisi ...
Nägemisväli
Nägemisväli ehk vaateväli on liikumatu silma (silmade) hetkel vahendatav nägemispiirkond. Nägemisvälja suuruse põhjal saab otsustada inimese perifeerse nägemise seisundi üle. Perifeerne nägemine täiendab ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Punetised
Punetised on äge punetiseviiruse põhjustatud lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed. Nakkuse ülekanne toimub haigelt tervele piisknakkuse teel. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Raseda kramptõbi
Raseda kramptõbi ehk eklampsia on rasedustoksikoosi (preeklampsia) krambistaadium. Kogu keha haaravad krambihood tekivadki peamiselt neil rasedatel või sünnitanud naistel, kellel on eelnevalt esinenud ...
Ravimuda
Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis-keemiliste ning bioloogiliste ...
Reaktiivsed seisundid
Reaktiivsed seisundid. Meeleolu muutuste (kõrgenemine – maniakaalsed seisundid, eufooria, ekstaas; alanemine – depressioon, ärevus, hirm, pahurus, tujutus) kõrval esineb ka emotsionaalse reaktiivsuse ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Riketsiad
Riketsiad on rakusisesed mikroobid, mis põhjustavad inimestel ägedaid, raske kuluga palavikuhaigusi riketsioose maailma mitmetes piirkondades. Nende hulka kuuluvad näiteks tähniline tüüfus, Q-palavik, ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
SARS
SARS (ingl severe acute respiratory syndrome) – äge respiratoorne sündroom on raske viirusnakkus, mille tekitajaks on uus koronaviirus. Haiguse esmane puhang oli 2003. aastal Hiinas Guangdongi provintsis. ...
Sensibiliseerumine
Sensibiliseerumine ehk tundlikuks muutumine on allergeenivastane immuunreaktsioon, mis võib avalduda antikehade moodustumise või erinevate rakkude aktiveerumisena, näiteks sensibiliseeritud lümfotsüütide ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Suguti
Suguti ehk peenis on mehe suguelund, mis väliselt koosneb peenisekehast ja peenisepeast. Peenisepea on ümberlõikamata mehel rahuolekus kaetud eesnahaga. Peenise nahk, eriti peenisepea piirkonnas, on tundenärvidega ...
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ohtlik haavade tüsistus. Teetanust põhjustavad bakterid, mis pinnases on laialt levinud. Organismi satuvad haigustekitajad marrastuste, torkevigastuste, mullaga kokkupuutunud ...
Toidumürgistus
Toidumürgistus on söömisele järgnev äge haigestumine iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Põhjuseks võib olla taimsete või muude mürkide sisaldus toidus, säilitamise jooksul toidusse ilmunud toidumürgid ...
Toidutalumatus
Toidutalumatus on toidust tingitud mittetoksiline soovimatu reaktsioon, milles, erinevalt toiduallergiast, immuunsüsteem ei osale, kuigi kaebused võivad olla täpselt samasugused. Talumatusest annab tunnistust ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...