- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas peaksin aspiriini tarvitama harvem?” leiti 51 466 vastet
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Aspiriin
Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on üle 100 aasta olnud üks kõige enam kasutatud põletiku-, palaviku- ja valuvastane ravim. Seedekulglast imendub ta kiiresti ja täielikult. Retseptivaba arstimina kuulub ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Idiosünkraasia
Idiosünkraasia on kaasasündinud allergiataoline ülitundlikkus, mis tekib mõne toiduaine, arstimi, taimeekstrakti vm suhtes. Sel puhul vallanduvad pseudoallergilised reaktsioonid ei kuulu immunoloogiliste ...
Kolorektaalne vähk
Kolorektaalne vähk on käärsooles (ld colon) või pärasooles (ld rectum) arenev vähkkasvaja, mis on tõusnud maailmas pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel sageduselt teisele ning naistel kolmandale kohale. ...
Hemofiilia
Hemofiilia ehk veritsustõbi on vere hüübimishäire, mis on tingitud ühe või mitme hüübimiseks vajaliku proteiini (hüübimisteguri) sünnipärasest puudumisest või vähesusest vereplasmas. Kõige sagedasem (80–90% ...
Maohaavand
Maohaavand on mao limaskesta kahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaslestme. Tekib maomahla ja valku lagundavate ensüümide autopeptilise (iseseediva) toime tagajärjel, kui mao limaskesta kaitsvate ...
Doonorlus
Doonorlus tähendab terve inimese, doonori poolt oma vere või teiste kudede ning elundite vabatahtlikku loovutamist abivajajale. Doonori võimuses on päästa teise inimese elu. Kõige sagedamini loovutatakse ...
Veenipõletik
Viited: tugisukad veenid Veenipõletik ehk flebiit (ka pindmine tromboflebiit) on sagedasim tüsistus, mis tekib nahaaluse veeni laiendite korral. Kui põletiku on tekitanud kehaväline tegur (trauma, infektsioon, ...
Leetrid
Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest ...
Kuumarabandus
Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 °C. Põhiline termoregulatsiooni ...
Hüpovitaminoos
Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete ja haigusseisunditena. Sageli esineb samal ajal mitme vitamiini ...
Geeniproov
Geeniproov tähendab spetsiifilise nukleotiidse järjestusega DNA- või RNA-molekule, mis on märgistatud kas radioaktiivselt, fluorestseerivate värvidega või mingil muul viisil ja vastavad (on komplementaarsed) ...
Dermografism
Dermografism on naha värvuse lühiajaline muutus mehaanilise ärrituse, näiteks nüri esemega puudutamise või nahka mööda tõmbamise mõjul. Ärritus kutsub esile naha veresoonte reaktsiooni, mis seisneb kas ...
Neerupealiste intsidentaloomid
Neerupealiste intsidentaloomid on kasvajad, mis avastatakse neerupealistes juhuslikult mingil muul näidustusel tehtud uuringu käigus. Kõhupiirkonna röntgenuuringul leitakse kuni 5%-l uuritutest neerupealises ...
Metastaas
Metastaas ehk vähisiire, kõnekeeles siire, on pahaloomulise kasvaja algkoldest väljaspool paiknev sekundaarne kolle. Pahaloomuline kasvaja on võimeline organismis levima kas otseselt esmase kolde naabruses ...
Anuuria
Anuuria ehk kusetus on kuseerituse lakkamine, mille korral uriini eritub alla 100 ml ööpäevas. Anuuria puhul ei tunne inimene vajadust urineerida ning kusepõis ei täitu. Selle põhjuseks võivad olla kas ...
Atroofia
Atroofia on mingi elundi kõhetumine, mis väljendub tavaliselt selle elundi suuruse ja kaalu vähenemises, funktsiooni ja võimekuse languses. Atroofiat tekitavad kas elundi ebapiisav verevarustus, krooniline ...
Katatoonia
Katatoonia on üks skisofreenia esinemisvormidest (Eestis haruldane), mille põhiliseks ilminguks on kas ebatavaline rabelev rahutus või hoopis tavatu liikumatus (lihasejäikusseisund), st inimene on tardunud ...
Viirus
Viirus on mikroorganism, mille pärilikkusaine moodustab kas DNA (desoksüribonukleiinhape)või RNA (ribonukleiinhape) ning mis paljuneb teise organismi elavates rakkudes, kasutades ära nende rakkude toitumissüsteeme. ...