- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Valu rinnus ja jõuetus” leiti 12 300 vastet
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...
Asbestoos
Asbestoos on asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustustõbi. Asbesti ohtlikkus ei seisne üksnes kopsukoe asendumises sidekoega, mille tagajärjel väheneb kopsude aktiivne hingamispind, vaid ta tekitab ka ...
Funktsionaalne düspepsia
Funktsionaalne düspepsia tähendab pidevaid või episoodilisi seedehäireid, mis lähtuvad seedekulgla ülaosast ja millel puuduvad orgaanilise haiguse (nt haavandi, kasvaja) tunnused. Eristatakse haavandisarnast ...
Gastroskoopia
Gastroskoopia on seedekulgla ülaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmikut videosüsteemiga varustatud painduva torukujulise instrumendi – endoskoobi abil. Uuring võimaldab ...
Harjumuslik õlaliigese nihestus
Harjumuslik õlaliigese nihestus. Õlaliigeses on liigestumine õlavarreluu pea ja abaluu liigesesüvendi vahel väike ning liigese stabiilsus saavutatakse pehme koe struktuuride – liigesekapsli ehk -kihnu ...
Higinäärmepõletik
Higinäärmepõletik ehk hidradeniit tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem kubeme- või lahklihapiirkonna higinäärmetes ja seda esineb sagedamini noortel naistel. Higinäärmepõletiku teket soodustavad tugev ...
Hüpospaadia
Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole ...
Igemepõletik
Viited: hambahariIgemepõletik ehk gingiviit on üks sagedasemaid suulimaskesta haigusi. Igemepõletikku põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hamba igemepiirile. Harvem kutsuvad igemehaigusi ...
Kopsuinfarkt
Kopsuinfarkt on kopsukoe kärbus ehk nekroos, mis tekib vastava kopsuveresoone ummistuse tagajärjel. Kõige sagedasemaks kopsuinfarkti põhjuseks on trombemboolia, mis pärineb alajäsemete veenipõletikest, ...
Kusepeetus
Kusepeetus ehk uriiniretentsioon on olukord, kus põis on ülemäära uriiniga täitunud, aga mingil põhjusel inimene ise urineerida ei saa. Sellise seisundi korral neerud funktsioneerivad ning uriini voolab ...
Kusepõiepõletik
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit on sagedane kuseteedeinfektsioon just naistel ja põhjustab tugevaid urineerimishäireid, mõnikord ka valu põie piirkonnas ning vere eritumist uriiniga. Tulenevalt naise kuseteede ...
Kõõrkael
Kõõrkael. Tegemist on teadmata põhjusel tekkinud kesknärvisüsteemi haigusega, mis avaldub kaela- ja õlavöötmelihaste düstoonias (lihasetoonuse häires). Tavaliselt ilmneb düstoonia algul vahelduvalt, muutudes ...
Limakõrv
Limakõrv on sekretoorse keskkõrvapõletiku vorm, mille puhul trummiõõs on täidetud limaja sekreediga, kuid äge põletik puudub. Limakõrva põhjusteks võivad olla korduv äge keskkõrvapõletik, mida pole korralikult ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...
Põlveturse
Põlveturse esinemine on iseloomulik põlveliigesepõletikule. Tursega kaasnebüldjuhul valu, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, põlveliigese liikuvus on piiratud. Turse põhjuseks võib olla põlveliigesesisene ...
Raynaud’ sündroom
Raynaud’ sündroom on haigus, mille korral sõrmede või varvaste väikesed arterid tõmbuvad hooti krampi, põhjustades üsna ebameeldivaid vaevusi. Nähtuse esilekutsujaks on enamasti madal temperatuur. Võimalikuks ...
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ohtlik haavade tüsistus. Teetanust põhjustavad bakterid, mis pinnases on laialt levinud. Organismi satuvad haigustekitajad marrastuste, torkevigastuste, mullaga kokkupuutunud ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...